Aktiva Finance Group OÜ hagi XX võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2834,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Sigrit Rahkema (epost )
vastu
Kostja: XX (isikukood XXX) Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud osamaksed 10.06.2025–10.09.2026 põhivõlgnevus summas 812,40 eurot (põhiosa 775,43 eurot ja intress 36,97 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras 0,021% päevas kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o 14.09.2026) summas 75,39 eurot.
3.Välja mõista XXlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlgnevuse (1199,21 eurot) osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Osamakse number
4.Mõista XXlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis lepingujärgses määras 0,021% päevas alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale (s.o resolutsiooni punktis 3 märgitud kuupäev) järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 1974,64 eurot).
5.Ülejäänud osas (s.o põhivõlg 260,52 eurot, intress 205,42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 60,35 eurot) jätta hagi rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 73,63% ulatuses XXi kanda ja 26,37% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. XXi kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Välja mõista XXlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 371,83 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428, viitenumbriga 718290526.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 18.12.2025 kohtule hagi kostja XX vastu tarbijakrediidilepingust nr JM4124014 tulenevate nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 2235,16 eurot, intress 242,39 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 135,74 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised alates 19.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras, s.o 0,021% päevas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 385 euro ja õigusabikulud 338 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja XX sõlmisid 12.08.2024 tarbijakrediidilepingu nr JM4124014, mille alusel sai kostja laenu summas 2300 eurot (dtl 3, 16, 18, 336). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.02.2025 kostjale lepingu nr JM4124014 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemine hoiatus edastati kostja e-posti aadressile. Ülesütlemise hoiatuse seisuga oli kostja võlgnevuses 10.12.2024–10.01.2025 osamaksetega. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 04.03.2025. Placet Group OÜ loovutas 10.03.2025 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile.
2.Pärnu Maakohus võttis 03.03.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 03.03.2026 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte etoimiku KÄPO vahendusel 03.03.2026. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 17.03.2026. Kostja ei ole vastust hagile esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ei taotlenud enda ärakuulamist. Seda ei ole taotlenud ka kostja. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
5.Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 12.08.2024 tarbijakrediidilepingu nr JM4124014, mille alusel sai kostja laenu 2300 eurot. Placet Group OÜ kandis kostja arvelduskontole 2300 eurot (dtl 18). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kandnud kostja arveldusarvele 12.08.2024 laenu summas 2300 eurot (dtl 18). Lepingu järgi tuli kostjal laen tagastada 40 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 12.10.2027 (dtl 14-16). Kuna Placet Group OÜ, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Placet Group OÜ loovutas 10.03.2025 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 4) (VÕS § 164 lg 1). Placet Group OÜ saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest aadressile XXX (dtl 33) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Placet Group OÜ nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.
6.Kuna käeolevas tsiviilasjas on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 09.02.2026 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 331-333).
6.1.Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 12.08.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr JM4124014 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 49,95%. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr JM4124014 kohaselt oli intressimäär 35% aastas ja krediidi kulukuse määr 47,03% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub võetud krediidisummast 2300 eurot, intressimäärast 35%, osamaksete arvust 40 ja laenulepingu sõlmimise tasust 115 eurot (dtl 3). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti. Seega ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
6.2.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ega tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingute nr JM4124014 sõlmimist oli ebapiisav.
6.3.Esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja kogus kostja kohta teatud andmeid ning tegi enne lepingu sõlmimist krediidianalüüsi. Krediidianalüüs kohaselt esitas kostja taotluses töötasu suuruseks 1900 eurot; finantskohustusteks 208,06 eurot (Placet.ee) ja muu kohustus 850 eurot; majapidamiskuludeks 200 eurot ja kulud ülalpeetavatele 190 eurot ning taotletava laenu osamakseks 100,12 eurot (dtl 5-8, 306-308). Krediidiandja tugines otsuse tegemisel kliendi tulude ja kulude kogusumma päringule, milles olid kajastatud perioodi märts 2024 kuni august 2024 tulud ja kulud, ning arvestas kostja sissetulekuks 1992,95 eurot (dtl 7), finantskohustusteks kokku 848,18 eurot, majapidamiskuludeks ja muudeks kuludeks 560 eurot ja uue laenu osamakseks 100,12 eurot. Selle põhjal arvutas krediidiandja kostja rahaliseks reserviks 484,65 eurot (dtl 7).
