R. N. hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal vastu kahjuhüvitise ja viiviste saamiseks
Hagihind
1301,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. N. (isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja: Merike Roosileht Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, aadress XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.2 Mõista R. N.-ilt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal kasuks välja menetluskulud summas 1265 eurot. 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1265 eurot) tuleb R. N.-il tasuda AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.R. N. esitas 10.06.2026 Harju Maakohtusse hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal vastu kahjuhüvitise ja viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 06.01.2021 Opeliga (reg nr XXX) kindlustusjuhtum, mille kohta algatati kriminaalmenetlus ning mis on lõpetatud 06.06.2025. Selle kohta on edastatud R. N.-ile teated e-posti teel 10.06.2025.
2.Kindlustusjuhtum sõidukiga Opel Astra XXX toimus Tartus, XXX parklas 17.05.2021, kus R. N. sooritas parempööret ja põrkus kokku teise sõidukiga KIA CEEP reg-numbriga XXX. Auto lähenes R. N. poolt juhitud sõidukile vasakult poolt, tekkis kokkupõrge, mille tulemusena sai kannatada Opel Astra (XXX) vasakupoolne tuli, stange ja tiib. Teine sõiduk sõitis otse, kiiresti, ilma peatumata. KIA CEEP (reg. XXX) rikkus parklas parema käe reeglit. Seoses liiklusõnnetusega algatati kriminaalmenetlus.
3.30.06.2021 edastas Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali otsuse kahjujuhtumis nr XXX. 30.06.2021 otsusega keeldus Seesam (Vienna Insurance Group) kindlustushüvitise maksmisest. Otsus edastati sõiduki omanikule, K. M.. Kindlustusandja nõudis välja XXX Keskuse parkimismaja kaamerate salvestused 17.05.2022 toimunud liiklusõnnetuse kohta ja leidis ekslikult, et Opel Astra juht põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult. Sel põhjusel keeldus Seesam kindlustus R. N.-ile taastusremondikulusid hüvitamast.
4.R. N. edastas 20.07.2021 kindlustusandjale kalkulatsiooni sõiduki XXX taastusremondi kulude kohta 1081,95 eurot. Sõiduki taastamisremondikulud 1081,95 eurot on kindlustusandja poolt kuni käesoleva ajani hüvitamata. Kuna Seesam kindlustus keeldus sõiduki omanikule – K. M., hüvitamast kahju põhjusel, et liiklusõnnetuses on süüdi R. N., siis teatas 19.10.2021 BTA kahjukäsitleja, et kui seoses sõidukit juhtinud isiku tegevusega puudub kuriteo koosseis, tuleb kahjunõudega pöörduda SEESAM kindlustuse poole.
5.Kuivõrd seoses juhtunu asjaoludega ei tuvastatud kuriteo koosseisu ja SEESAM kindlustus ei ole tehtud kulutustele vastu vaielnud, kuulub hüvitamisele 1081,95 eurot. Kriminaalmenetlus lõpetati 06.06.2025. Seega on nõue muutunud sisseenõutavaks ja see aegub kolme aasta möödudes, tulenevalt VÕS § 475 lg 1.
6.Kuna PPA edastas kriminaalmenetluse lõpetamise teate 10.06.2025, siis muutus nõue sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda viiviseid kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest, alates 11.06.2025 kuni hagi esitamiseni (10.06.2026) 365 päeva eest 109,81 eurot (1081,95 eurot x 365 päeva x seadusjärgne viivise määr 10,15% aastas; 0,0278% päevas). Käesolevaga nõuab hageja kahjuhüvitist 1081,95 eurot, viiviseid perioodil 11.06.2025 – 10.06.2026 summas 109.81 eurot ja edaspidi viiviseid, alates 11.06.2026 kuni kohase täitmiseni seadusjärgses määras, võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Kuivõrd liiklusõnnetuse ajal oli Opel Astra XXX roolis R. N., kes on ka nimetatud sõiduki vastutav kasutaja, loovutas sõiduki omanik K. M. 16.02.2026 R. N.-ile (hagejale) kahjutoimikust tuleneva nõude.
8.Hageja on seisukohal, et tema nõue on põhjendatud, tulenevalt LKindlS § 8 lg 1, § 23 lg 1. Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga kahju tekitamine sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus. Selle üle ei saa vaidlust olla. Hagejale on tekkinud varaline kahju, mille põhjustas KIA XXX.
