11. september 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-10988
Tsiviilasi / hagi ese
X (X) hagiavaldus Y vastu kahjuhüvitise tasumise nõudes
Hagihind
600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
X (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Georg Hiiesalu
Kostja
Y (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja advokaat Mart Kägu
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 19.05.2026.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X (X, isikukood XXX) hagiavaldus Y (isikukood XXX) vastu 600 (kuuesaja) euro tasumise nõudes.
2.Asendada jõustunud kohtuotsuses isikute nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada isikute isikukoode ja otsuses märgitud aadresse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud X (X, isikukood XXX) kanda.
4.Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) Y (isikukood XXX) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 937 (üheksasada kolmkümmend seitse) eurot 75 (seitsekümmend viis) senti.
5.Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) Y (isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 937 (üheksasada kolmkümmend seitse) eurot 75 (seitsekümmend viis) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 937 (üheksasada kolmkümmend seitse) eurot 75 (seitsekümmend viis) senti.
6.Jätta rahuldamata Y (isikukood XXX) avaldus lepingulise esindaja kulu 371 (kolmsada seitsekümmend üks) eurot 38 (kolmkümmend kaheksa) senti kindlaksmääramiseks ja Xlt (X, isikukood XXX) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 1 (8)
637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.X (hageja) esitas 09.07.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu kahjuhüvitise tasumise nõudes (dtl-d 1-10). Kohus jättis hagi 07.10.2025 käiguta (dtl 12). Hageja täiendas hagiavaldust 21.10.2025 ja 22.10.2025 esitatud menetlusdokumentidega (dtl-d 16-51). Kohus võttis hagi 05.11.2025 menetlusse (dtl 53). Kostja vastas hagile 25.11.2025 (dtl-d 57-106). Kohus kohustas pooli 01.12.2025 määrusega isiklikult ilmuma 19.05.2026 kohtuistungile (dtl 117). Hageja esitas 02.12.2025 seisukoha ja tõendi (dtl-d 122-135). Kostja esitas 07.05.2026 täiendava seisukoha (dtl-d 143-148). Kohtuistung toimus 19.05.2026 (dtl-d 153). Kostja esitas 19.05.2026 menetluskulude nimekirja (dtl-d 150-152). Kohus määras hagejale avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja kuni 07.08.2026 ja kostjale kuni 21.08.2026 (dtl 159). Pooled kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavaid avaldusi ja tõendeid ei esitanud. Hageja esitas 27.08.2026 vastuväite kostja menetluskuludele (dtl-d 161-163). Kostja esitas 28.08.2026 seisukoha hageja vastuväite kohta (dtl-d 164-166).
2.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise 600 eurot tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Pooled sõlmisid 17.01.2025 müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Mercedes-Benz C 200 ostuhinnaga 22 750 eurot. Kostja andis sõiduki valduse hagejale üle 24.01.2025. Hageja teostas 24.01.2025 pärast sõiduki kättesaamist diagnostika, mille käigus tuvastas mootoriõlisurve regulaatori anduri rikke (veakood P06DA00). Rike puudutas mootori õlirõhu reguleerimist ning selle kõrvaldamata jätmine põhjustab mootori töö häireid ja kahjustumise riski. Rike ilmnes vahetult pärast sõiduki üleandmist. Sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele ega müüja poolt antud kinnitustele sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Müügikuulutus sisaldas teavet sõiduki tehnilise korrasoleku kohta ning ei sisaldanud viiteid puudustele. Hageja teavitas kostjat 27.02.2025 sõiduki rikkest e-kirja teel. Hageja esitas kostjale 30.05.2025 pretensiooni ning nõudis remondikulude hüvitamist. Kostja keeldus remondikulude hüvitamisest. Hageja tellis sõiduki rikke kõrvaldamiseks remondi ning tasus 04.07.2025 remonditööde eest arve alusel 634,30 eurot. Remondiarve sisaldas kulusid mootoriõlisurve regulaatori anduri rikke kõrvaldamiseks. Nõue hõlmab 600 euro suurust osa remondikuludest, mis vastab nimetatud rikke kõrvaldamiseks tehtud kulutustele. Remondiarve sisaldas lisaks muid hooldus- ja kõrvalkulusid, mis ei ole nõude esemeks. Hageja esitas tõenditena diagnostikaraporti, remonditööde arve, müügilepingu, pooltevahelise ekirjavahetuse ja diagnostikaraporti tõlke. Remonditööde arve kajastas mootoriõlirõhu regulaatori anduri asendamist, sellega seotud töid ning vajalike detailide vahetust. Sõidukil esines diagnostikaandmete kohaselt lisaks mootoririkkega seotud veakoodile ka muid juhtplokkides salvestunud veakoode, mis puudutasid sõiduki erinevaid süsteeme. 