6.4.Kohtu hinnangul ei võimalda nimetatud andmed siiski järeldada, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 6 tähenduses kohaselt veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja poolt esitatud konto väljavõtted kajastavad tehinguid 13.01.2024 kuni 12.08.2024. Kostja konto väljavõtetelt nähtub, et kostjale on tehtud väljamakseid BB Finance OÜ-lt Hyba Credit kokku summas 1000 eurot (29.01.2024, 30.01.2024, 23.02.2024, 27.04.2024 ja 26.05.2024), Holm Bank AS-ilt lepingu nr 52403260011 väljamakse summas 1425 eurot (26.03.2024) ja lepingu nr 52401150072 väljamakse summas 11 777,74 eurot (15.01.2024), Bondora AS-ilt lepingu nr BL4476700, nr BL4668810, nr BL4673490 kokku summas 8400 eurot (05.04.2024, 19.06.2024, 20.06.2024), Placet Group OÜ-lt laenulepingu nr JM4112350 ja krediidikonto lepingu nr KK4112631 alusel väljamakseid kokku summas 3000 eurot (11.07.2024, 19.07.2024-01.08.2024) (dtl 37-305).
Hageja poolt esitatud lisast 11.1 järeldub, et pärast Holm Bank AS-ilt laekunud laenust 11 777,74 eurot, tasus kostja Placet Group OÜ-le 4714,25 eurot (15.01.2024); Placet Group OÜle veel 406,41 eurot (15.01.2024); BB Finance OÜ-le 996,01 eurot (15.01.2024); Multitude Bank P.L.C.-le 2447,93 eurot (15.01.2024) (dtl 37-305). Pangakonto väljavõtetest järeldub, et pärast osade laenude tasumist kostja rahaline olukord ei stabiliseerunud, vaid krediidivajadus jätkus, võttes juurde uusi laene. Lisaks nähtub kostja pangakontolt, et kostja teeb regulaarselt ülekandeid AS-ile Eesti Loto, PAF, OB Holding 1 OÜ-le ning Google Payment tehinguid, mille väljavõtte kategooriaks on märgitud „Gambling“. Hageja on jätnud põhjendamata, kuidas krediidivõimelisuse hindamisel arvestati kostja kontoväljavõttest nähtuva sagedase ja märkimisväärse hasartmängimisega. Kostja panagakonto väljavõtetest nähtub selgelt, et kostja on nn „laenuorjuseses“, võttes laene selleks et eelnevaid laene tagasi maksta ning seejärel võttes juurde uusi laene. Maakohtule esitatud selgituste ja tõendite alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hagiavalduse ja esitatud andmete kohaselt on krediidiandja kostja pangakonto väljavõtte ja varasemate võlgnevuste kontrollimisel on jõudnud ebaõige järelduseni. Kohtu hinnangul on krediidiandja jätnud enne krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
7.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 35% aastas. Krediidiandja ja kostja on kokku leppinud suuremas intressimääras, kui tuleneb VÕS § 94. Lepingu nr JM4124014 sõlmimise ajal oli VÕS §
sätestatud intressimäär 4,25% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega rakendub poolte vahel VÕS § 94 tulenev intressimäär 4,25%. Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna lepingu nr JM4124014 osas käsitletav laenulepingu tasu summas 115 eurot, mis on arvestatud põhiosa maksete hulka.
8.Kohus tegi 09.02.2026 puuduste kõrvaldamise määrusega hagejale ettepaneku, koos puuduste kõrvaldamisega esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 330333). Hageja esitas 02.03.2026 puuduste kõrvaldamise ja VÕS § 403 4 lg 7 järgi vastavad ümberarvestused juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud (dtl 336-342).
