STORENT OÜ hagi OÜ Wiola Eesti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
3020,14 eurot nende Hageja STORENT OÜ, registrikood 11682327; lepinguline esindaja Priit Pööbo; Kostja OÜ Wiola Eesti, registrikood 16061883; epost XXX, seaduslik esindaja F.R.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada STORENT OÜ hagi OÜ Wiola Eesti vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt Wiola Eesti STORENT OÜ kasuks viivis 2780,14 eurot ja sissenõudekulud 240 eurot.
3.Jätta menetluskulud OÜ Wiola Eesti kanda.
4.Määrata STORENT OÜ menetluskulude suuruseks 1020 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt Wiola Eesti STORENT OÜ kasuks menetluskulude katteks 1020 eurot.
Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Tartu Maakohus tegi 23. juulil 2025 OÜ Wiola Eesti poolt tunnustatud nõude osas osalise maksekäsu ja mõistis OÜ-lt Wiola Eesti STORENT OÜ kasuks välja põhivõla 4186,32 eurot. Kohus jättis menetluskulud seoses nõudega, mille osas on tehtud maksekäsk, OÜ Wiola Eesti kanda ja mõistis OÜ-lt Wiola Eesti STORENT OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 260 eurot (s.o riigilõiv 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot).
2.Sama määrusega kohustas kohus STORENT OÜ-d esitama kohtule ülejäänud nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
3.STORENT OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub OÜ-lt Wiola Eesti (kostja) hageja kasuks välja mõista poolte 06.10.2020 sõlmitud koostöölepingust nr CON13476, mille alusel anti kostjale tasu eest kasutada vallasasju, tuleneva viivise seisuga 28.07.2025 summas 2780,14 eurot ja sissenõudekulud 240 eurot.
4.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 06.10.2020 koostöölepingu nr CON13476, mille alusel kostja üüris hagejalt erinevat ehitustehnikat ja mille eest esitati kostjale arved. Kostja jäi arvete tasumisega viivitusse. Arvete ja teenuse osas kostja hagejale vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja arvutas viivist lepingus kokku lepitud määraga 0,2% päevas viivitatud summalt. Hageja nõuab viivist seisuga 28.07.2025 summas 2780,14 eurot ning sissenõudekulude hüvitamist 240 eurot, lähtudes 40 euro suurusest hüvitisest iga kuue tasumata arve kohta.
5.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et lepingus rentnikuna märgitud VKF Eesti OÜ, registrikood 16061883, ning käesolevas menetluses kostjana märgitud OÜ Wiola Eesti, registrikood 16061883, on sama juriidiline isik; erinevus puudutab kostja ärinime muutumist ega mõjuta poolte lepingulist seost.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.
7.Vastuse kohaselt on hageja poolt nõutav viivisemäär 0,2% päevas ebamõistlikult kõrge. Riigikohtu seisukoha järgi on mõistlik viivisemäär maksimaalselt 0,066% päevas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes seadustikus
sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 3020,14 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
10.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kostja vaidleb vastu hageja esitatud viivisenõude määrale ja palub vähendada viivisemäära 0,066%-ni päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus on ette nähtud seadusjärgsest määrast kõrgem viivisemäär, tuleb lähtuda poolte kokkulepitud viivisemäärast, kui kokkulepe on kehtiv ja puudub alus viivise vähendamiseks.
12.Poolte vahel sõlmitud leping ei ole tarbijakrediidileping. Mõlemad pooled on juriidilised isikud ning vaidlusalune leping sõlmiti nende majandus- ja kutsetegevuses. Seetõttu ei saa kostja tugineda tarbijaga sõlmitud lepinguid käsitlevale kohtupraktikale selliselt, et sellest tuleneks automaatselt poolte kokku lepitud viivisemäära tühisus või kohustus vähendada viivisemäära 0,066%-ni päevas. Lepingu punktis 8.3 on pooled kokku leppinud, et maksega viivitamisel tuleb tasuda viivist 0,20% võlgnetavalt summalt päevas.
13.Kostja on maksekäsu kiirmenetluses tunnustanud põhinõuet ning tasumata arvete ja teenuse osutamise kohta sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Arvestades, et kostja on rahaliste kohustuste täitmisega viivituses, on hagejal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras.
14.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nõutav viivisemäär on käesoleva asja asjaoludel ebamõistlikult kõrge. Kohtupraktikas ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel sõlmitud lepingute puhul viivisemäära 0,2% päevas iseenesest ülemäära kõrgeks loetud. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-18-17536 p-s 17 leidnud, et viivisemäär 0,25% päevas ei ole sellises suhtes liiga kõrge.
15.Käesoleval juhul ei ületa nõutav viivis põhinõuet. Hageja nõuab viivist 2780,14 eurot, samas kui kostja tunnustatud ja osalise maksekäsuga väljamõistetud põhivõlg on 4186,32 eurot. Kostja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid, millest nähtuks, et kokkulepitud viivisemäära kohaldamine oleks poolte majandustegevuses sõlmitud lepingu, viivituse kestuse, kohustuse suuruse või muude asjaolude tõttu ebamõistlik. Ainuüksi viide tarbijakrediidilepinguid puudutavale kohtupraktikale ei anna alust viivist vähendada. Seetõttu jätab kohus kostja viivise vähendamise taotluse rahuldamata.
16.Sissenõudekulude nõue on samuti põhjendatud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui tal on õigus nõuda viivist, nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist
eurot. Tegemist on seadusjärgse miinimumhüvitisega, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja 40 euro ulatuses tõendama konkreetsete sissenõudmiskulude tekkimist ega suurust. Käesolevas asjas oli hagejal õigus nõuda viivist iga tähtajaks tasumata jäetud arve eest. Toimikus esitatud arvete järgi oli igal arvel eraldi arvenumber, summa ja maksetähtaeg ning arved kajastasid erinevaid rendiperioode, objekte või teenuseid. Seetõttu käsitab kohus iga arvet eraldi sissenõutavaks muutunud rahalise kohustusena, mille täitmisega viivitamisel tekkis hagejal õigus nõuda VÕS § 1131 lg 1 alusel 40 euro suurust sissenõudekulude hüvitist. Hageja viidatud meeldetuletuskirjad ning kohtuvälised sissenõudetoimingud
kinnitavad, et hageja tegeles võla sissenõudmisega, kuid 40 euro suuruse seadusjärgse miinimumhüvitise väljamõistmiseks ei pea nende kulude täpset suurust eraldi tõendama. Kostja ei ole sissenõudekulude nõuet sisuliselt vaidlustanud ega esitanud asjaolusid, mis välistaksid hüvitise väljamõistmise. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudekulud 240 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, on otsus tehtud kostja kahjuks ning käesoleva hagimenetluse menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
18.Hageja menetluskulud on riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu tunnihinnaga 120 eurot ning 7,6 tunni eest kokku summas 912 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot peab kohus mõistlikuks. Kohus leiab, et arvestades asja õiguslikku keerukust ja esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud töömaht 5 tunni ehk 600 euro ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud kokku 1020 (420+600) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.