SIA SNAB Serviss hagi Gala Stage OÜ vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
4 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: SIA SNAB Serviss (registrikood LV40203145909 (Läti); asukoht: Austuves 1a, LV-1063 Riia, Läti Vabariik) Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (e-post: XXX) Kostja: Gala Stage OÜ (registrikood 14222649; asukoht Tulika tn 19, Tallinn 10613) Kostja lepinguline esindaja jurist Aleksandra Bolšakova (e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SIA SNAB Serviss hagi Gala Stage OÜ vastu võlgnevuse saamiseks osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Gala Stage OÜ hageja SIA SNAB Serviss kasuks põhivõlgnevus 3 061,93 eurot ja kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 254,96 eurot.
Välja mõista kostjalt Gala Stage OÜ hageja SIA SNAB Serviss kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt (3 061,93 eurot) alates 16.09.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta poolte menetluskulud 88,8% ulatuses kostja Gala Stage OÜ ja 11,2% ulatuses hageja SIA SNAB Serviss kanda.
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2-23-125168 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.SIA SNAB Serviss esitas 16.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gala Stage OÜ-lt võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse 07.09.2023 määrusega.
2.Hagiavalduse kohaselt tekkis hageja ja kostja vaheline õigussuhe 2021 aasta lõpus. Töövõtu korras tegeles kostja Lätis tänavavalgustite ja -kaunistuste paigaldamisega. Selleks vajas ta tõstetehnikat, mida rentis hagejalt suulise lepingu alusel. 2021 aasta lõpus ja 2022 aasta alguses kostjale kasutusse antud tehnika eest esitas hageja kostjale kolm arvet. Kostja on need arved tasunud. Järgmisel aastalt tegeles kostja sama äritegevusega Lätis. Novembris 2022 pöördus kostja uuesti hageja poole tõstetehnika rentimise eesmärgil. Hageja võttis kostja soovitud tõstetehnika teiselt ettevõttelt (SIA Ātrais torņu serviss) rendile ja andis omakorda rendile kostjale.
3.2022 aasta novembris – detsembris kostjale kasutusse antud tehnika eest esitas hageja kolm arvet: 15.11.2022 esitas hageja arve nr 5-11/22 summas 2 669,31 eurot ja maksetähtajaga 21.11.2022. Nimetatud arve oli esitatud: Autotõstuki Versalift 11m. (XXX) kasutamise eest ajavahemikul 04.11. – 14.11.2022 (hinnaga 145 eurot / päev) ja sellega kasutatud kütuse eest summas 136,04 eurot. Autotõstuki Versalift 12m (XXX) kasutamise eest ajavahemikul 07.11. – 10.11.2022 (hinnaga 155 eurot / päev). Nimetatud arve tasus 30.11.2022 kostja osaliselt summas 1 334,66 eurot. Tasumata jäi 1 334,65 eurot.
30.11.2022 esitas hageja arve nr 26-11/22 summas 3 678,40 eurot ja maksetähtajaga 15.12.2022. Nimetatud arve oli esitatud: Autotõstuki XXX (XXX) kasutamise eest ajavahemikul 23.11. – 30.11.2022 (hinnaga 145 eurot / päev) ja Autotõstuki Versalift 11m. (XXX) kasutamise eest ajavahemikul 17.11. – 30.11.2022 (hinnaga 155 eurot / päev) ning Perforaatori 3kg. puuriga 10/8 mm
2-23-125168 kasutamise eest ajavahemikul 20.11. – 22.11.2022 (hinnaga 10 eurot/päev). Nimetatud arve tasus 20.12.2022 kostja täies ulatuses.
19.12.2022 esitas hageja arve nr 20-12/22 summas 3953,68 eurot ja maksetähtajaga 31.12.2022. Nimetatud arve oli esitatud: Autotõstuki Versalift 12m (XXX) kasutamise eest 16.12.2022 (hinnaga 150 eurot / päev) ja sellega kasutatud kütuse eest summas 115 eurot; Autotõstuki XXX (XXX) kasutamise eest ajavahemikul 01.12. – 08.12.2022 (hinnaga 145 eurot / päev) ja sellega kasutatud kütuse eest summas 55 eurot; Autotõstuki Versalift 11m. (XXX) kasutamise eest ajavahemikul 01.12. – 12.12.2022 (hinnaga 145 eurot / päev) ja sellega kasutatud kütuse eest summas 60 eurot; Haagise kasutamise eest 12.12.2022 (hinnaga 12,50 eurot / päev). 09.01.2023 tasus kostja 1 839,20 eurot, märkides makseselgitusse „arve nr 26- 11/22“, so. varasemalt täies ulatuses tasutud arve. Hageja arvestas nimetatud laekumise arve nr 20-12/22 katteks. Seega jäi nimetatud arve alusel tasumata 3953,68 - 1839,20 = 2114,48 eurot.