9.Hageja esitas täiendava selgituse 21.07.2026. Kostja selgitas, et Seesam Insurance AS ühines BTA Insurance Company SE-ga ning Eestis tegutseb kindlustusandja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu. Tegemist on sama kindlustusandja õigusjärglasega ning kõik Seesami õigused ja kohustused läksid üle kostjale. Seetõttu on hageja hinnangul hagi esitatud õige kostja vastu. Kostja on olnud teadlik kahjujuhtumist ning on ka ise suunanud hageja Seesami kahjutoimikute juurde, kinnitades sellega, et tegemist on sama õigusjärglase menetletud juhtumiga.
10.Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kahelda kriminaalmenetluse lõpetamise otsuses. Samuti hageja hinnangul liiklusõnnetuses osalenud auto mudeli saab numbrimärgi alusel tuvastada ning hageja kirjaviga Kia Ceepi märkimisel Kia Ceedi asemel ei mõjuta hagi põhjendatust. Hageja hinnangul vaidlusaluse Opeli omaniku vahetus ei mõjuta käesolevat vaidlust. Kahju tekkis 17.05.2021 ning nõude olemasolu hinnatakse kahju tekkimise aja seisuga. Hilisem omandi üleminek ei lõpeta kahjunõuet.
11.Hageja selgitab, et nõude loovutamine on seaduslik, kuivõrd hagiavalduses on selgelt kirjeldatud, et sõiduki omanik loovutas oma kahjunõude hagejale. Võlaõigusseaduse kohaselt võib võlausaldaja oma nõude kolmandale isikule loovutada, kui seadusest või kokkuleppest ei tulene teisiti. Pärast nõude loovutamist omandas hageja kõik nõudega seotud õigused ning tal on õigus esitada nõue kostja vastu. Kostja ei ole toonud välja ühtegi õiguslikku alust, mille tõttu oleks loovutus tühine või kehtetu.
12.Hageja märgib, et auto remondikalkulatsioon kujutab endast kahju suuruse arvutust. Selle eesmärk on näidata sõiduki taastamiseks vajalike tööde ja varuosade maksumust. Kui kostja leiab, et kalkulatsioon ei kajasta tegelikku kahju, lasub tal kohustus seda tõendada. Kostja ei ole esitanud ühtegi alternatiivset eksperthinnangut ega muud tõendit, mis hageja kalkulatsiooni ümber lükkaks, samuti ei ole kostja vaidlustanud kahju suurust.
13.Hageja esitas täiendava seisukoha 24.08.2026. Hageja selgitab, et tema varasem väide, et Seesam Insurance AS ühines BTA Insurance Company SE-ga, oli ebatäpne ning hageja ei jää selle juurde. Seesam Insurance AS ühines Compensa Vienna Insurance Group, ADB-ga ning Seesami õigused ja kohustused läksid üle nimetatud äriühingule. Seega ei tugine hageja enam väitele, et kostja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal oleks Seesam Insurance AS-i õigusjärglane.
14.Hageja tugineb siiski sellele, et hagejal on ka kostja vastu olemas nõue. 17.05.2021 toimunud liiklusõnnetuses osalesid Opel Astra registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis hageja R. N., ning Kia Ceed registreerimisnumbriga XXX. Hageja sõiduki kindlustusandja oli BTA ning 06.10.2021 teatas BTA-le kindlustusjuhtumist ja esitas BTA-le täiendava seletuskirja. BTA oli hageja kindlustusjuhtumist teadlik ning käsitles seda enda menetluses. Eriti oluline on BTA 19.10.2021 vastus hagejale, kus BTA teatas, et kindlustusseltsil on võimalik oma otsus vastu võtta pärast politsei kriminaalmenetluse lõppu. Kui menetluses tuvastatakse, et isiku tegevuses sõiduki juhtimisel puudub kuriteo koosseis ja hageja on kannatanu osapool, on hagejal kahjunõudega võimalik pöörduda Seesam kindlustuse poole.
15.Prokuratuuri 23.01.2026 vastuskirjast tuleneb, et 17.05.2021 toimunud Kia XXX ja Opel XXX liiklusõnnetusega seotud kriminaalmenetlus lõpetati 06.06.2025. Seega on BTA 19.10.2021 kirjas nimetatud asjaolu – kriminaalmenetluse lõppemine – saabunud.
