Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja Helina Sild
hagi
X-i
vastu
võla
Kostja: X (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Holm Bank AS-i hagiavaldus X-i vastu osaliselt.
2.Mõista X-ilt Holm Bank AS-i kasuks pooltevahelise 24. märtsi 2023 laenulepingu nr 52303240044 alusel välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 249,11 eurot, intress 11,24 eurot ja ajavahemikus 11. juuni 2026 – 25. september 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 3,13 eurot.
3.Mõista X-ilt Holm Bank AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt (249,11 eurot) alates 26. septembrist 2026 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista X-ilt Holm Bank AS-i kasuks välja pooltevahelise 24. märtsil 2023 sõlmitud laenulepingu nr 52303240044 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1696,04 eurot järgmise maksegraafiku alusel: Jrk Kuupäev Põhiosa suurus (eurodes) nr
5.Jätta menetluskulud 55% ulatuses X-i kanda ja 45% ulatuses Holm Bank AS-i kanda.
6.Mõista X-ilt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 250,25 eurot.
7.Jätta rahuldamata Holm Bank AS-i taotlus määrata, et resolutsiooni p-s 4 osamaksed muutuvad kõik sissenõutavaks, kui X ei täida kasvõi ühte makset.
8.Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Holm Bank AS (hageja) esitas 6. oktoobril 2025 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 3083,21 eurot, intressid 235,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 216,08 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla tasumata osalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras 14,19% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24. märtsil 2023 laenulepingu nr 52303240044, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 4000 eurot. Laenu väljamaksmisel pidas hageja kinni lepingutasu 40 eurot. Leping sõlmiti tähtajaga 10. märts 2028 ning intressimääraga 14,19% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr on 27,18% aastas eeldusel, et intressimäär on 14,19% aastas, laenutähtpäev 10. märts 2028, lepingu sõlmimise tasu 40 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul.
Maksegraafiku kohaselt pidi kostja laenu, intressid ja lepingutasu tagastama 24. märtsil 2023 40 eurot, 10. aprillist 2023 kuni 10. veebruarini 2028 osamaksetena 113,66 eurot ja 10. märtsil 2028 osamakse 113,40 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt ja teinud kostja andmete kontrolliks päringuid. Kostja on 24. märtsil 2023 edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot, kohustuseks 200 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kostja avaldatud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Andmete kontrolliks küsiti lisaks kostjalt konto väljavõtet. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuise keskmise sissetuleku 1090 eurot, igakuise finantskohustuse 326 eurot, millele liitis arvestusliku elatusmiinimumi 303,40 eurot (kokku 629,40 eurot). Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud lepingu graafikujärgsed osamaksed kuni 10. detsembrini 2024. 10. jaanuari 2025 osamakse on tasutud osaliselt. Alates 10. veebruarist 2025 jättis kostja kõik lepingu graafikujärgsed osamaksed tasumata. Kostjal on osaliselt või täielikult tasumata 10. jaanuari 2025, 10. veebruari 2025 ja 10. märtsi 2025 osamaksed. Hageja saatis 28. märtsil 2025 kostjale kirjaliku hoiatuse e-posti ja tähitud kirjaga. Hageja andis kostjale kahenädalase tähtaja võla tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning hoiatas, et vastasel juhul on leping alates 12. aprillist 2025 üles öeldud. Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, luges hageja lepingu 12. aprillist 2025 üles öelduks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla jäägi 3083,21 eurot ning ajavahemikul 11. detsember 2024 kuni 11. aprill 2025 tasumata intressid 235,94 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 11. jaanuar 2025 kuni 6. oktoober 2025 eest kokku 216,08 eurot. Samuti nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Lepingu p-s 2 on kokku lepitud lepingutasu 250 eurot. Lepingutasu tuli tasuda vastavalt maksegraafikule. Kostjal on tasumata 243,64 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot. Hageja saatis kostjale 12. jaanuaril 2025, 12. veebruaril 2025 ja