4.Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja põhivõlg 1 334,65 + 2 114,48 = 3 449,13 eurot. Kuivõrd vastastikuse lepingu puhul ei ole pooled tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kirjalikult kokku leppinud, siis VÕS § 821 lg 1 p 1 alusel muutus tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel hageja arvete kostjale esitamisest. Viimane arve nr 20-12/22 oli esitatud 19.12.2022. Seega muutus hageja põhinõue sissenõutavaks hiljemalt 18.01.2023. Hageja võib nõuda viivist alates 19.01.2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3449,13 eurot (põhinõue), sissenõutavaks muutunud viivis summas 136,98 eurot ja jooksev viivis alates 20.07.2023 kuni põhinõude (3 449,13 eurot) täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et ei ole tõendatud lepingu täitmine hageja poolt, poolte kokkulepped kütuse hüvitamise ja hinnatariifide osas. Üldjuhul muutub tasu sissenõutavaks pärast lepingu täitmist. Kostja on seisukohal, et kohustused ei teki arve väljastamisega. Hageja väidab, et andis kostjale kasutusse tehnikat ning selle eest väljastas kostjale arveid. Antud väidete tõendamiseks hageja pole esitanud ühtegi tõendit, peale väljastatud arvete. Kostja esitab selles osas vastuväidet, et need kostja poolt hagiavalduses toodud faktilised asjaolud ei vasta tõele ja on tõendamata. Kostja nõustub sellega, et poolte vahel oli koostöö aastatel 2021-2022, kostja võttis hagejalt rendile tehnikat. Poolte vahel koostöö kestel puudus mistahes allkirjastatud ja kooskõlastatud kirjalik rendileping. Hageja on olnud vahendaja ning andis kostjale rendile kolmanda isikult, nimelt SIA Atrais tornu serviss’ilt omakorda rendile võetud tehnikat. Kostja korduvalt pööras hageja tähelepanu sellele, et arved on väljastatud valesti, et sisalduvad teenust, mida kostja pole tellinud ega saanud hagejalt, palus arveid korrigeerida. Sama juhtus ka nende arvetega, mille alusel nüüd hageja esitas hagi kohtusse. Kostja poolt on kõik hageja poolt saanud teenused makstud ning kostjal puudub mistahes võlgnevus hageja ees. Hageja ebatäpsustust iseloomustus muuhulgas ka see, et hageja ei ole kunagi fikseerinud tehnika üleandmist/vastuvõtmist, pole akte või pilte teinud, mille tõttu rendi päevade koguses pidevalt olid ebatäpsustused.
6.Arve nr 5-11/22 osas kostja selgitab, et autotõstuk Versalift 11 m (XXX) oli kostja kasutusel kuni 10.11.2022. Seega 7 päeva (04-10.11.2022) x 145 eurot = 1 015 eurot + 21% käibemaks = 1 228,15 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas autotõstukit Versalift 11 m (XXX) kauem, st kuni 14.11.2022. Hageja väidab, et arve aluseks on SIA Atrais tornu serviss arve nr ATS22-20851. Kostja pöörab tähelepanu, et antud arvet autotõstuki XXX rendi perioodiks on 04-15.11.2022.a, mis ei olnud ainult kostja
2-23-125168 rendiperioodiks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku kütuse kulu hüvitamises; ei ole tõendatud millise kütuse kogusega autotõstuk oli võetud/tagastatud. Ei ole tõendatud, kuidas kujunes kütuse tariif. Lisaks eeltoodule kostja seisukohalt ei ole põhjendatud „kütuse täitmine“ kulule käibemaksu lisamine. Kütust ostetakse tanklas juba käibemaksuga. Kolmanda isiku (Atrais tornu serviss SIA) arves sellele lisatakse topelt käibemaks. Kostja vaidleb sellele vastu. Autotõstukit Versalift 12 m (XXX) ajavahemikus 07-10.11.2022 kostja ei ole hagejalt kasutusse võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et andis kostjale üle ja võttis kostjalt vastu antud autotõstuki. Kostja tasus 1334,66 eurot eeldusega, et enam makstud summa läheb ettemaksu, st kokku summas 1334,66 – 1228,15 = 106,51 eurot.
7.Arve nr 26-11/22 osas kostja selgitab, et autotõstuk XXX (XXX) oli kostja kasutuses kuni 28.11.2022. Seega 8 päeva (23-30.11.2022) x 145 eurot = 1160 eurot + 21% käibemaks = 1403,60 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et Kostja kasutas autotõstuki XXX (XXX) kauem. Autotõstuk Versalift 11 m (XXX) oli kostja kasutusel alates 28.11.2022 kuni 11.12.2022. Seega 14 päeva (28.11-11.12.2022) x 145 eurot = 2030 eurot + 21% käibemaks = 2456,30 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et Kostja kasutas autotõstuki Versalift 11 m (XXX) kauem, st juba alates 17.11.2022. Hageja ei ole tõendanud, et pooled on kokku leppinud summast 155 eurot/päev, eriti võrreldes seda, et 2 nädalat enne hageja esitas kostjale arvet sama autotõstuki kasutamise eest hinnatariifiga 145 eurot/päev (vt eelpool), st ei ole arusaadav millest oli nüüd järsku tingitud tariifi suurendamine. Perforaatori 3 kg 10/8 mm kasutamise osas vastuväited puuduvad. Arves nr 26-11/22 on õigesti toodud: 10 * 2 + 21% käibemaks = 24,20 eurot. Seega kokkuvõttes 1403,60 + 2456,30 + 24,20 – 3678,40 (oli makstud Kostja poolt) – 106,51 (ettemaks arvest 5-11/22) = 99,19 eurot võlg on jäänud, mis kuulus veel juurde tasumisele enne viimase arve väljastamist.
