2.Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2026. a otsus osaliselt osas, milles maakohus rahuldas NAV CAPITAL OÜ hagi Pille-Riin Kuuse vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, samuti Pille-Riin Kuuse vastu esitatud hagi menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ja saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
Jätta muus osas maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.NAV CAPITAL OÜ (hageja) esitas 11. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pille-Riin Kuuse (kostja II) vastu põhivõla 5750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 500 eurot ja alates 12. oktoobrist 2023 viivise 0,082% päevas. Avalduse kohaselt laenas kostja hagejalt 1000 eurot 15. oktoobril 2020, 2940 eurot 3. novembril 2020 ja 1810 eurot 2. detsembril 2020. Kostja ei ole laenu tagastanud. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti 8. novembri 2023. a määrusega nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 8. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse Reilika Orumaa (kostja I) ja kostja II vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3000 eurot. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja I hagejale kuuluvalt pangakontolt EE201010220268820229 ajavahemikul 7. august 2020 – 2. detsember 2020 väljamakseid kostja II kontole EE061010011571311223 vähemalt neljal korral kogusummas 7050 eurot. Kostja I tegi hagejale kuuluvalt pangakontolt LT913500010007394257 ajavahemikul 2. oktoober 2020 – 14. oktoober 2020 väljamakseid kostja kontole EE061010011571311223 vähemalt kolmel korral kogusummas 2175 eurot. Kostja I oli sel ajal hageja juhatuse liige, ainuosanik ja tegelik kasusaaja, ehk hageja oli täielikult kostja I kontrolli all olev ühing. Hagejale ei ole teada, millisel õiguslikul alusel kostja I hageja pangakontodelt kostjale II väljamakseid tegi.
12.augusti 2024. a menetlusdokumendis palus hageja mõista kostjalt II ning 6. märtsi 2025. a menetlusdokumendis mõlemalt kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitise põhisummas 5875 eurot, viivise hagi esitamise aja seisuga (11. oktoober 2023) 1512 eurot 98 senti ja viivise alates 12. oktoobrist 2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni võla tasumiseni. Hageja märkis, et kostja I tegi hagejale kuuluvalt pangakontolt EE201010220268820229 ajavahemikul 15. oktoober 2020 – 2. detsember 2020 väljamakseid kostja II kontole EE061010011571311223 vähemalt kolmel korral kogusummas 5150 eurot. Kostja I tegi hagejale kuuluvalt pangakontolt LT913500010007394257 ajavahemikul 13. oktoober 2020 – 14. oktoober 2020 väljamakseid kostja II kontole EE061010011571311223 vähemalt kahel korral kogusummas 725 eurot. Hageja hinnangul on kostjad I ja II loonud skeemi hageja vara omastamiseks ning vastutavad hagejale tekitatud osas solidaarselt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 ja § 167 1 lg 3 alusel.
Alternatiivselt tuleb hageja nõue kostja II osas rahuldada alusetust rikastumisest tulenevalt ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 2 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel.