11.märtsil 2025 tasuta meeldetuletuskirjad ning 22. jaanuaril 2025, 20. veebruaril 2025 ning 17. märtsil 2025 tasulised meeldetuletuskirjad. Hageja esitas 21. oktoobril 2025 nõude ümberarvestuse, mille järgi on ümberarvestuse korral põhivõlg 1916,33 eurot. Hageja arvutas ka ümber intressisummad ajavahemikus 10. aprill 2023 kuni 10. oktoober 2025. Hageja täpsustas ümberarvestust 4. septembril 2026. Ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud osaliselt 10. juuni 2026 põhivõla osamakse ning 10. juuli 2026 põhivõla osamakse on täielikult tasumata. Lepingu sissenõutavaks muutunud põhivõla suurus on 154,89 eurot. Kostjal on intressi osamaksed tasutud kuni 10. mai 2026. Alates 10. juunist 2026 on intressimaksed tasumata. Seega on lepingu sissenõutavaks muutunud intressi nõude suuruseks 11,24 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue kuni graafiku lõpuni kokku 1790,26 eurot. Hageja palub kohustuste täitmise tuvastamist ja nende sundtäitmise lubamist ka juhul, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist, st palub kohtuotsuses ette näha, et juhul kui kostja ei täida ümberarvestatud maksegraafiku järgselt kas või ühte makset, muutub kogu ülejäänud kohustus viivitamata sissenõutavaks ning on koheselt täidetav ja sundtäidetav.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja hagile ei vastanud. Kostja esitas 18. septembril 2026 lõppseisukoha, milles märkis, et ei nõustu hagi rahuldamisega nõutud ulatuses ning palub kohtul hinnata, kas hageja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kas hageja on seda nõuetekohaselt tõendanud. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub kostja kohaldada seadusest tulenevaid tagajärgi.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus leiab hagiavalduse ja hagimaterjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid 24. märtsil 2023 tarbijakrediidilepingu nr 52303240044 (dtl 13-18). Hageja andis kostjale laenu 4000 eurot, millest 3960 eurot kanti üle kostjale (dtl 19). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30. novembri 2022 seisuga 15,31% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 45,93%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 27,18% (dtl 13), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 2-3, 17). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
7.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
6.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendina esitanud laenutaotluse (dtl 20), päringu Maksu- ja Tolliametile (dtl 23), pangakonto väljavõtte (dtl 24-50) ja päringud maksehäireregistritesse (dtl 22).
7.Hageja märkis, et tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised sissetulekud olid keskmiselt 1090 eurot (dtl 3). Hageja esitatud Accountscoringu analüüsi järgi oli keskmine sissetulek (töötasu) 1090 eurot. See vastab pangakonto väljavõttelt nähtuvale töötasule ja konservatiivsuse põhimõttele.
8.Hageja märkis, et tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuine finantskohustus on kokku 326 eurot, mis kujunes järgmiselt: -
Placet Group OÜ järelmaks - kuumakse 22 eurot;
-
IPF Digital AS krediidikonto krediidilimiit 500 eurot - igakuiseks osamakseks arvestatud 5% kogulimiidist ehk 25 eurot;
-
BB Finance OÜ laen - kuumakse 45 eurot;
-
Esto AS krediidikonto krediidilimiit 1090 eurot - igakuiseks osamakseks arvestatud 5% kogulimiidist ehk 55 eurot;
-
AS LHV Pank krediitkaardi krediidilimiit 900 eurot - igakuiseks osamakseks arvestatud 5% kogulimiidist ehk 45 eurot;
-
Svea Finance AS laen - kuumakse 134 eurot.
Seega oli hagejale lepingu sõlmimisel teada, et kostjal on juba arvukalt laenukohustusi. Mh nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, et hagejaga lepingu sõlmimisega samal kuul (2023. a märts), oli kostja saanud laenu BB Finance AS-ilt 1090 eurot (10. märts 2023) ja Svea Finance AS-ilt 7600 eurot. Svea Finance AS-ilt saadud 7600 eurost on 7500 eurot kantud samal päeval edasi füüsilisele isikule. Samuti nähtub, et enne hagejalt laenu taotlemist kasutas kostja aktiivselt IPF Digital AS-iga sõlmitud krediidilimiiti (24. märtsil 2023 60 eurot, mis võeti sularahas välja; 23. märtsil 2023 20 eurot, misjärel nähtuvad ostud toidukauplustes; 21. märtsil 2023 20 eurot, 20. märtsil 2023 30 eurot, misjärel nähtuvad ostud toidukauplustes, 18. märtsil 2023 100 eurot, misjärel nähtuvad kontolt sularaha väljavõtmised jne). Eelnev viitab kohtu hinnangul sellele, et kostja elas lepingu sõlmimise ajaks sisuliselt laenuorjuses ning kattis igapäeva elamiskulusid tarbimislaenudega.
9.Hagiavalduse kohaselt arvestas hageja kostja majapidamiskuludeks arvestusliku elatusmiinimumi 303,40 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks pangakonto väljavõttelt kontrollinud, kas kostjal piisab enda majapidamiskulude katteks elatusmiinimumist.