8.Arve nr 20-12/22 osas kostja selgitab, et autotõstuk Versalift 12 m (XXX) kuupäeval 16.12.2022, hinnaga 150 eurot/päev, lisaks selle kasutamisega kuulub hüvitamisele kütus summas 115 eurot – Kostja nõustub. Autotõstuk XXX (XXX) oli Kostja kasutusel ajavahemikus 01.-07.12.2022, hinnaga 145 eurot/päev, lisaks selle kasutamisega kuulub hüvitamisele kütus summas 55 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et Kostja kasutas autotõstuki XXX (XXX) kauem, st kuni 08.12.2022. Autotõstuk Versalift 11 m (XXX) oli kostja kasutusel ajavahemikus 01-11.12.2022, hinnaga 145 eurot/päev. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas autotõstuki Versalift 11 m (XXX) kauem, st kuni 12.12.2022. Hageja ei ole tõendanud, et pooled on kokku leppinud summast 155 eurot/päev. Arveldus antud teenuse osas on täielikult tehtud eelpool toodud arve nr 26-11/22 tasumisega. Kokkuvõttes: (150 + 115 + 145 * 7 + 55 + 60 + 12,50 + 30) + 21% käibemaks = 1739,38 + 99,19 eurot võlg arvest 26-11/22 = 1838,57 eurot kuulus tasumisele. Kostja tasus 1839,20 eurot ehk 0,63 eurot rohkem. Seega kostja on seisukohal, et temal puudub mistahes tasumata kohustus hageja ees.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Käesoleva asja hind on 4 000 eurot, millest põhinõue on 3 449,13 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja
2-23-125168 võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja andis kostja kasutusse tõstukeid, haagise ja perforaatori ja kostjal oli kohustus selle teenuse eest tasuda. Kirjalikku lepingut pooled sõlminud ei ole. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hageja esitatud arved kohaselt tasunud. Hageja leiab, et kostja on arved tasunud vaid osaliselt. Kostja aga leiab, et tasus reaalselt kasutatud teenuste eest ja jättis tasumata nende eest, mida talle tegelikkuses ei osutatud.
11.Hageja on Läti Vabariigi äriühing ning kostjaks Eesti Vabariigi äriühing. Kohus palus pooltel selgitada, kas poolte vahel oli suulise üürilepingu sõlmimisel mingi kokkulepe selle kohta, millise riigi õigust (kas Läti Vabariigi või Eesti Vabariigi) tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada. Pooled avaldasid, et on menetluse käigus kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamises (dtl 144).
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kuigi hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline rendileping, on kohus seisukohal, et tegemist on siiski tehnika üürilepinguga, kuivõrd lepingu esemeks oli tõstukid ja haagis, mitte põllumajanduslik kinnisasi või käitis. Kohus selgitab, et rendilepingu esemeks saab olla üksnes viljakandev asi (VÕS § 339). Kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et tegu oleks rendilepinguga VÕS § 339 mõttes. Kuna rendilepingule kohaldatakse VÕS § 341 järgi üürilepingu sätteid, ei ole lepingu täpsel määratlusel ka olulist tähendust.
13.Pooled vaidlevad 15.11.2022 arve nr 5-11/22 summas 2 669,31 eurot tasumise üle (dtl 29, 45). Nimetatud arve esitati kostjale autotõstuki Versalift 11m (XXX) kasutamise eest ajavahemikul 04.11. – 14.11.2022 ja sellega kasutatud kütuse eest, autotõstuki Versalift 12m (XXX) kasutamise eest ajavahemikul 07.11. – 10.11.2022. Vaidlust ei ole ka selles, et arve maksetähtaeg oli 21.11.2022, kuid kostja tasus arve osaliselt alles 30.11.2022 summas 1 334,66 eurot ning tasumata on 1 334,65 eurot (koos käibemaksuga, dtl 28).
14.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse kohaselt on üürnik kohustatud üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama (VÕS § 334 lg 1) ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuna asja tagastamine konkreetsel kuupäeval on üürniku lepingujärgse kohustuse täitmise fakt, peab oma kohustuse täitmisele tuginev üürnik seda asjaolu vaidluse korral tõendama.
15.Kostja selgitas, et autotõstuk Versalift 11 m (XXX) oli kostja kasutuses kuni 10.11.2022, so 7 päeva, ning seega tuleks tasuda selle tõstuki kasutamise eest 1 015 eurot+ km (0410.11.2022 x 145 eurot). Kostja leiab, et teostas linna kaunistustöid tõstukiga Versalift 11 m XXX ajavahemikul 04.11.–10.11.2022 ja tagastas tõstuki kohe pärast tööde lõppemist. Oma väite tõendamiseks esitas kostja asja materjalide juurde teostatud tööde aktid ajavahemiku 04.11.–10.11.2022 kohta, Tukuma Novada linna ametliku kirja meeldetuletusega, mille kohaselt 11.–12.11.2022 ei ole lubatud töid teostada, kuna tegemist on riigipühaga ning linnas toimub paraad ning avalikud üritused, samuti enda sisemise tööde graafiku novembri 2022 kohta, millest tulenevalt teostati tõstukiga Versalift 11 m XXX töid ajavahemikus 04.11.–10.11.2022 (dtl 325-341).
2-23-125168
16.Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul kinnitavad kostja esitatud tõendid väidet, et ajavahemikul 04.11.–10.11.2022 kasutas kostja hageja tõstukit ja tegi sellega tööd ning linnapoolt olid kostjale kinnitatud töötegemise keeld 11.–12.11.2022, kuid kostja soovitud järeldust, et sõiduk tagastati 10.11.2022 neist teha ei saa.
17.Hageja esitas asja materjalide juurde poolte Whatsappi kirjavahetuse, kus kostja pool on pöördunud hageja esindaja poole ja avaldanud, et „siin on midagi torni päevadega. Me võtsime selle 04.11 töötasime kuni 10.11 iga päev. 11.11 ja 12.11 see seisis ja tagastasime 13.11 õhtul – mina ise helistasin.“ (dtl 110). Seega on kostja esindaja ise pöördunud hageja poole ning avaldanud, et kasutas tõstukit vähemalt perioodil 04.-13.11.2022, so 10 päeva.