2.Kostja I leidis, et hagejat esindas ja tehinguid tegi volikirja alusel Marko Järva ning kostja I pole tehingutega kursis. Kostja II ei tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Hageja ega selle juhatuse liige kostja I ei ole kolme aasta jooksul kostjalt II võlga, laenu, viivist või muud hüvitist nõudnud. 2020. a paiku võis mõnele kostja II pangakontole paluda ülekandeid teha Andre Kuusk või temaga seotud äriühingud. Kas tegemist oli teenuse osutamise või laenulepingu või mõne muu tehingu alusel teostatud makse(te)ga, kas nõuded on täidetud või tasaarvestatud, teenus osutatud, saavad selgitusi anda tehingu osapooled, mitte kostja II. Eespool nimetatud küsimustes selguse saamiseks peab hageja pöörduma oma juhatuse liikme kostja I või hageja volitatud esindajana tegutsenud M. Järva poole. Sõltumata asjaolust, et kostja II ei ole hagejaga lepingulistes suhetes olnud, on kostja II seisukohal, et hageja mis tahes põhinõue ja kõrvalnõue võivad olla ka aegunud. Kostja II leidis, et ülekannete tegemise ajal esindas hagejat volikirja alusel M. Järva. Kostja II on laekunud ülekanded tagastanud hagejale sularahas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 27. veebruari 2026. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude 5875 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates 8. novembrist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist. Maakohus jättis menetluskulud 79,5% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 20,5% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 3500 eurot, millest kostjatelt mõisteti solidaarselt hageja kasuks välja 2782 eurot 50 senti. Kostjad peavad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus tuvastas, et kostja I oli hageja juhatuse liige 10. maist 2018 kuni 17. aprillini 2025, ainuosanik 21. maist 2018 kuni 23. augustini 2023 ja tegelik kasusaaja 21. maist 2018 kuni
23.augustini 2023. Hageja pangakontolt EE201010220268820229 tehti ajavahemikul 15. oktoobrist 2020 kuni 2. detsembrini 2020 väljamakseid kostja II kontole EE061010011571311223 vähemalt kolmel korral kogusummas 5150 eurot. Hageja pangakontolt LT913500010007394257 tehti ajavahemikul 13. oktoobrist 2020 kuni 14. oktoobrini 2020 väljamakseid kostja kontole EE061010011571311223 vähemalt kahel korral kogusummas 725 eurot. Maakohus rahuldas nõude kostja I vastu ÄS § 187 lg 2 esimene lause alusel, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus tuvastas, et kostja I oli ülekannete tegemise ajal hageja osanik ning ainus juhatuse liige ning seega ainus hageja esindusõiguslik isik, kellel oli õigus vaidlustatud ülekandeid teha. Hageja selgitas, et tal puuduvad nõude alusdokumendid ning ta ei saa tõendada, millisel
alusel ülekanded tehti. Kohus kohustas kostjaid esitama ülekannete kohta alusdokumendid. Kumbki kostja ei vaidlusta raha ülekandmist, kuid pole esitanud ühtegi asjakohast selgitust ega alusdokumenti. Kostjate vastuväidete kohaselt esindas hagejat ülekannete tegemise alusel volikirja alusel Marko Järva. Kohus juhtis kostjate tähelepanu sellele, et sellise faktiväite kohta tuleb neil esitada tõendeid. Ühtegi tõendit ei esitatud. Kostja I avaldas 5. augusti 2025. a kirjas kohtule, et ta pole vaidlustatud tehingutega kursis. Kostja I pole esitanud ühtegi tõendit ega asjakohast seletust, millisel alusel ja eesmärgil vaidlustatud ülekanded hageja pangakontodelt kostja II pangakontole tehti. Maakohus leidis, et tegemist on osaühingu raha alusetute ülekannetega. Kostja I on rikkunud alusetute ülekannetega osaühingu vara hoidmise kohustust ning sellega tekitanud osaühingule kahju, kuivõrd raha ei ole eelduslikult kasutatud osaühingu huvides, vaid mingil muul eesmärgil. Täidetud on kõik kahju hüvitamise eeldused: juhatuse liige on rikkunud oma kohustust, hageja on saanud kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (ülekannete tegemiseta ei oleks hageja oma varast ilma jäänud). Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning seega ei vabane vastutusest. ÄS § 187 lg 3 ja TsÜS § 37 lg 4 tulenevalt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest alates, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kohtule ei ole teada, et asjas oleks alust kohaldada mingit muud aegumistähtaega, seega tuleb lähtuda seadusest tulenevast tähtajast. Kostja I on talle etteheidetavad pangaülekanded teinud 13.oktoobrist kuni