16.Hageja hinnangul saab ta esitada nõude kostja vastu. Seadus näeb ette ka kahjustatud isiku
kindlustusandja rolli kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamisel ning teatud juhtudel õiguse pöörduda nõudega kahju põhjustaja kindlustusandja poole. Hageja pöördus BTA poole kui enda kindlustusandja poole, BTA võttis juhtumi kohta seisukohti ja sidus edasise menetluse otseselt kriminaalmenetluse tulemusega. Pärast kriminaalmenetluse lõpetamist on hagejal põhjendatud alus saada BTA-lt selge ja lõplik seisukoht tema nõude kohta.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja vastas hagiavaldusele 02.07.2026. Kostja tõi esile, et hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud väitele, et prokuratuur on hageja suhtes kriminaalmenetluse lõpetanud 06.06.2025. Tavapäraselt teavitab prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamisest ka avaldajaid, käesoleval juhul pole Lõuna Ringkonnaprokuratuur kostjale ega Seesam Kindlustusele kriminaalmenetluse lõpetamise kohta teadet saatnud, seega ei ole kostja kindel, et hageja esitatud kiri on sisult korrektne ning tegemist on ehtsa kirjaga. Kuna hageja puhul on tegemist liiklusõnnetuste sarikorraldajaga, kostja menetluses on olnud 5 kahjujuhtumit, millest on hageja poolt põhjustatud sarnastel asjaoludel ning eesmärgiga kindlustusseltsilt hüvitisi nõuda, siis soovib kostja veenduda selles, et prokuratuur on tõepoolest sellise üldsusele ohtliku liikleja suhtes vastavad menetlused lõpetanud.
18.Hagiavalduse kohaselt on 17.05.2021 toimunud liiklusõnnetus Opel Astra, reg.märgiga XXX, ja KIA CEEP, reg.märgiga XXX vahel. Transpordiameti andmetel on sõiduk reg.märgiga XXX Kia Ceed, hagiavalduses viidatud KIA mudelit ei ole kostjale teada. Samuti on Opeli omanik võrreldes liiklusõnnetuse toimumise ajaga muutunud. Hagejal ei olnud mingit alust hüvitist nõuda ei 2021 ega 2026 aastal.
19.Hagiavalduse kohaselt oli hageja sõiduki Opel roolis, kuid mitte sõiduki omanik, kelleks oli „Teade liiklusõnnetusest“ andmetel K. M.. Antud juhtumit menetles hagiavalduse kohaselt Seesam Kindlustus, mitte kostja. Hagiavalduse kohaselt esitas sõiduki taastamiseks kalkulatsiooni hageja ise, enda lõhutud sõiduk remontimiseks. Kostja selgitab, et tavaliselt esitatakse sõiduki remondikalkulatsioon kindlustusseltsi koostööpartneri ehk remondiettevõtte poolt, mitte ei küsi sõiduki lõhkunud isik ise enda lõhutud sõiduki remontimise eest endale töötasu.
20.Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud ühtegi seost Seesam Kindlustuse ja liiklusõnnetuse vahel, samuti ei ole seostatud hagiavalduses mitte kuidagi kostja seost hageja kirjeldatud liiklusõnnetusega. Hagiavaldusest ei selgu ka asjaolu, et kui Seesam Kindlustus ei esita vastuväiteid hageja poolt koostatud remondikalkulatsioonile, siis millisel moel on see Seesami otsus või mitte vastuvaidlemine seotud kostjaga.
21.Hageja ise on hagiavalduses kirjutanud, et liiklusõnnetuse tagajärgedega tegeles Seesam Kindlustus ning seetõttu on BTA ehk kostja suunanud hageja ka Seesami poole, et oma nõudeid lahendada. Hageja ei ole mitte millegagi selgitanud kostja valikut. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks remondikalkulatsiooni. Antud lisast ei nähtu, et lisa oleks esitatud või suunatud kas Seesam Kindlustusele või kostjale. Tulenevalt eeltoodust on paljasõnaline ka hageja väide, et kulukalkulatsiooni on hageja kellelegi üldse esitanud või et Seesam Kindlustus ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud.
22.Hageja on hagiavalduses kirjutanud, et ta on omandanud sõiduki omanikult kahjutoimikutest tuleneva nõude 16.02.2026, samas on kalkulatsioonist ja arvest nähtav, et ei kalkulatsiooni ega arvet ei ole hageja kostjale kunagi esitanud. Arve on esitatud sõiduki omanikule K. M. ning arve esitajaks on sõiduki lõhkunud hageja ise, kes soovib sõiduki omanikult lõhkuja enda poolt lõhutud sõiduki remontimise eest tasu saada. Arvest tulenevast nõudest selgub ehk sissenõudjast võlausaldaja hageja on ise enda nõude ise endale
loovutanud, ehk võlgnik on loovutanud enda võla sissenõudjale. Milline on selle juures seos kostjaga, jääb hagiavaldusest selgusetuks.