18.Kostja antud tõendile eelnevalt vastu ei vaielnud ega toonud esile, et kirjavahetuses osalenud isik ei olnud kostja esindaja ning sõnum ei ole kostjaga seotud. Alles 20.05.2026 istungil vastas kostja esindaja kohtu küsimusele, et talle ei ole teada, kes on hagejaga kostja nimel suhelnud U.. 02.07.2026 menetlusdokumendis asus kostja seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et M. B. või U. B. omavad õigust kostjat esindada või kostja oleks neile andnud vastavad volitused.
19.Hageja selgitas 18.06.2026 meentlusdokumendis, et U. B. (kes kostja esindajana tegutses) on M. B. elukaaslane ja kostja seadusliku esindaja O. K. tütar. Samuti esitas hageja asja materjalide juurde sama WhatsApp’i sõnumi, mille esitas oma väidete tõendamiseks kostja 21.09.2023 menetlusdokumendi lisana (dtl 63, 311). Hageja telefonis on sõnumivahetuse pooleks märgitud sama U., kes väitis, et tõstuk Versalift 11 m (XXX) tagastati 13.11.2022. Kostja hageja väidetele U. ja M. lähikondsusele kostja seadusliku esindajaga ega ka hageja esitatud tõendile vastu ei vaielnud. Samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et viidatud sõnumivahetuses osales kostja poolt U..
20.Äriregistrist nähtuvalt on kostja seaduslikuks esindajaks O. K.. Iseenesest ei muuda väidetav sugulus U. ja O. vahel U. automaatselt kostja esindajaks, kuid kohus leiab, et antud juhul on tegemist nn talumisvolitusega TsÜS § 118 lg 2 mõttes. TsÜS § 118 lg 2 järgi kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Talumisvolituse tekkimiseks peavad olema täidetud kolm eeldust kumulatiivselt: esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma volituse olemasolu; esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel; esindatav talub selle isiku sellist tegevust (RKTKo 3-2-1-49-15, p 16; 3-2-1-136-16, p 21). Talumine tähendab, et esindatav ei katkesta ega lõpeta esindajana tegutseva isiku tegevust (RKTKo 3-2-1-112-12, p 12; 3-2-1-49-15, p 19; 3-18-1612/31, p 19).
21.Nagu eelnevalt märgitud suhtles hageja kostjaga muuhulgas läbi U., kes pidas hagejaga sõnumivahetust ning jättis hagejale mulje, et tal on pädevus kostja nimel suhelda ning paluda arveid kostja nimele (dtl 109-110). Nagu juba eelnevalt märgitud, soovis kostja oma väiteid menetluses tõendada WhatsAppi sõnumitega (dtl 63, 64). Kohus juhtis 20.05.2026 istungil kostja tähelepanu, et kostja esitatud sõnumivahetusest ei selgu, kelle vahel ja millal on sõnumeid vahetatud, kostja viidatud sõnumeid kujul, kus oleks näha, kellega sõnumeid vahetati ei esitanud. Kohus leiab, et kuigi kohtule 21.09.2023 kostja poolt esitatud sõnumitest ei ole näha, kes on vestluse teine pool, selgub see kahtlusteta hageja poolt esitatud sama vestluse ekraanipildist (dtl 311). Kostja ei seadnud vestluse ja ekraanipildi ehtsust kahtluse alla ega tuginenud sellele, et vestlustes osales U. nimel keegi teine. Kohus saab siit järeldada, et hagejaga suhtles kostja nimel U., kostja teadis, et U.
2-23-125168 tegutseb tema nimel ja talus seda. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks mingilgi viisil avaldanud, et ei kiida U. tegevust heaks ning lõpetas U. omavolilise tegutsemise. Vastupidi, kostja soovis oma väiteid kohtumenetluses kinnitada sõnumitega, kus kostja nimel osales vestluses hagejaga just U.. Seega on kohus seisukohal, et kostja andis U. volituse tegutseda kostja nimel TsÜS § 118 lg 2 esimese alternatiivi alusel.
22.Ei ole mingit tähendust kostja väitel, et ta ei kasutanud tõstukit 11.11. ja 12.11, kostja esindaja on ise väitnud, et tõstuk tagastati hagejale alles 13.11, seega tuleb kostjal tasuda ka nende päevade eest, mil tõstuk oli kostja valduses ja kostja seda ei kasutanud. Hageja on arvele märkinud küll kasutusperioodina 04.11.- 14.11.2022 so 11 päeva, kuid tegelikkuses küsib üüriraha vaid 10 päeva eest summas 1 450 eurot (käibemaksuta, 10 x 145). Järelikult on hageja nõue selles osas põhjendatud.
23.Kostja esitas küll ettevõttesisese sõnumivahetuse, millest nähtub, et sekretär Sabina avaldas kostja seaduslikule esindajale, et arve nr 5-11/22 osas on mingi segadus ja kostja seaduslik esindaja väljendas omakorda imestust, kuidas see arve üldse kostja kätte sattus, mis seos on kostjal sellega ja miks kostja selle alusel maksma peab (dtl 343 -344). Samas ei ole kostja esitanud asja materjalide juurde ühtegi tõendit selle kohta, et ta on pöördunud hageja poole selgituste saamiseks ning esitanud nõude juba tasutud summa tagasisaamiseks.