2.detsembrini 2020 ning hagi on solidaarselt mõlema kostja vastu esitatud 8. novembril 2023. Nõue on esitatud 5-aastase tähtaja jooksul ning ei ole seega kostja I suhtes aegunud. Hageja leiab, et asjas kohaldub ÄS § 167 1, mis sätestab vastutuse osaühingu kahjustamise eest osaühingu tegevuse mõjutamise kaudu ning mis võimaldaks hüpoteetiliselt hagi rahuldada mõlema kostja suhtes solidaarselt. Maakohtule ei nähtunud hageja esitatust, et oleks võimalik tuvastada objektiivse teokoosseisu täitmist kostja II osas isegi mitte osaliselt. Kostja II kuuluvale arveldusarvele on vaidlustatud ülekannetega hageja kontodelt kantud raha. Ühtegi seletust ega alusdokumenti ülekannete aluse kohta esitatud ei ole. Raha tagastamist tõendatud ei ole. Maakohtu hinnangul on tegemist alusetu rikastumisega VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 mõttes. Kuivõrd kostja II ei ole tõendanud raha saamise alust, puudus kohustus VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Kostja II on hageja arvel rikastunud. Tulenevalt VÕS 108 lg-st 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Maakohus ei nõustunud, et kostja II vastu esitatud nõue on aegunud. Tulenevalt TsÜS § 151 lg 1 esimesest lausest on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Aegumistähtaja kulgemine algab hetkest, kui nõude omaja saab teada nõude aluseks olevatest faktilistest asjaoludest, mitte õiguslikust kvalifikatsioonist nendele asjaoludele. Kostjale II on tehtud ülekanded 13. oktoobrist kuni 2. detsembrini 2020 ning nõue kostja II vastu (sh viivisenõue) on esitatud maksekäsu kiirmenetluses 11. oktoobril 2023, mis TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on aegumise peatumise mõttes võrdsustatud hagi esitamisega. Aegumistähtaeg algab alusetute maksete tegemisega. Kuivõrd hageja ei ole esitanud iga konkreetse makse tegemise aega ning kostja II on raha saamise hageja väidetud ajavahemikul kogumis omaks võtnud, ei saa kohus hinnata iga üksiku makse aegumistähtaja algust. Esimene omaksvõetud ülekanne on tehtud 13. oktoobril 2020 ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 11. oktoobril 2023, maakohtu hinnangul ei ole hageja nõue kostja II vastu aegunud üheski osas.
Kostja II on esitanud vastuväite, mille kohaselt võis 2020. aasta ülekannete alustehingute teiseks pooleks olla Andre Kuusk või mõni temaga seotud äriühing. Vaidlust ei ole asjaolus, et raha kanti kostja II arvelduskontole. Kostjal II oli võimalik võimalikku A. Kuuse seotust vaidlusaluste ülekannetega tõendada, kuid ta ei ole seda teinud. Maakohus rahuldas kostja II vastu esitatud nõude põhiosas. Ka kostja II puhul ei mõjuta tema omaksvõtuga arvestades põhinõude rahuldamist asjaolu, et hageja on esitanud üksnes ülekannete ajavahemikud ning ülekantud summa kogumis, kuid mitte konkreetsed kuupäevad ja neil kuupäevadel ülekantud summad. Kuivõrd nõue on kuni hagi esitamiseni nõutava viivise osas ebaselge, jättis maakohus selle mõlema kostja osas rahuldamata. Maakohus rahuldas jooksva viivise nõude TsMS § 367 alusel. Hageja esitas nõude solidaarselt mõlema kostja vastu esmakordselt 8. novembril 2023, seega rahuldas kohus edasiulatuva viivisenõude alates 8. novembrist 2023.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja II esitas 2. aprillil 2026 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi tema suhtes rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja II suhtes rahuldamata. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja tsiviilkohtumenetlusõigust, mis on viinud ebaõige kohtulahendini.
on
rikkunud
oluliselt
Kostja II tugines maakohtus hageja nõude aegumisele, aga maakohus leidis, et hageja nõue kostja II vastu ei ole aegunud. Maakohus jättis tähelepanuta, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille esitamine 2. septembril 2023 peatas maakohtu arvates hageja nõude aegumise, oli esitatud laenu tagastamiseks. Alles 8. novembril 2023 esitas hageja hagiavalduse, mille kohaselt ei ole hagejale teada, millisel alusel on perioodil 7. august 2020 – 2. detsember 2020 kostjale II tehtud väljamaksed. Maakohus ei rahuldanud nõuet laenusuhet reguleerivate sätete alusel ega saanud siduda hageja nõude aegumise peatumist 2. septembril 2023 esitatud kiirmenetluse avaldusega. Nõude aegumine peatus hagi esitamisega 8. novembril 2023, mitte maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 2. septembril 2023. Seega on hageja nõue aegunud kõigi nende väljamaksete osas, mis on tehtud varem kui 8. november 2020.