23.Kogu selgitus hagiavalduses on kajastatud Seesam Kindlustuse vaates ning mingil põhjusel on lõpuks nõue esitatud kostja vastu. Kostja ei ole võimeline hagiavaldusest aru saama, millisel alusel on hageja valinud käesoleva menetluse pooled ning millest tulenevalt on hagejal kostja vastu mingeid nõudeid. Kogu hagiavaldus on seosetu ja paljasõnaline ning sellele on sisuliselt võimatu vastata. Hageja nõue ei ole tõendatud ega ka selgitusena avatud.
24.Kostja esitas täiendava seisukoha 22.07.2026. Kostjale ei ole teada Seesami ja BTA ühinemine ning ei vasta tegelikkusele ka see, et Seesam tegutseks BTA Eesti filiaali kaudu. Kostja suunas hageja Seesami poole seetõttu, et Seesam menetles seda kahjujuhtumit läbi oma kindlustuslepingu. Hageja nõue kostja vastu on tõendamata ja paljasõnaline, kuna hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust kostja vastu. Hagile lisatud tõenditest tuleneb, et hageja õiguseellane on suhelnud Seesam Kindlustus AS-iga ning BTA poole pöördumisel on teda uuesti suunatud Seesami poole, kuna Seesam temaga seotud juhtumit menetleb. Lisaks eeltoodule on hageja hagiavalduses ise kirjutanud, et Seesam kindlustus ei ole tehtud kulutustele vastu vaielnud, kuulub hüvitamisele 1081,95 eurot. Sellel alusel on mingil põhjusel nõue muutunud sissenõutavaks BTA-lt.
25.Nagu juba eelnevalt kirjutatud, on hageja nõudnud hüvitist Seesamilt. Hagiavalduse kohaselt on hageja seisukohal, et kuna kostja ehk BTA ei ole tasunud Seesamilt nõutud hüvitist, siis on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja nõuab kostjalt viiviseid selle eest, et Seesam ei ole hagejale hageja väidetavat nõuet tasunud. Viiviste kujunemine on tõendamata ning arvutuskäik esitamata. Kogu viivise nõue on asjakohatu ja alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
26.Tuginedes hageja esitatud prokuratuuri vastusele, on hageja vastu käimas 2021 aastal algatatud mitu kriminaalmenetlust – kaks füüsilise vägivalla episoodi, elatisraha mittemaksmine ja kaks kindlustusjuhtumit. Samuti on hageja puhul tegemist kodanikuga, kelle stabiilne sissetulek ei ole tõendatud ning juhul, kui kohus jätab hagiavalduse rahuldamata ning nõuab menetluskulud hagejalt välja, on tõenäoline, et neid kulusid kostja kunagi ei näe.
27.Kostja esitas lõpliku seisukoha 25.08.2026. Kostjale tegi kohus e-toimiku kaudu nähtavaks hageja esindaja 24.08.2026 seisukohad, kus hageja esindaja vastas kostja menetluskulude tagatise taotlusele ning paljasõnaliselt ka BTA õigusjärglust puudutavas küsimuses. Viimasest hageja seisukohast võib välja lugeda, et hageja ei ole nõus ka Seesami 30.06.2021 otsuse sisuga, kuid selle otsuse vaidlustamiseks on nõue aegunud juba aastaid tagasi. Praegu üritab hageja oma viimasel päeval esitatud hagi kaudu justnagu vaidlustada ka Seesami otsust, kuigi Seesam ei ole antud vaidluse pooleks.
28.Prokuratuuri seisukohtadest nähtub, et BTA on Seesamiga samal seisukohal hageja rolli suhtes liiklusõnnetuse „korraldamise“ osas ning on veendunud, et hageja on teadlikult ja tahtlikult „otsinud ohvrit“ ning põhjustanud liiklusõnnetusi hüvitise saamise eesmärgil. Huvitav on hageja lähenemine ja püüd hiilida kõrvale Seesami otsusest ning üritus läbi käesoleva menetluse taas juba lahendatud kahjujuhtumi osas sundida Seesamit tegema uuesti otsust lahendatud kahju suhtes. Tõenditeks on prokuratuuri vastuskiri hagejale selle kohta, et 2021 aastal algatati tema suhtes vähemalt 5 kriminaalmenetlust, sh elatisraha mittemaksmine, millega on tõendatud hageja suutmatus isegi elatist maksta, seega on põhjendatud ka kostja kahtlus hageja majandusliku võimekuse osas tasuda negatiivse lahendi puhul kostja menetluskulusid. Antud juhul viitab „liiklusõnnetustesse sattumine“ teadlikku tegevust, sest ei ole tavapärane, et mõni kodanik „satub“ vähem kui poole aasta jooksul 4 korda sama liiklusõnnetuse skeemiga liiklusõnnetusse. Tegemist on ilmselgelt kostja poolse eraldi
„ärivormiga“ ning siin kajastatud „liiklusõnnetused“ ei olnud sel perioodil ainukesed, milles hageja osales, neid oli kordades rohkem.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
30.Hageja nõuab käesolevas asjas kostjalt kahjuhüvitist ja viiviseid. Pooltevahelise vaidluse esmane lähtekoht seisneb selles, kas hagejal on üldse õigus nõuda kindlustushüvitist kostjalt.