24.Kostja leiab, et ei ole autotõstukit Versalift 12 m (XXX) ajavahemikus 07-10.11.2022 hagejalt kasutusse võtnud ning 15.11.2022 arvel nr 5-11/22 kajastuv summa 620 eurot (+km) selle tõstuki kasutamise eest ei ole põhjendatud. Hageja selgitas, et kostja esindaja M. B. allkirjastas 07.11.2022 autotõstuki Versalift 12m (XXX) vastuvõtmise akti (dtl 82). Aktis on tehnika vastuvõtjaks märgitud Avelight OÜ, sest varem rentis hagejalt tehnikat see äriühing. 2022 aastal pöördus Bondarenko hageja poole ja soovis taas tehnika rentimist. Hageja jätkas arvete Avelight OÜ nimele esitamist, kuid arve saamisel palus M. B. vormistada arved uue ettevõte Gala Stage OÜ nimele. Hiljem kinnitas ka kostja esindaja, et hagejalt renditud tehnika eest tasub kostja Gala Stage OÜ. Hageja leiab, et kostja asus hageja arvete tasumisele ja kinnitas hagivastuses hagejalt tehnika rendile võtmist, viitab sellele, et õigussuhtes hagejaga tegutses M. B. kostja esindajana.
25.Kohus nõustub selles osas hagejaga. Tõepoolest nähtub, et M. B. allkirjastas Avelight OÜ eest 07.11.2022 autotõstuki Versalift 12m (XXX) vastuvõtmise akti (dtl 82). Asja materjalide juurde on esitatud akt selle kohta, et Avelight OÜ on vastu võtnud tõstuki Versalift (XXX). Ka sellele aktile on Avelight OÜ esindajana allakirjutanud M. B. (dtl 86).
26.Kostja juhtis tähelepanu, et viidatud akt puudutab aastat 2023, mitte vaidlusalust aastat 2022. Hageja selgitas eksimust kuupäevas inimliku eksitusega ja leidis ka seda, et käesolevas asjas ei ole vaidlust aktis märgitud tõstuki kostja kasutusse andmise kuupäeva (04.11.2022) vaid tagastamise kuupäeva osas. Kohus nõustub hagejaga selles, et ilmselgelt on aktis kuupäeva märkinud isik eksinud aastaga. Akti enda number on aastast 2022 - 4-11-5/22 (dtl 86). Lisaks on see kohtumaterjalide juurde esitatud 17.10.2023 so enne aktis märgitud kuupäeva (04.11.2023). Seega ei ole kohtul kahtlust, et 4-11-5/22 aktiga võttis M. B. tõstuki Versalift (XXX) vastu just 04.11.2022 ning akt ei tõenda tõstuki vastuvõtmist aastal 2023 ega mingit muud võimalikku üürisuhet (dtl 86).
27.Nagu kohus eelpool juba tuvastas, nõustus kostja sellega, et sai 04.11.2022 oma kasutusse tõstuki Versalift (XXX) ja kasutas seda oma äritegevuses kuni 10.11.2022. Kostja on seega igati aktsepteerinud seda, et tõstuki Versalift (XXX) võttis kostja tarbeks hagejalt vastu M. B..
2-23-125168
28.Poolte sõnumivahetusest selgub, et kui hageja 17.11.2022 palus mõlemad tõstukid vastu võtnud M. B.l kontrollida, kas Avelight OÜ pangarekvisiidid on õiged, andis M. B. juhised märkida arve saajaks kostja so Gala Stage OÜ (dtl 84). Kostja on arve kätte saanud, osaliselt tasunud, on seega oma tegudega nõustunud sellega, et B on kostja tarbeks võtnud vastu tõstuki ning lisaks ka avaldanud, et tõepoolest paigaldas tõstukiga Versalift (XXX) linnakaunistuseks tulesid. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks järeldada, et M. B.l oli pädevus võtta hagejalt üürile ainult tõstuk Versalift (XXX), mitte muud tõstetehnikat.
29.Kohtu ette ei ole ka toodud, et kostja pöördus vastuväidetega viivitamatult hageja poole ja nõudis selgitust, miks on arvel nr 5-11/22 lisaks tõstukile Versalift (XXX) märgitud ka Versalift 12 m (XXX). Ka ei ole kostja esile toonud, et märkis näiteks maksekorraldustel, et tasub ainult tõstuki Versalift (XXX) üüritasu.
30.Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus juhib tähelepanu, et seadusest ja hea usu põhimõttest tuleneb, et tegevusetust või vaikimist võidakse teatud juhtudel lugeda nõustumuseks. Samuti saab lugeda seda vastuoluliseks käitumiseks, kui kostja aktsepteerib arvet osaliselt, kuid ei esita selgeid vastuväiteid osas, mille ta jättis tasumata. Seetõttu tulnuks kostjal põhjendamatule arvele reageerida ja esitada viivitamata oma vastuväited ja märkida konkreetselt vaidlustatav summa ja vastuväite põhjus. Kostja seda ei teinud. See, et mingil ajahetkel kostja seaduslik esindaja väljendas oma töötajale kahtlust esitatud arve aluseks olnud teenuse saamise osas, ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks alust kahelda, et kostja tegelikkuses tõstukeid ei hagejalt ei üürinud. Vastuväide tuli esitada arve esitajale, kostja kontoris omavahel suhtlemine ei ole vastuväiteks piisav, vastuväide tuleb esitada õigussuhte teisele poolele.