8.novembril 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kostjale II perioodil alates 7. august 2020 – 2. detsember 2020 väljamakseid kogusummas 9225 eurot. 8. novembril 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt esitab hageja põhinõude 3000 euro väljamõistmiseks. Edaspidi suurendab hageja oma põhinõuet 5875 euroni. Hageja ei ole selgitanud, mis alusel ja mida ta on vähendanud/suurendanud ehk kuidas kujuneb tema nõue 5875 euro väljamõistmiseks kostjatelt. Seega on tõenäoline, et hageja nõue 5875 eurot on tervikuna aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel. Samuti on tõenäoline, et maakohus on teinud otsuse nõude osas, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Maakohus tuvastas, et kostja II pole tõendanud oma vastuväidet, et ta on hagejalt laenuks saadud raha hagejale tagastanud (otsuse p 24) ja rahuldas hagi kostja II vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Ka hageja ei ole hagis kostja II vastu tuginenud asjaolule, et kostja II on omandanud ülekannetega saadud raha alusetult. Hageja väidab, et temale ei ole ülekannete tegemise alus teada. Seega teeb maakohus otsuse alusel, millele ei ole kumbki pool tuginenud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ei saanud hagejal olla väljamaksete tegemise ajal ebaselge, mille alusel teeb kostja I hageja pangakontolt väljamakseid kostjale II (TsÜS § 31 lg 5). Väljamaksed kostjale II tegi hageja juhatuse liige ja ainuomanik kostja I, kellel oli õigus
esindada tehingutes juriidilist isikut ja teha väljamakseid. Hageja pole selgitanud, miks ta kahtleb, kas kostja I kasutas raha äriühingu huvides. Kuivõrd hageja pole tõendanud, et kostja I ei kasutanud raha hageja huvides, ei pidanud kostja I tõendama vastupidist ja kostja II ei ole pidanud tõendama, et on hagejalt laenuks saadud raha hagejale tagastanud.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse kohta seisukoha, mille kohaselt jääb hageja maakohtu menetluses esitatud taotluste, vastuväidete ja seisukohtade juurde. Hageja esitas 11. oktoobril 2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse 6532 euro 70 sendi nõudes. Hageja nõuded ei ole menetluse kestel aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osaliselt osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja II vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, samuti kostja II vastu esitatud hagi menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ja saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtu rikkumise tulemusena on jäänud menetluses olulised asjaolud välja selgitamata ja menetluses esitatud taotlused lahendamata. Maakohus on asja menetlemisel rikkunud selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu puudusi kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5).
7.Kuna apellatsioonkaebus on esitatud üksnes kostja II vastu hagi rahuldamise osas, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
8.Hageja tugineb menetluses sellele, et ta tegi kostjale II ajavahemikus 13. oktoobrist kuni 2. detsembrini 2020 alusetuid makseid ning nõuab maksete alusel tehtud raha kostjatelt tagasi. Kostja II esitas hageja nõudele mh ka aegumise vastuväite. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud põhjusel, et kostjale II on tehtud ülekanded 13.oktoobrist kuni 2. detsembrini 2020 ning nõue kostja II vastu (sh viivisenõue) on esitatud maksekäsu kiirmenetluses 11. oktoobril 2023, mis TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on aegumise peatumise mõttes võrdsustatud hagi esitamisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud hageja nõude aegumise hindamisel olulised asjaolud tähelepanuta, selgitamiskohustuse eelmenetluses täitmata ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
9.Hageja esitas 11. oktoobril 2023 maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles on nõue kostja II vastu põhivõla 5750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 500 eurot ja alates
12.oktoobrist 2023 viivise 0,082% päevas saamiseks. Kostja II esitas hageja nõudele vastuväite. 8. novembril 2023 maakohtule esitatud hagi kohaselt on hageja põhinõue 3000 eurot.