8.1.Hageja selgitas, et kostja sai laenu summas 2300 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 380,09 eurot (64,84 eurot põhiosa katteks + 200,25 eurot intressi katteks + 115 eurot lepingutasu katteks) (dtl 340, 323). Arvestades kostja poolt tasutud summade suurust, tuleb lugeda kostja poolt tasutuks osamaksed kuni 10.05.2025 täielikult (s.o 9 osamakset) ning 10.06.2025 osamakse tasutuks osaliselt, s.o summas 7,30 eurot (10. osamakse).
Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidilepingutest tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7).
8.2.Eelnevalt on kohus leidnud, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (Tln RnKm 05.02.2020 2-18-134930, p 10). Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna lepingu nr JM4124014 osas käsitletav laenulepingu tasu 115 eurot (dtl 16). Tulenevalt lepingust, on pooled kokku leppinud intressimääraks 35% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 10.12.2024 kuni ülesütlemiseni 04.03.2025 kokku summas 242,39 eurot (hagi p 2.2 – dtl 8-9). Kuna kohus on leidnud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt otsuse p 6.2-6.4), alaneb lepingujärgne intress seaduses sätestatud määrani ning krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7). Hageja esitas 02.03.2026 ümberarvestused arvestades VÕS 94 lg 1 intressimääraga ning määras maksegraafikus tagasimaksed uuesti (lisa nr 2- dtl 346-347), millest nähtub, et kostja on tasunud intresse summas 60,02 eurot (dtl 346), seega vastavalt maksegraafikule tuleb intresse kokku tasuda 36,97 eurot. Tagasimaksete ümberarvestusel on lähtutud intressimäärast 4,25% aastas.
8.3.Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja poolt hagi p 1.3 välja toodud – dtl 4), ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 järgi tulenevalt TsMS §-le 369. Seega kohus mõistab kostjalt välja tulevikus sissenõutavad osamaksed vastavalt käesoleva otsuse resolutsioonile.
8.4.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 0,021% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja rahuldab viivise nõude. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis lepingujärgses määras, s.o 0,021% päevas alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 1974,64 eurot) (TsMS § 367). Sissenõutavaks muutunud viivist tuleb arvestada 10.06.2025 – 10.09.2026 osamaksetelt ja seda kuni kohtuotsuse tegemiseni. Viivise summa on 75,39 eurot. Alates 10.10.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb välja mõistetud summalt tasuda viivis lepingus sätestatud määras, s.o 0,021% päevas. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist lepingus sätestatud määras, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt.
Kohus leiab, et arvutada tuleb viivist lepingus sätestatud määras, s.o 0,021% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ja viivise määraks on lepingus kokkulepitud viivisemäär. Kuivõrd kostja võib jääda viivitusse omapoolse kohustuse täitmisega (st tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivis välja mõista lepingus kokkulepitud viivise määras vastavalt iga tähtaegselt tasumata makselt kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis lepingus sätestatud 0,021% päevas alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 1974,64 eurot) (TsMS § 367). Sissenõutavaks muutunud viivist tuleb arvestada alates 10.06.2025 osamakselt ja seda kuni kohtuotsuse tegemiseni. Viivise summa on 75,39 eurot. Alates 10.10.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb välja mõistetud summalt tasuda viivis lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,021% päevas.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,021% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 340). Hageja leiab, et viivis tuleb välja mõista lepingus nr JM4124014 kokku lepitud viivise määras s.o 0,021% päevas ehk 7,67% aastas. Lepingu nr JM4124014 järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ja viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär (dtl 340). Kuivõrd kostja võib sattuda viivitusse tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt (st tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivist arvutada lepingus kokkulepitud viivise määras, s.o 0,021% päevas. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud täielikult. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla osamaksetelt 0,021% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367).
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
12.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 2834,62 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (2087 eurot ehk 73,63%). Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 73,63% kostja kanda ja 26,37% hageja enda kanda.
13.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2h x 169 eurot).
Kohus leiab, et riigilõiv 385 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 325). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud osaliselt, s.o hageja vajalikud menetluskulud summas 505 eurot (385+120). Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 371,83 eurot (73,63% 505st).
14.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.
15.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.