31.Kostja vaidleb hageja arvel nr 5-11/22 kajastatud kütusetasule summas 136,04 eurot +k/m vastu. Kostja leiab, et puudub tõendatud kokkulepe kütusekulu hüvitamise kohta. Lisaks on kütusekulusid arvestatud ja esitatud põhjendamatult. Täiendavalt esitas kostja asja materjalide juurde tšeki, millest nähtub, et on 10.11.2022 kell 16:30 tasunud 88,53 l kütuse eest, ning seega leiab kostja, et tagastas tõstuki täis kütusepaagiga.
32.Kohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et kostjal tuleb tasuda ka arvel nr 5-11/22 kajastatud kütusetasu 136,04 eurot +km. Kuigi kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku kütuse kulu hüvitamises, siis kohus leiab, et vaatamata sellele on kostjal kohustus tagastada rendi/üüri tehnika täis kütusepaagiga.
33.Hageja on selgitanud, et tema võttis kostja tarbeks tõstukid üürile äriühingult SIA Atrais tornu serviss põhjusel, et see ettevõte ei anna tehnikat tundmatutele välisriigis registreeritud äriühingutele. Hageja andis renditud tehnika edasi kostjale ning hageja arve aluseks on SIA Atrais tornu serviss arvel nr ATS22-20851 kajastatu (dtl 36). Hageja esitas asja materjalide juurde SIA Atrais tornu serviss kinnituse, mille kohaselt „sõiduk väljastatakse alati täis kütusepaagiga ja tagastada tuleb täis kütusepaagiga. Täitmata tagastamisel tuleb katta tankimiskulud. 15.11.2022 arve nr. ATS22-20851 näitab kütust kokku 56,66 L; 20.12.2022 arve nr.ATS22-22998 on kirjas kokku 46,92 L, hind 2,4 liiter pluss käibemaks.“ (dtl 104).
34.Kuigi kirjalikku kokkulepet selle kohta ei ole, et kostja peab tagastama sõiduki täispaagiga ning vastasel korral hüvitama kütusekulu, on kohus seisukohal, et hageja vastav nõue on põhjendatud. On tavapärane, et üürile/rendile võetud sõiduk tagastatakse rendileandjale alati täispaagiga ning kui seda ei tehta, on võimalik nõuda üürnikult puuduoleva kütuse eest tasumist ning vastava kokkuleppe korral ka leppetrahvi. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et kostjale tõstukit allüürile andnud hageja soovis kostja kasutatud kütuse eest ise põhirendileandjale tasuda. Ka kostja ise esitas asja materjalide juurde kütuse ostmist
2-23-125168 tõendava tšeki ning nõustus ka arvel nr 20-12/22 toodud kütusekompensatsiooniga (115 eurot (XXX, 16.12.2022), 55 eurot (XXX) ja 60 eurot (XXX)). Seega ei ole kohtule arusaadav, miks kostja leiab, et arvel nr 5-11/22 kajastud kütusekompensatsiooni osas puudub vastav kokkulepe ja ta ei pea kasutatud kütuse eest tasuma. Kohus näeb, et sõidukid hagejale üürinud ettevõtja esitas ka hagejale nõude kütuse eest tasumiseks summas 136,04 eurot+ km, seega ei näe kohus seda, et hageja üritaks kostja arvel kuidagi rikastuda.
35.Kostja seadis kütusekompensatsiooni suuruse kahtluse alla muuhulgas ka selle tõttu, et SIA Atrais tornu serviss arvel nr ATS22-20851, millest tuleneb kütusekompensatsiooni suurus 136,04 eurot, on märgitud rendiperioodiks 04.11.2022 kuni 15.11.2022 (dtl 36). Hageja selgitas, et tõstuki Versalift GPS andmete kohaselt töötas tõstuk 10.11.2022 7 tundi ajavahemikus 10:41 – 18:22, 11.11.2022 töötas ajavahemikus 18:05 – 19:22, 12.11.2022 ei töötatud, 13.11.2022 töötas kell 12:20 – 21:59, 14.11.2022 töötas ajavahemikus 10:43 – 11:42. Hageja leiab, et kostja kasutas tõustuki kõikidel eeltoodud päevadel ja tagastas sõiduki 14.11.2022. Nagu eelnevalt tuvastatud, väitis kostja, et tagastas kostja tõstuki Versalift (XXX) 13.11.2022 õhtul (dtl 110).
36.Kohtule ei ole eluliselt usutav, et hageja andis tõstuki pärast väidetavalt kostja poolt 13.11.2022 õhtul tagastamist koheselt edasi kolmandale isikule täiendavale allrendile või kasutas tõstukit mingil põhjusel ise. Kostja küll osundas umbmääraselt sellisele võimalusele, kuid ei põhistanud oma oletust millegagi. Kohus leiab, et kostja viide on seega oletuslik ja tuleb jätta tähelepanuta. Kuigi SIA Atrais tornu serviss arvel nr ATS2220851 on mingil põhjusel rendiperioodiks märgitud 15.11.2022, siis ei ole kohtule eluliselt usutav, et paagist puudunud kütus on hageja tegevuse tagajärg.
37.Hageja vaidleb vastu ka kostja väitele, et kuivõrd kostja ostis 10.11.2022 kütust siis tagastas ta tõstuki täispaagiga. Hageja märkis, et kütus osteti aadressil Kuldigas iela 69, Tukums, Tukuma novads, Läti. Tõstukid kuulusid SIA’le Ātrais Torņu Serviss. Renditud tehnika väljastamine ja tagastamine toimus SIA’ga Ātrais Torņu Serviss laos aadressil Kārļa Ulmaņa gatve 1, Riia. Hageja osundas, et nende kahe asukoha vahe on 65 km (dtl 393) ja tõi esile, et kui kostja oleks Versalift tõstuki esimesel aadressil tankinud, siis ei saanud ta seda täispaagiga Riias tagastada.