2 (8)
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja põhjendab vastust järgmiselt. X, Y, XXX AS ja XXX AS sõlmisid 17.01.2025 liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu nr XXX, mille alusel toimus sõiduki Mercedes-Benz C 200 müük. XXX AS sai lepingu alusel sõiduki omandiõiguse ning hageja sai sõiduki vastutavaks kasutajaks. Kostja andis sõiduki valduse hagejale üle 24.01.2025 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üleandmise akt ei sisaldanud märkusi sõiduki puuduste kohta. Sõiduki üleandmisel oli hagejal võimalus sõidukit kontrollida ja hinnata selle tehnilist seisukorda. Hageja ei kasutanud 14-päevast lepingust taganemise õigust. Hageja teavitas kostjat 27.02.2025 e-kirjas sõiduki väidetavast rikkest, kuid ei esitanud selles kirjas nõuet ega pretensiooni puuduse kõrvaldamiseks. Hageja esitas 30.05.2025 e-kirjas pretensiooni ja nõudis remondikulude hüvitamist. Hageja esitas erinevates menetlusdokumentides vastuolulist teavet remondi tegemise kohta. Hageja kirjeldas 27.02.2025 e-kirjas, et sõiduki mootor võeti maha ja remont teostati. Hageja kirjeldas 30.05.2025 e-kirjas, et remonti ei ole tehtud ning see seisab alles ees. Remondi teostamist käsitlev arve kuupäev on 04.07.2025. Hageja esitas väidetava puuduse tõendamiseks diagnostika kuvapildi, mille päritolu, koostamise viis ja koostaja ei ole tuvastatavad. Diagnostika kuvapildil kajastusid andmed, mille kohaselt sõidukil oli diiselmootor, kuigi sõidukil on bensiinimootor. Diagnostika kuvapildi andmed sisaldasid läbisõidu suurenemist umbes 400 kilomeetri võrra mõne tunni jooksul pärast sõiduki üleandmist. Sõiduk läbis enne müüki tehnilise ülevaatuse ilma puudusteta ning sõidukit hooldati regulaarselt spetsialiseeritud töökojas. Hooldusdokumentides ei kajastunud sõiduki tehnilisi puudusi. Hageja esitas pretensiooni ligikaudu viis kuud pärast sõiduki üleandmist. Hageja kasutas sõidukit selle aja jooksul ilma remondita. Hageja ei andnud kostjale võimalust sõiduki puudust kontrollida ega ise parandada enne remonditööde teostamist. Hageja teostas remondi omal algatusel ja esitas kulude hüvitamise nõude pärast remondi tegemist. Remondiarve nr 1025 sisaldas kulusid, mille seos väidetava puudusega ei ole tuvastatav, sealhulgas klaasipuhastite, filtrite ja muude hooldustööde kulusid. Arvel ei olnud täpsustatud, milline andur vahetati ja millised tööd teostati. Remonditööd teostanud ettevõte XXX OÜ ei olnud spetsialiseerunud Mercedes-Benz sõidukite hooldusele ning ettevõtte pädevus ja tegelik tegevus ei olnud kontrollitavad. Hageja ei tuvastanud sõiduki kasutamise ajal tehnilisi puudusi ega saanud teavet sellise puuduse olemasolust enne sõiduki müüki. Hageja ei ole tõendanud puuduse olemasolu sõiduki üleandmise hetkel ega esitanud usaldusväärseid tõendeid puuduse tekkimise aja ja põhjuse kohta. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja põhjendab hagiavaldust hageja, kostja, XXX AS-i ja XXX AS-i vahel 17.01.2025 liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu nr XXX sõlmimisega. Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise üle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist. Lepingutingimuste sõnastus on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 4-5). Pooled avaldasid 19.05.2026 istungil, et ei vaidle asjaolu üle (dtl 155). Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 17.01.2025 leping on müügileping, millega kostja kohustus hagejale müüma sõiduki Mercedes-Benz C 200 hinnaga 22 750 eurot. Kostja on osundanud sellele, et hageja on liisinguvõtja, mitte ostja. Kohus leiab, et hageja on ekslikult pidanud 17.01.2025 lepingut müügilepinguks, mis on sõlmitud hageja ja kostja vahel. 17.01.2025 lepingust nähtuvalt on selle pooled järgmised: XXX AS kui omanik, kostja kui müüja, XXX AS kui ostja ja hageja kui liisinguvõtja (dtl 4). 17.01.2025 lepingu punktis 1 on sõnastatud lepingu eesmärk: „1. LEPINGU EESMÄRK Lepingu eesmärgiks on Müüja poolt Lepingu eseme müümine Ostjale Liisinguvõtja huvides ning seoses sellega Müüja ja Omaniku 3 (8)
vahelise liisingulepingu nr 152673 (edaspidi Liisinguleping 1) lõpetamine. Liisinguvõtja soovib Ostjalt Lepingu eset liisida nendevahelise liisingulepingu nr XXX (edaspidi Liisinguleping 2) alusel.“ 17.01.2025 lepingu punkti 2 kohaselt on lepingu esemeks on MERCEDES-BENZ C 200 tehasetähisega XXX. 17.01.2025 lepingu punkt 4.1 sisaldab järgmist tingimust: „4.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et Müüja müüb Lepingu eseme hinnaga 22 750,00 EUR (edaspidi Müügihind). Müügihind ei sisalda käibemaksu“ (dtl 4). Kohtu hinnangul nähtub osundatud lepingupunktidest, et lepingupooled leppisid kokku kostja ja XXX AS-i vahel sõlmitud liisingulepingu lõpetamises, mille alusel oli sõiduk kostja kasutuses ning kostja poolt sõiduki XXX AS-ile müümises, et XXX AS saaks selle anda hageja ja XXX AS-i vahelise liisingulepingu alusel hageja kasutusse. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja 17.01.2025 müügilepingu järgi ostja. Kohus on seisukohal, et 17.01.2025 liisingulepingu lõpetamise kokkulepe ja müügileping nr XXX sisaldab kostja Y kui müüja ning XXX AS-i kui ostja vahel sõlmitud müügilepingut, millega kostja kohustus müüma XXX AS-ile MERCEDES-BENZ C 200 tehasetähisega XXX (sõiduk).
6.VÕS § 365 lg 1 sätestab, et liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. VÕS § 365 lg 2 sätestab, et liisinguandja õigust müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda on liisinguvõtjal õigus teostada üksnes liisinguandja nõusolekul. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutab sõidukit XXX AS-iga sõlmitud liisingulepingu alusel. Pooled avaldasid 19.05.2026 istungil, et ei vaidle asjaolu üle (dtl 155). Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on hagejal tulenevalt VÕS § 365 lg-st 1 õigus kasutada müüja suhtes kõiki õiguskaitsevahendeid, kui müüja on müügilepingut rikkunud (sh lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine). Hageja hinnangul tuleb lepingule kohaldada tarbijalemüügi kohta sätestatut (dtl 123). Liisingu regulatsiooni mõtteks on tagada liisinguandjale ja liisinguvõtjale võimalikult sarnane olukord sellega, kui liisinguandja oleks toiminud üksnes laenuandjana ja liisinguese oleks ostetud laenuga, s.t müügileping oleks sõlmitud otse müüja ja laenusaaja vahel ning liisinguese panditud laenu tagamiseks ning et liisingueseme müüja vastutus ei peaks seetõttu olema oluliselt erinev sõltuvalt sellest, kas müüja ostab eseme oma nimel või kui see ostetakse liisingulepingu vahendusel. Liisingulepingu olemusest ja VÕS § 365 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse müüja ja liisinguandja vahelisele müügilepingule tarbijamüügi kohta käivat siis, kui müüja tegutses asja liisinguandjale müümisel oma majandus- või kutsetegevuses. Liisingulepingu olemusest ja VÕS § 365 lg-st 1 tulenevalt ei kohaldu tarbijast liisinguvõtja suhtes majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja kohustused (nt ülevaatamise, kiire teavitamise ja puuduse täpse kirjeldamise kohustus). Kostja on füüsiline isik. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt müüs kostja sõiduki oma majandus- või kutsetegevuses. Seetõttu ei kohaldu lepingule tarbijalemüügi kohta sätestatu. Hageja on füüsiline isik. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt ostis hageja sõiduki majandus- või kutsetegevuses. Seetõttu ei kohaldu lepingule majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja kohta sätestatu.