10.Kohus leiab eelneva alusel, et hageja ei ole piisava hoolega hinnanud kostja krediidivõimelisust ning on kostjaga laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
11.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kohus selgitas hagejale, et koos ümberarvestusega tuleb välja tuua, kas kostja oleks olnud laenumaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse kohaselt. Hageja täpsustas 4. septembril 2026 ümberarvestust. Ümberarvestuse järgi jäi kostja põhivõla ja intressimaksetega viivitusse 10. juunist 2026. Seega ei olnud kostja ümberarvestatud maksetega viivituses 28. märtsil 2025, mil hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Järelikult ei olnud 12. aprilli 2025 seisuga lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, sest kostja ei olnud 28. märtsi 2025 täiendava tähtaja andmise ajal veel kolme osamakse tasumisega viivituses (VÕS § 416 lg 1). Lepingu ülesütlemine oli toimetu.
12.Hageja palub kostjalt ümberarvestuse korral kogu põhivõla 154,89 eurot (seisuga 10. august 2026) ja ümberarvestatud intressi 11,24 (seisuga 10. august 2026) väljamõistmist. Hageja esitas tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks nõude TsMS § 369 alusel, milles palub mõista kostjalt välja põhiosamaksed maksed alates 10. septembrist 2026 kuni 10. märtsini 2028 (dtl 98).
13.Hageja esitas intressi ümberarvestuse (dtl 97), milles on arvestatud intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kuivõrd see ei ole suurem lepinguga kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest, kuivõrd lepinguga kokku lepitud intressimäär on suurem kui seadusjärgne intress. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi seadusjärgses määras (ulatuses, mille osas on hageja intressi ümberarvestuse esitanud). Põhivõlg 10. juunist 2026 kuni otsuse tegemise ajani 25. septembrini 2026 on kokku 249,11 eurot (1,85 + 75,78 + 77,26 + 94,22). Kohus mõistab summa kostjalt hageja kasuks välja. Intressivõlg on 10. juunist 2026 kuni 10. augustini 2026 11,24 eurot (3,61+3,89+3,74; dtl 97), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Hageja palub ümberarvestuse korral kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel mh tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad summad, sest kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset pikemat aega, s.o alates 2025. aastast. Järelikult kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele põhiosanõue 1696,04 eurot (s.o põhiosamaksed alates 10. oktoobrist 2026 kuni 10. märtsini 2028). Hageja põhivõla nõue jääb seda ületavas osas rahuldamata.
15.Hageja nõudis hagis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 216,08 eurot ja jooksva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras (dtl 10). Hageja viivisenõude täpsustust esitanud ei ole. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset viivisemäära. Viivis on sisult kahjuhüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavas osas saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Praegusel juhul on seadusjärgne viivisemäär väiksem kui lepingujärgne, mistõttu rahuldab kohus viivisenõude osaliselt. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt 249,11 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja jäi 11. juunist 2026 viivitusse põhiosa maksega 1,85 eurot kuni 25. septembrini 2026. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis 0,06 eurot. Kostja jäi 11. juulist 2026 viivitusse 75,78 euro tasumisega kuni 25. septembrini 2026. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis 1,66 eurot. Kostja jäi 11. augustist 2026 viivitusse 77,26 euro tasumisega kuni 25. septembrini 2026. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis 1,01 eurot. Kostja jäi 11. septembrist 2026 viivitusse 94,22 euro tasumisega kuni 25. septembrini 2026. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis 0,4 eurot. Kokku on ajavahemikul 11. juuni 2026 kuni 25. september 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 3,13 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (249,11 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 15 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel. Kuivõrd hageja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu kui muud tasu VÕS § 4034 lg 7 tähenduses. Seega saab hageja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127– 140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei ole kahju tekkimist eraldiseisvalt tõendanud. Kohus jätab sellest tulenevalt sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.
17.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 249,11 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 1696,04 eurot ja intressi 11,24 eurot ning viivise põhivõlalt 249,11 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 3550,23 eurot ilma edasiulatuva viiviseta) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1956,39 eurot, rahuldab kohus hagi ca 55% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
18.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 455 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 455 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 250,25 eurot (s.o 55% 455 eurost).
19.Hageja palub kohustuste täitmise tuvastamist ja nende sundtäitmise lubamist ka juhul, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist, st palub kohtuotsuses ette näha, et juhul kui kostja ei täida ümberarvestatud maksegraafiku järgselt kas või ühte makset, muutub kogu ülejäänud kohustus viivitamata sissenõutavaks ning on koheselt täidetav ja sundtäidetav. Hageja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis sellise otsustuse tegemist võimaldaks. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kohtuotsuse täitmise korraga TsMS § 455 lg 1 järgi. Lisaks ei ole taotlus põhjendatud, kuivõrd hageja ja kostja vaheline leping kehtib. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.