38.Kohus nõustub selles osas hagejaga. Nagu kohus juba korduvalt on märkinud, siis kostja enda väidete kohaselt ei tagastanud ta tõstukit enne 13.11.2022 õhtut. Kütusetšekk kajastab aga ostutehingut 10.11.2022 kell 16:30 (dtl 342). Tõstuki Versalift GPS andmete kohaselt töötas tõstuk 10.11.2022 7 tundi ajavahemikus 10:41 – 18:22, 11.11.2022 töötas ajavahemikus 18:05 – 19:22, 12.11.2022 ei töötatud, 13.11.2022 töötas kell 12:20 – 21:59, 14.11.2022 töötas ajavahemikus 10:43 – 11:42 (dtl 94). Seega, kui eeldada, et märgitud kütusetšeki alusel ostis kostja kütust just tõstuki Versalift (XXX) paaki, siis pärast kütuse soetamist töötas tõstuk samal päeval veel ca 2 tundi, 11.11.2022 veidi vähem kui 1,5 tundi ning 13.11.2022 oli sõiduki tööaeg 7 tundi (dtl 94).
39.Hageja tõi esile, et tõstuk tuli tagastada Riias. Kostja on sellele väitele üldsõnaliselt vastu vaielnud ega toonud esile mingit konkreetset kohta, kus siis tema hinnangul oli tõstuki Versalift (XXX) tagastamine kokku lepitud. Kohus lähtub seega hageja poolt toodust ja SIA Ātrais Torņu Serviss asukohast ning nõustub hagejaga, et tõstuk tuli tagastada Riias. Seega arvestades kütuse ostmise aega, seda, et pärast kütuse ostmist töötas kostja tõstukiga vähemalt 10,5 tundi ja tõstuki tagastamiseks tuli läbida veel ca 65 km, on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud tõstuki täispaagiga tagastamist.
40.Kostja väited selle kohta, et hageja viidatud GPS-andmed ei puuduta kostjat, kuivõrd kostja tööpäevade algus ja lõpp ajavahemikul 04.–10.11.2022 erinevad täielikult GPS9
2-23-125168 andmetes märgitud tööpäevade algusest ja lõpust, on asjakohatud. See, mis kell alustab või lõpetab kostja töötaja oma tööpäeva (04.11.2022, kell 08:30 ja 23:30, 05.11.2022 kell 8:30 ja 23:00), ei puuduta kuidagi selle tööpäeva jooksul tõstuki kasutamist ega tõstuki tööaega (04.11. 2022 18:00 - 18:41, 05.11.2022 d10:43-20:29, dtl 94, 325).
41.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 15.11.2022 arvest nr 5-11/22 tulenev võlgnevus summas 1 334,65 eurot tuleb kostjalt täies ulatuses välja mõista.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista 19.12.2022 arvest nr 20-12/22 tulenev võlgnevus summas 2114,48 eurot. Hageja selgitas, et arve nr 20-12/22 esitati kogusummas 3 953,68 eurot kuid kostja tasus 09.01.2023 hagejale 1 839,20 eurot, märkides makseselgitusse „arve nr 26- 11/22“, so. varasemalt täies ulatuses tasutud arve. Hageja arvestas nimetatud laekumise arve nr 20-12/22 katteks.
43.Arvel nr 20-12/22 kajastus autotõstuki Versalift 12m (XXX) kasutamise tasu 16.12.2022 summas 150 eurot+km, tõstukiga kasutatud kütuse kulu summas 115 eurot+km, autotõstuki XXX (XXX) kasutamise tasu ajavahemikul 01.12. – 08.12.2022 kogusummas 1 015 eurot+km, tõstukiga kasutatud kütus eest 55 eurot+km, autotõstuki Versalift 11m (XXX) kasutamise tasu ajavahemikul 01.12. – 12.12.2022 kogusummas 1 860 eurot+ km, tõstukiga kasutatud kütus 60 eurot+km, haagise rent 12.12.2022 summas 12,50 eurot+km (dtl 33, 47).
44.Kostja nõustus 21.09.2023 menetlusdokumendis hageja nõudega selle arve alusel osaliselt. Kostja nõustus, et kasutas autotõstukit Versalift 12 m (XXX) 16.12.2022 ning selle kasutamise hinnaga, samuti selle tõstuki kasutamisega seotud kütusekuluga. Kostja nõustus tõstuki XXX (XXX) kasutamisega ajavahemikul 01–07.12.2022 arvel märgitud hinnaga, tõstukiga seotud kütusekuluga, haagise rendiga 12.12.2022. Samuti avaldas kostja et võttis lisaks aia (30 eurot + km), mis polnud arvel, kuid arvestati tasumisel. Kostja leidis, et arve 20-12/22 alusel kuulus tasumisele 1 838,57 eurot, mis on tasutud ning seega tal võlga ei ole. 05.04.2026 menetlusdokumendis nõustus kostja ka sellega, et tõstuk XXX (XXX) oli kostja kasutuses 01.–08.12.2022.
