2.Mõista M.I-lt välja AS ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlg 30 eurot.
3.Mõista M.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis 5 eurot ja 61 senti ajavahemiku 27. juuni 2024 kuni 4. märts 2026 eest.
4.Mõista M.I-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhivõlalt 30 eurot alates 5. märtsist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
6.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
7.Määrata AS ÜHISTEENUSED menetluskulude suuruseks 220 eurot. Mõista M.I-lt välja AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 euro ja õigusabikulu 120 eurot. M.I-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 märkides viitenumbri 717813551.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
2-26-102990 Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 4. veebruaril 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.J-ilt (kostja) 50 euro 37 sendi saamiseks. Kohus tegi 6. veebruaril 2026 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 16. veebruari 2026 määrusega asja menetlemise üle Tartu Maakohtule.
2.Tartu Maakohus kohustas 17. veebruar 2026 määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
3.Hageja esitas 4. märtsil 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostjalt X.J-ilt võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 4. septembri 2026 määrusega asendati esialgne kostja X.J kostjaga M.I.
4.Hagiavalduse kohaselt parkis 12. juunil 2024 kell 10.11 sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX Tartu linnas L. Puusepa 8 kinnistul asuval hageja opereeritaval tasulisel parkimisalal. Parkimistasu jäeti tasumata ning seetõttu koostati 30 euro suurune leppetrahvinõue nr 1047005183. Leppetrahvi maksetähtpäev oli 26. juuni 2024.
2-26-102990 Toimikus sisalduvad leppetrahvinõue, fotod sõiduki parkimisest, parkimistingimused ning viivisearvestus. Hageja on selgitanud, et parkimislepingu sõlmimine toimus sõiduki parkimisega ning sõidukijuht nõustus parkimistingimustega sõiduki parkimise teel. Parkimistingimuste kohaselt oli sõidukijuht kohustatud tasuma parkimistasu ning lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi. Kohus märkis juba 4. septembri 2026 määruses, et M.I kinnitas varasemalt menetluses, et vaidlusalusel ajal oli sõiduk tema kasutuses, ning kohus luges teda vaidlusaluse parkimisega seotud lepingupooleks (dtl 66).
5.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude on kostja M.I kätte saanud 8. septembril 2026 Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 22. septembril 2026). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
7.Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulud õigusabile esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
8.Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
9.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja nõutud õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest 253 eurot 50 senti (1,5 tundi × 169 eurot) ei ole mõistlik ega vajalik TsMS § 175 tähenduses. Kuna samasisuline hagi oli varem juba kostja X.J-i vastu koostatud ja esitatud, oli käesoleva hagi koostamiseks
2-26-102990 vajalik töö minimaalne. Mõistlikuks menetluskuluks saab lugeda ühe tunni tööaja tunnitasuga 120 eurot, s.o kokku 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 220 eurot (100+120).
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.