31.17.05.2021 toimus Tartus XXX parklas liiklusõnnetus Kia Ceed, reg, nr XXX (edaspidi Kia) ja Opel Astra, reg. nr XXX (edaspidi Opel) vahel (dtl 10). Kohtule nähtub, et Opeli kindlustusandja on AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal ehk kostja ning Kia kohustuslik liikluskindlustuse kindlustusandja on Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal ehk Seesam kindlustus (dtl 15). Opeli omanik esitas Seesam kindlustusele 18.05.2021 kahjuavalduse, mille kindlustusandja jättis 30.06.2021 otsusega hüvitamata (dtl 15-17). Opeli omanik loovutas oma väidetava nõude R. N.-ile (dtl 28-29).
32.LKindlS § 35 lg 1 sätestab, et kahjustatud isikul on võimalik valida, kas kahju hüvitamist nõuda: 1) kindlustusandjalt, kes on kindlustanud sõidukiga, millega kindlustusjuhtum põhjustati, kahju tekitamisest tuleneva vastutuse (käesolevas peatükis edaspidi kahju põhjustaja kindlustusandja) või 2) kindlustusandjalt, kes on kindlustanud kahjustatud isiku sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse (käesolevas peatükis edaspidi kahjustatud isiku kindlustusandja). Seega on kahjustatud isikul õigus valida, kumma kindlustusandja poole ta pöördub.
33.Siiski vastavalt LKindlS § 35 lg-le 11 ei või kahjustatud isik sama kindlustusjuhtumiga seoses nõuda kahju hüvitamist nii kahju põhjustaja kindlustusandjalt kui ka kahjustatud isiku kindlustusandjalt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti ei või kahjustatud isik pärast nõude esitamist seda tagasi võtta ja esitada nõuet teise kindlustusandja vastu. Lisaks, LKindlS § 35 lg 2 sätestab, et kahjustatud isiku kindlustusandja vastu on kahjustatud isikul õigus esitada kahju hüvitamise nõue 30 kalendripäeva jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates.
34.Kohtule ei nähtu, et Opel Astra omanik oleks esimesena pöördunud kostja poole kahjuhüvitise saamiseks. Kohus tuvastas varasemalt, et Opeli omanik pöördus 18.05.2021 Seesam kindlustuse poole kahjuavaldusega. Kuivõrd Opeli omanik pöördus juba Seesam kindlustuse poole, siis vastavalt LKindlS § 35 lg-le 1 1 ei saa hageja pöörduda enda kindlustusandja poole kahjuavaldusega. Õiguskirjanduses on märgitud, et kannatanu, kes on
esitanud kahju hüvitamise nõude oma kindlustusandja vastu ja saanud viitega § 41 lg-le 3 negatiivse vastuse, võib pöörduda kahju põhjustaja kindlustusandja poole (§ 42) (Lahe, J., Luik, O-J., Merila, M. LKindlS komm. vlj, § 35 lg 1 1, p 2.2 (2026)). Käesoleval juhul ei ole aset leidnud ka eelnimetatud olukord.
35.Opeli omaniku kirjavahetus kostjaga toimus 2021. aasta oktoobris, ehk peaaegu 5 kuud peale liiklusõnnetust, mis tähendab, et Opeli omanik ei pöördunud vastavalt LkindlS § 35 lgle 2 ka 30 päeva jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest kostja poole.
36.Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mille alusel saaks hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Ka hageja ei ole esile toonud asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi, mille alusel saaks järeldada hageja nõudeõigust Opeli kindlustusandja ehk kostja vastu. Eespool toodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
38.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 25.08.2026. Kostja on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt kostja lepingulise esindaja kulu 1265 eurot (lepingulise esindaja kulu 12,65 t tunnihinnaga 100 eurot) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 12,65 t on põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/t on kohtu hinnangul samuti mõistlik. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1265 eurot ning menetluskuludelt (1265 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, ei määra kohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
39.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.