16. september 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-21521
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi A.F-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 165,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; lepinguline esindaja Ahto Järvela, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]). Kostja: A.F (isikukood: XXX, aadress: XXX-i , e-post:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Coop Pank AS-i ja A.F-i vahel 26.11.2024 sõlmitud laenulepingust nr L654814 tulenev võlgnevus summas 6346,13 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 5566,84 eurot, intressist 52,85 eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja viivisest perioodi 30.04.2025 kuni 15.09.2026 eest summas 676,44 eurot.
3.Välja mõista A.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja A.F-i vahel 26.11.2024 järelmaksulepingust nr L89018520179 tulenev võlgnevus summas 4074,20 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 3506,99 eurot, intressist 32,48 eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja viivisest perioodi 29.04.2025 kuni 15.09.2026 eest summas 484,73 eurot.
4.Välja mõista A.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr L654814 alusel viivis 8,8% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt (5566,84 eurolt) ja lepingu nr L89018520179 alusel viivis 9,99% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt (3506,99 eurolt) alates 16.09.2026 kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni.
5.Jätta hagi 521,13 euro osas rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 93% ulatuses A.F-i kanda ja 7% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista A.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1252,71 eurot.
8.Välja mõista A.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
9.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 18.03.2026. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu Coop Pank AS-iga sõlmitud 26.11.2024 laenulepingust nr L654814 (edaspidi leping I), mille alusel sai kostja laenu 5700 eurot ja AS-iga Inbank Finance sõlmitud 26.11.2024 järelmaksulepingust nr L89018520179, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 3516,98 eurot (edaspidi leping II).
5.Kostja kohustus lepingu I alusel saadud laenu tagastama 60 kuu jooksul osamaksetega hiljemalt 10.12.2029. Lepingu järgi pidi kostja tagastama laenu põhiosa, intressi (8,8% aastas) ja igakuise haldustasu ning igakuise osamakse suurus oli 119,70 eurot. Osamaksed tuli tasuda alates 10.01.2025 iga kuu 10. kuupäevaks.
6.Lepingu II alusel saadud kauba eest kohustus kostja tasuma 48 osamaksena hiljemalt 12.12.2028. Kostja pidi tasuma kauba põhiosa, intressi (9,99% aastas) ja haldustasu ning
osamakse suurus oli 104,51 eurot. Osamaksed tuli tasuda iga kuu 12. kuupäevaks. Kostja ei ole teinud kumbagi lepingu alusel ühtegi makset, mistõttu ütles laenuandja Coop Pank AS lepingu I üles 29.04.2025 ja AS Inbank Finance ütles lepingu II üles 28.04.2025.
7.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingu I alusel põhivõlgnevuse 5700 eurot, intressi 210,26 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 307,83 eurot ja edaspidi viivise 8,8% aastas alates 10.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning lepingu II alusel põhivõlgnevuse 3516,98 eurot, intressi 243,36 eurot, haldustasu 3,69 eurot, lepingutasu 9,99 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 214,63 eurot ja edaspidi viivise 9,99% aastas alates 10.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Poolte vahel sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
9.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098).
10.Kohus on kontrollinud, et lepingu I krediidikulukuse määr 10,69% aastas ja lepingu II krediidikulukuse määr 19,80% aastas ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on lepingud kehtivad.
11.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18 jj).
12.Hageja on hagis selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ning on kostja sissetulekuid ja kohustusi kontrollinud kostja pangakonto väljavõtete alusel, mille kohaselt igakuine sissetulek oli 514,29 eurot kuus ning finantskohustused puudusid. Seega kogu sissetuleku sai kostja seni kasutada majapidamiskulude tarbeks. Samuti selgitas hageja, et maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on alla 650 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 30% pärast laenulepingu sõlmimist.
13.Järelmaksulepingu puhul lähtus krediidiandja kostja poolt laenutaotluses esitatud sissetulekust 1346 eurot kuus, kohustused puudusid. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.
14.Kohus andis hagejale tähtaja esitada täiendavad selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja jääb hagis esitatud selgituste juurde, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
15.Juhul kui kohus leiab, et laenuandjad on rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud kohustust palub hageja kostjalt välja mõista lepingu I põhinõue 5566,84 eurot, intress summas 182,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 307,83 eurot ja edaspidi lepingujärgsed viivised 8,8% aastas alates 10.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning lepingu II põhinõue 3516,98 eurot, intress 115,69 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 214,63 eurot ja edaspidi viivised 9,99% aastas alates 10.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
16.Kohtu hinnangul ei ole hagis ega hageja täiendavalt esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist.