45.Kokkuvõtvalt nõustus kostja sellega, et tal tuleb hagejale tasuda arvel nr 20-12/22 toodud autotõstuki Versalift 12m (XXX) kasutamise tasu summas 181,50 eurot (koos käibemaksuga), kütusekompensatsioon 139,15 eurot, autotõstuki XXX (XXX) kasutamise tasu ajavahemikul 01.12.–08.12.2022 summas 1 228,15 eurot, kütusekompensatsioon 66,55 eurot, autotõstukiga Versalift 11m (XXX) kasutatud kütuse eest 72,60 eurot, haagise rent 15,13 eurot. Kostja nõustus arvega nr 20-12/22 seega summas 1 636,53 eurot (koos käibemaksuga).
46.Kostja vaidles vastu hageja nõudele tõstuki Versalift (XXX) kasutamise osas, kostja leidis, et tagastas tõstuki 11.12.2022 ning tõstuki kasutamise tasu oli 145 eurot päevas+ km, mitte 155 eurot. Kostja leidis, et tema väide selle kohta, et ta tagastas tõstuki XXX 11.12.2022 kell 22:19 on tõendatud hageja esitatud GPS-andmetega. Kostja viitas hageja failile XXX ATS22, mille reast nr 1751 nähtub, et 11.12.2022 kell 22:19 toodi tõstuk asukohta koordinaatidega 56.921990, 24.103500, Google Mapsi andmetel vastab aadressile Kārļa Ulmaņa gatve, Zemgales priekšpilsēta, Rīga, LV-1004, Läti ning on ühtlasi Atrais Tornu serviss SIA asukoht (dtl 200).
47.Kohus leiab, et tõstuk tuleb lugeda tagastatuks 11.12.2022. Hageja osundatud GPSi andmetest selgub, et sõiduk oli peamise rendiandja asukohta viidud 11.12.2022. kostja avaldas istungil, et tavapäraselt sõiduk jäeti parklasse ööseks ja võtmed pandi rattale ja saadeti SMS, kus sõiduk asub ja järgmisel päeval on võimalik see üle võtta (prt lk 3, ajamärk ▶ 00:36:17). Ka hageja lepinguline esindaja kinnitas, et tihti toimus üleandmine
2-23-125168 nii, et põhiüürileandja parklasse viidi öösel tehnika, töötajaid siis ei olnud kohal, hommikul võeti tõstuk oma valdusesse (prt lk 3, ajamärk ▶00:36:42). Seega on mõlemad pooled kinnitanud, et selline tõstuki peaüürileandja parklasse jätmine oli poolte omavahelises suhtes igati tavapärane ja aktsepteeritud. Seega ei ole tähendust sellel, et SIA’le Ātrais Torņu Serviss ja hageja omavahelises suhtes nõuti renditud või üüritud tehnika tööajal tagastamist. Lepinguline suhe oli kostjal hagejaga, mitte SIAga Ātrais Torņu Serviss. Samuti ei ole hageja tõendanud, kuidas ja mille alusel kujunes arvel märgitud üüripäeva tasu suurus või kuidas selles suuruses kokku lepiti. Hageja küll selgitas, et tuli 04.11.2022 tõstuki Versalift (XXX) päevatasus kostjale vastu ja alandas natuke hinda, kuid see väide ei ole hagejal tõendatud.
48.Kohus leiab, et tõstuki Versalift (XXX) kasutamise eest tuleb kostjal tasuda hagejale ajavahemiku 01.12.-11.12.2022 eest hinnaga 145 eurot päevas +km. Seega tuleks kostjal tasuda selle sõiduki kasutamise eest 1 595 eurot+km, so 1 929,95 eurot. Kuivõrd kostja võttis õigeks, et tal on kohustus hagejale tasuda teiste arvel nr 20-12/22 kajastatud ridade eest 1 636,53 eurot, siis tuli kostjal märgitud arve alusel tasuda hagejale kokku 3 566,48 eurot. Kuivõrd kostja tasus 09.01.2023 hagejale vaid 1 839,20 eurot, võlgneb ta hagejale 1 727,28 eurot ning nimetud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku tuleb kostjalt välja mõista 3 061,93 (1 334,65 +1 727,28) eurot.
49.Kostja on esitanud ka osalise vastuväite arvele nr 26-11/22, mille ta ise tasus täies ulatuses hagejale 20.12.2022 (dtl 35). Kohus juhib tähelepanu, et selle arve alusel ei ole hageja ühtegi nõuet esitanud. Kostja ei ole esile toonud, et esitas kohtuväliselt hagejale mingi avalduse, millega nõudis hagejalt põhjendamatult tasutud summade tagastamist. Ka käesolevas menetluses ei ole kostja hageja vastu esitanud ühtegi nõuet. Kohus jätab kostja vastuväited selles osas tähelepanuta.
50.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 136,98 eurot ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on oma kohustust rikkunud, tuleb kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määras. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja leiab, et tema nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel hageja arvete kostjale esitamisest. Viimane arve nr 20-12/22 oli esitatud 19.12.2022. Seega muutus hageja põhinõue sissenõutavaks hiljemalt 18.01.2023 ning hageja võib nõuda viivist alates 19.01.2023. Kohus nõustub hageja käsitlusega nõude sissenõutavuse ja viivise arvutuse kuupäeva osas.
51.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks summalt 3 061,93 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 1 254,96 eurot.
52.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3 061,93 eurot, viivis kohtuotsuse tegemise seisuga summas 1 254,96 eurot ja alates 16.09.2026 viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-23-125168
53.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
54.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades põhinõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta poolte menetluskulud 88,8% ulatuses kostja ja 11,2% ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude ca 88,8% ulatuses.
55.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.