12.augusti 2024. a menetlusdokumendis palus hageja mõista kostjalt II ning 6. märtsi 2025. a menetlusdokumendis mõlemalt kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude 5875 eurot, viivise hagi esitamise aja seisuga (11. oktoober 2023) 1512 eurot 98 senti ja viivise alates 12. oktoobrist 2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni võla tasumiseni. Hageja ei esitanud maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks nõuet kohtule suuremas ulatuses kui 3000 eurot. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige maakohtu seisukoht, mille kohaselt on nõude aegumine peatunud kogu hageja 12. augustil 2024 esitatud nõude suhtes.
Kui maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle minnes vähendab hageja oma maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet, ei ole põhjendatud lähtuda aegumise peatumise kindlakstegemisel suuremast nõudest, kui seda on hagis esitatud. Seega kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses on nõue piisavalt kindlaks määratud, peatab maksekäsu kättetoimetamine selle konkreetse nõude aegumise TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Kui hiljem aga esitatakse hagina väiksem nõue, kui maksekäsu kiirmenetluses, siis üldjuhul kehtib aegumise peatumine edaspidi aga ainult selle hagis esitatud summa kohta.
10.Selleks, et kindlaks teha, millises ulatuses on hageja nõude aegumine peatunud, ei ole asjas esitatu põhjal ringkonnakohtu hinnangul võimalik selgitada välja, millist osa hiljem esitatud suuremast nõudest hageja 8. novembril 2023 esitatud nõudega menetluses maksma pani. 8. novembri 2023 hagist ei ole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid sooritusi hageja nõudis. Kui ei ole teada, milliseid konkreetseid makseid hageja 3000 euro suurune osaline nõue hõlmab, ei ole kohtul hiljem võimalik hinnata, kas ülejäänud nõude kohta esitatud hagi täiendus (oluliselt suurem nõue võrreldes esialgse hagiavaldusega) puudutas juba menetluses olevat sama nõuet või muud osa väidetavast kogunõudest (vt RKTKo 25.06.2026, 2-23142113, p 11 jj), kostjal ei ole võimalik esitada nõudele vastuväiteid ning kohus ei saa hinnata nõude aegumist.
11.Praeguses asjas täitis maakohus oma selgitamiskohustust üksnes osaliselt, juhtides hageja tähelepanu korduvalt sellele, et nõue ei ole selge. Maakohus selgitas hagejale 2. märtsi 2025. a määruses mh, et hagi on ebaselge ka põhjusel, et menetlusse võetud hagis ning 12. augusti 2024. a menetlusdokumendis esitatud ülekannete aeg, arv ning summad on erinevad. Samas on maakohus aegumise üle otsustades jätnud tähelepanuta, kas üldse ja kui, siis milliseid nõudeid hõlmas 8. novembril 2023 maakohtule esitatud hagi 12. augustil 2024 menetlusdokumendis nimetatud nõudest ja hagejale ei ole antud võimalust seda konkreetset ebaselgust kõrvaldada. Kostja II ei ole saanud ka sellest tulenevalt üksikutele nõuetele vastuväiteid esitada. Kui hageja nõudis esialgselt esitatud hagis tagasi ainult osa väidetavalt alusetult makstud kogusummast, ei saa kostjalt eeldada, et ta esitaks vastuväited abstraktsele summale, teadmata, milliste konkreetsete ülekannete alusel makstu tagastamist temalt nõutakse. Kostja vastuväited võivad eri maksete puhul olla erinevad (vt RKTKo 25.06.2026, 2-23-142113, p 11 jj).
12.Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte seisukohad asjas lahendi tegemiseks vajalike oluliste asjaolude kohta (TsMS § 392). Kui hageja jätab lahendi tegemiseks olulised asjaolud esile toomata, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata (vt RKTKo 25.06.2026, 2-23-142113, p 21).
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel kostja II vastu esitatud hagi menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930, p 20). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.