Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-26-6484
Tsiviilasi
O.B hagi K&S Projekt OÜ ja R.Y-na vastu kulutuste hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
6665 eurot 18 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja I: K&S Projekt OÜ (registrikood 14773467), seaduslik esindaja X.V Kostja II: R.Y (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada O.B (O.B) hagi K&S Projekt OÜ vastu õigeksvõtul põhineva otsusega ning O.B hagi R.Y-na (R.Y) vastu tagaseljaotsusega.
Mõista K&S Projekt OÜ-lt ja R.Y-lt solidaarselt O.B kasuks välja 6116,83 eurot, millest kulutuste hüvitis on 5402,50 eurot ja kuni 18.03.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 714,33 eurot.
Mõista K&S Projekt OÜ-lt ja R.Y-lt solidaarselt O.B kasuks välja viivis põhinõudelt 5402,50 eurolt alates 19.03.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Saata otsus kostja R.Y-na teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale R.Yle avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja I võib esitada õigeksvõtul põhineva otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja II võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Luminor Bank, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr EE604204278601694436 Coop Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
O.B (hageja) esitas 20.03.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse K&S Projekt OÜ (kostja I) ja R.Y-na (kostja II) (ühiselt kostjad) vastu kulutuste hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kulutuste hüvitise 5402,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18.03.2026 seisuga 714,33 eurot ning alates 19.03.2026 edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 2024. a juulis kostjatelt Laevas Küti kinnistul ehitatava hoone vundamenditööd, mis hõlmasid muuhulgas pinnasetöid, tarbe-veetorude paigaldust, põrandakütte torustiku survestamist. Hageja on tööde eest tasunud. Teatud tööde teostamise järel selgus, et töödes esineb olulisi puudusi ning kuivõrd kostjad olid objektilt lahkunud ega soovinud tulla puudusi kõrvaldama, tellis hageja puuduste likvideerimise tööd kolmandatelt isikutelt kokku summas 5402,50 eurot, mis on ka hageja põhinõue
kostjate vastu. Töövõtjad on mõlemad kostjad, mistõttu on kostjad solidaarselt vastutatavad kulutuste hüvitamise eest. Hageja edastas kostjatele 11.12.2024 nõudekirja, milles on kirjeldatud asjaolusid ja kostjatele varasemalt antud võimalusi puuduste kõrvaldamiseks ning rahalise nõude esitamist. Kostjad ei tasunud rahalist nõuet hageja soovitud tähtajaks 18.12.2024. Hageja on saatnud 26.09.2025 hagihoiatuse ning koostanud kostja ettepanekul võla tasumise kokkuleppe projekti, kuid kostjad ei ole hüvitist tasunud.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.03.2026 määrusega, andes kostjatele 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale I avaliku e-toimiku vahendusel ja e-äriregistris kostja I registrikaardile kantud elektronpostiaadressile XXX. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale I kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel 29.04.2026, st viie tööpäeva möödudes 21.04.2026 saatmisest registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 19.05.2026. Kostja I ei esitanud viidatud tähtaja jooksul kohtule vastust. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale II avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressidele ja teadaolevatele võimalikele kostja II aadressidele. Eesti Töötukassa vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja II kohta. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse järgi puuduvad neil täpsemad andmed kostja II tegeliku elukoha osas. Sotsiaalkindlustusameti teadaolev informatsioon kostja II kontaktandmete kohta pärineb rahvastikuregistrist. Keila Linnavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad neil lisaks rahvastikuregistris olevatele andmetele igasugused andmed kostja II kohta. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja II kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale II kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale II kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.07.2026 ning luges menetlusdokumendid kostjale II kättetoimetatuks 16.08.2026, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 07.09.2026. Kostja II ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
Kostja I esitas 27.07.2026 kohtule vastuse, milles kostja I tunnistab hagi ja hagiavalduses kostja I vastu esitatud nõudeid.
TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (TsMS § 440 lg 3). Kuigi kostja I esitas hagivastuse pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, ei põhjusta kohtu hinnangul vastuse menetlusse võtmine asja lahendamise viibimist. Kohus võtab kostja I esitatud vastuse menetlusse.
Kostja I on kohtule esitatud vastuses hagi õigeks võtnud ning kohus rahuldab hagi kostja I osas õigeksvõtul põhineva otsusega.
TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad kostja II osas tagaseljaotsuse tegemiseks.
TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse ja hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt.
Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale II kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja II viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa punkti 3), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale II kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.