17.Hageja vastusest nähtuvalt on laenuandja enne lepingu I sõlmimist teinud kindlaks kostja regulaarse sissetuleku suuruse 514,29 eurot ning arvestanud igakuisteks kohustusteks 0 eurot, kuna kostjal kohustused taotluse kohaselt puudusid. Konto väljavõttelt on hageja saanud teada, et kostja saab Sotsiaalkindlustusametist pensioni.
18.Lepingu II puhul on laenuandja lähtunud üksnes kostja poolt esitatud andmetest, mille kohaselt kostja on märkinud enda sissetuleku suuruseks 1346 eurot ja kohustusteks 0 eurot ning kontrollinud varasemat maksekäitumist Creditinfost ja maksehäireregistrist.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku, finantskohustuste ja majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohus leiab, et piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto. Krediidiandjal tuleb hinnata krediidi andmisel krediidivõimelisust konto väljavõttelt saadava info põhjal. Kui konto väljavõttest ilmnevad asjaolud, mis viitavad võimalikele makseraskustele või ebapiisavale sissetulekule, peab laenuandja neid asjaolusid hindama ega tohi piirduda formaalse kontrolliga.
20.Hagist ei nähtu, et mõlemad krediidiandjad oleksid kostjalt küsinud täiendavat teavet majandamiskulude kohta. Samuti ei nähtu hagist, et krediidiandja oleks teinud lepingu II puhul registritesse päringuid kostja esitatud teabe (sissetuleku) kontrollimiseks.
21.Kuigi VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Kui kostja esitatud andmetes esineb vastuolu kogutud andmetega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt lisateavet. Antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et seda oleks tehtud.
22.Seega ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingute sõlmimist kindlaks tehtud, sest hageja on tuginenud üksnes laenutaotlustele ja enne lepingu I sõlmimist kontrollinud kostja sissetuleku suurust ning küsinud konto väljavõtet, seda tegelikkuses sisuliselt hindamata.
23.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingute osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
24.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai lepingu I alusel laenu 5700 eurot, millest on maha arvestatud lepingutasu ja kindlustusmaksed s.o 133,16 eurot ja kauba maksumusega 3516,98 eurot ning ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja oli mõlema lepingu
osamaksetega võlgnevuses on lepingute ülesütlemine 28.04.2025 ja 29.04.2025 kehtiv ning laenu tagastamise ja kauba eest tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1) ning lepingu I põhivõlg on 5566,84 eurot (5700-133,16 lepingutasu ja kindlustuse maksed) ja lepingu II põhivõlg on 3506,99 eurot (3516,98-lepingutasu 9,99).
25.Hagejal on õigus nõuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressi ning tagasimaksete graafiku ja kohtu intressiarvestuse kohaselt on lepingu I seadusjärgne intress arvestatuna laenujäägilt s.o 5566,84 eurolt perioodi 10.01.2025 kuni 29.04.2025 (lepingu ülesütlemise seisuga) eest kokku 52,85 eurot. Lepingu II seadusjärgne intress arvestatuna laenujäägilt s.o 3506,99 eurolt perioodi 12.01.2025 kuni 28.04.2025 (lepingu ülesütlemise seisuga) eest kokku 32,38 eurot. Sissenõudmiskulud on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt põhjendatud.
26.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).
27.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivise määra, mis on lepingu I kohaselt 8,8% aastas ja lepingu II kohaselt 9,99% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt. Seega on hageja viivisenõue lepingu I alusel perioodi 30.04.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.09.2026 eest summas 676,44 eurot ja lepingu II alusel perioodi 29.04.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.09.2026 eest summas 484,73 eurot põhjendatud.
28.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja mõlema lepingu põhivõla nõue on põhjendatud summas 9073,83 eurot (5566,84+3506,99), seadusjärgsed intressid summas 85,33 eurot (52,85+32,48), sissenõudmiskulud summas 100 eurot (50+50), sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 15.09.2026 summas 1161,17 eurot (676,44+484,73) ning edaspidi viivised 8,8% aastas arvestatuna 5566,84 eurolt ja 9,99% arvestatuna 3506,99 eurot alates 16.09.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
29.Ülejäänud nõuete 521,13 euro (mõlema lepingu intressid kokku 368,29 eurot, haldustasu 9,69 eurot, mõlema lepingu lepingutasud sh kindlustuse osa kokku 143,15 eurot) osas jätab kohus hageja nõude vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata.
30.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
31.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.
32.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot (ilma käibemaksuta).
33.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 11 165,69 eurot tasuda riigilõivu 840 eurot, mille hageja on tasunud.
34.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse ja kohtule hagi täpsustuse koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses summas 507 eurot.
35.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 1252,71 eurot (840 eurot + 507 eurot ja sellest 93%).
36.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.