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, mille kohaselt on kostja sõiduki hagejale üle andnud 24.01.2025. Pooled avaldasid 19.05.2026 istungil, et ei vaidle asjaolu üle (dtl 155). Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). 17.01.2025 lepingu punkti 5.2 kohaselt läheb lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko müüjalt üle liisinguvõtjale lepingu eseme valduse üleandmisel (dtl 4). Eeltoodust tulenevalt läks sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko kostjalt XXX AS-ile üle 24.01.2025. 4 (8)
8.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et müüdud sõiduauto ei vastanud lepingutingimustele. Hageja peab lepingutingimustele mittevastavuseks mootoriõlisurve regulaatori anduri riket (veakood P06DA00) (dtl 48). Hageja on täiendavalt märkinud, et sõidukil esinesid järgmised veateated: C10C800 – Collision Prevention Assist rike, U118A02 – esitule kõrgusregulatsiooni kommunikatsioonihäire,
U11A302
– kaamera või sensorite kommunikatsioonihäire, U016887 – süüteluku elektroonikamooduli kommunikatsioonirike, B15062A – COMAND / audiosüsteemi signaaliviga. Hageja avaldas 19.05.2026 istungil, et ta põhjendab oma nõuet ainult mootoririkkega (dtl 157). Seetõttu ei ole veateated C10C800, U118A02, U11A302, U016887 ja B15062A ning nendega tähistatud võimalikud rikked hagi aluseks ning kohus nende esinemist kontrolli. Hageja on soovinud riket tõendada diagnostikaraporti kuvatõmmisega, millest nähtuvalt on test sõidukile VIN-koodiga XXX läbisõiduga 144 493 km tehtud 24.01.2025 kell 20:10 (08:10 pm) ning märgitud on veateade P06DA00 (dtl 7). Kostja on esitanud tõendile TsMS § 277 lg 1 mõistes võltsituse vastuväite. Tõendi võltsitust näitab kostja hinnangul see, et diagnostikaraporti kuvatõmmisel on sõiduki mootori tüübiks märgitud diiselmootor, kuid tegelikult on sõidukil bensiinimootor ning sõiduki läbisõit on ligikaudu 400 kilomeetri võrra suurem sõiduki läbisõidust selle valduse hagejale üleandmisel mõni tund tagasi. Kostja on vastuväidet põhjendanud sellega, et hageja on 27.01.2025 allkirjastanud vara vastuvõtuakti liisingulepingule nr XXX, milles on sõiduki läbisõiduks märgitud 144 087 km (dtl 148). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 mõistes saab kuvatõmmis olla dokumentaalseks tõendiks, kui see on autentne, usaldusväärne, terviklik ja kasutatav. Kohtu hinnangul ei nähtu diagnostikaraporti kuvatõmmisest selle autentsus (kes on dokumendi sisuks oleva teabe loonud), usaldusväärsus (milliste vahenditega ja millisel viisil on dokument loodud), terviklus (failist ei nähtu, kas dokumendi sisu on täielik ja muutmata). Kohus leiab kostja esile toodud vastuolusid ning kuvatõmmise autentsuse, usaldusväärsuse ja tervikluse puudumist arvestades, et kostja on põhistanud kuvatõmmise võltsituse TsMS § 227 lg 1 mõistes. Hageja ei esitanud avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul selgitusi ega tõendeid, mis kõrvaldavad kostja esile toodud vastuolud ning vajakajäämised dokumendi autentsuses, usaldusväärsuses ja tervikluses. Kohus jätab TsMS § 277 lg 4 alusel diagnostikaraporti kuvatõmmise otsuse tegemisel arvestamata. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud mootoriõlisurve regulaatori anduri rikke veakoodi P06DA00 esinemist ega seda, et veakoodi tähistatav rike oli olemas enne 24.01.2025. Hageja on soovinud riket tõendada sellega, et õlirõhu solenoidklapp ja selle juhtandur vahetati 04.07.2025 XXX OÜ poolt (dtl 10 – arve tehtud töö eest, dtl 129-130 – fotod). Kohus leiab, et fotod ei sisalda teavet nende tegemise aja ja koha kohta ning selle kohta, et fotod on tehtud vaidlusaluse sõiduki detailidest. Fotodest ei nähtu teave selle kohta, mis detaile on jäädvustatud ning detailide seos veakoodiga P06DA00. Kohtu hinnangul ei tõenda osundatud dokumentaalsed tõendid vaidlusaluse sõiduki rikke esinemist ja seda, et rike oli olemas enne 24.01.2025.
9.VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Sõiduauto otstarve on igapäevaseks sõitmiseks kasutamine. Sõiduauto kasutamise otstarve ei sõltu sellest, kas sõiduauto on uus või kasutatud. Nii uut kui ka kasutatud sõiduautot, mille mootor vajab remonti, ei saa kasutada igapäevaseks sõitmiseks. Kui sõiduauto on kasutatud, ei saa ostja ootused sõiduauto kvaliteedile ja eeldatavale kasutuseale olla sama kõrged kui uue auto puhul, kuid ostja ei saa ega pea eeldama, et kasutatud sõiduauto ostmise korral on selle kasutamine takistatud. Kui müügilepingu pooled ei ole kokku leppinud tingimuses, mille kohaselt esineb või võib esineda sõiduauto otstarbekohast kasutamist takistav asjaolu, tuleb eeldada, et sõiduautot on võimalik otstarbekohaselt kasutada.
5 (8)
Pooled ei vaidle selle üle, et nad ei leppinud eraldi kokku selles, et sõiduk müüakse veakoodiga P06DA00. Vaidluse puudumise tõttu ei pea kokkuleppe puudumist tõendama (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja ei tõendanud, et veakood esines ning veakoodi tähistatav rike oli olemas enne 24.01.2025. Hageja ei ole seetõttu tõendanud sõiduki lepingutingimustele mittevastavust enne sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko kostjalt XXX AS-ile.
10.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest kostjale teatanud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada asja lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt teatas hageja kostjale puudusest 27.02.2025 e-kirjas. E-kirja dokumendist nähtuvalt on hageja kirjutanud järgmist: „Ma ei tea kas te olite teadlikud sellest, et mootoris oli viga sees. Kui auto kätte sain lasin samal päeval arvuti taha panna, ning selgus, et üks andur mis üsna oluline oli läbi. [---] Kuna see andur asub mootori sees, tuli mootor maha võtta ning see oli üsna kulukas töö“ (dtl 77). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei saa 27.02.2025 e-kirja lugeda lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Kohtu hinnangul ei sisalda hageja 27.02.2025 e-kiri kostjale teavet selle kohta, millise anduri rike 24.01.2025 tuvastati, kuid sisaldab teavet mootoris vea esinemise ja anduri rikke kohta. Kohtu hinnangul on hageja e-kiri lepingutingimustele mittevastavusest teatamine. Kohtu hinnangul on ilmsest puudusest, nagu veakoodi ilmnemine diagnostika käigus, teatamiseks maksimaalne mõistlik aeg kuni kaks nädalat alates veakoodist teadasaamisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud veakoodi esinemist. Kui eeldada hageja väite õigsust veakoodi esinemise kohta 24.01.2025, pidanuks hageja kostjale veast teatama hiljemalt 07.02.2025. Seega ei kirjutanud hageja kostjale võimalikust mootoris esinevast veast mõistliku aja jooksul. Teatamine on VÕS § 220 lg 1 mõistes toimunud pärast mõistliku aja möödumist.
11.VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt oli võimalikust mootori veast kostjale kirjutamisega hilinemine mõistlikult vabandatav.
12.VÕS § 221 lg 1 p 2 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Hageja on esitanud väite, mille kohaselt pidi kostja olema teadlik sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja ei ole oma väite kohta tõendeid esitanud.
13.Hageja nõudis kostjalt 30.05.2025 e-kirjas remondikulu hüvitamist (dtl 6). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja pakkunud kostjale võimalust puudust kõrvaldada. Hageja ei ole nõudnud kostjalt sõiduki parandamist (VÕS § 222 lg 1) või andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks (VÕS § 114 lg 1). Kuivõrd hageja ei ole andnud kostjale 6 (8)
täiendavat mõistlikku tähtaega kohustuse täitmiseks, ei saa ta nõuda kostjalt kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 2). Kuivõrd hageja ei ole nõudnud kostjalt sõiduki parandamist, ei saa hageja nõuda kostjalt asja parandamise kulude hüvitamist (VÕS § 222 lg 6).
14.Kohus tuvastas eelnevalt järgmised asjaolud: hageja ei ole tõendanud sõiduki mootoririkke esinemist enne 24.01.2025 (veakood P06DA00 ja selle tähistatav mootoriõlisurve regulaatori anduri rike); hageja ei kirjutanud võimalikust mootoririkkest kostjale mõistliku aja jooksul ning hilinemine ei olnud mõistlikult vabandatav; hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega rikke kõrvaldamiseks ega nõudnud kostjalt asja parandamist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus leiab, et hagejal puudub kostja vastu nõue 600 euro tasumiseks. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS §177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt ka RKTKm 15.02.2012 3-2-1-161-11, p 7; RKTKm 15.11.2013 3-2-1-137-13, p 11). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas advokaat. Seetõttu kuulub kostja lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikus ulatuses hagejalt väljamõistmisele.
17.Kostja esindaja tegi 28.04.2026 kuni 19.05.2026 järgmised toimingud, milleks kulus 5 tundi 21 minutit: e-toimikule ligipääsu taotluse esitamine kohtule ja e-toimiku materjalide läbivaatamine (ajakulu 1 tund 6 minutit), kostja vastuse koostamine hageja 30.11.2025 ja 02.12.2025 seisukohtadele (ajakulu 1 tund 30 minutit), kliendiga nõupidamine büroos (ajakulu 24 minutit), 07.05.2026 kostja täiendava seisukoha lõplik vormistamine ja kohtule edastamine (ajakulu 18 minutit), ettevalmistamine 19.05.2026 kohtuistungiks (ajakulu 48 minutit) ning kohtuistungil osalemine (ajakulu 1 tund 15 minutit). Kohus leiab, et kostja esindaja menetlustoimingud olid vajalikud kostja menetlusõiguste teostamiseks. Kostja esindaja ei teinud asjas toiminguid, mille tegemist seadus ette ei näe. Kohus peab seejuures vajalikuks kostja 07.05.2026 täiendava seisukoha koostamist ja esitamist, sest pärast kostja vastust hagile esitas hageja kohtule täiendavaid menetlusdokumente. Kohtu hinnangul puudus asjal õiguslik keerukus ja asi ei olnud mahukas. Eeltoodut arvestades on kostja esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt, see on 4,25 tunni ulatuses.
18.Kostja esindaja tasumäär maakohtus oli 241,80 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul ületab tasumäär keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, sest asjal puudus õiguslik keerukus ja menetlusdokumentide maht oli keskmisest väiksem. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse eest keskmiselt makstav tasu maksimaalselt 217 eurot (sh käibemaks). Kostja on avaldanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja kulu koos käibemaksuga.
19.Lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud juristi või vandeadvokaadi tehtud toimingute kulud hüvitatakse, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud 7 (8)
advokaat ning on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505, p 16). Kostja esindajat abistas toimingute tegemisel H.L, kes koostas menetluskulude nimekirja, milleks kulus 15 minutit, mis on toimingu tegemiseks minimaalselt vajalik aeg. Menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine on poole seadusest tulenev kohustus, mistõttu toiming oli vajalik. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindaja tasumäär 195 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ning H.Li tasumäär 50 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku 62 eurot. Kohtu hinnangul on esindaja poolt õigusteenuse osutamisel abilisena advokaadibüroo töötaja kasutamine vähendanud tervikuna menetluskulusid. Töötaja tasumäär ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu kuulub H.Li toiming esindajat abistava toiminguna hüvitamisele.
20.Kohus selgitas välja, et esindaja ajakulust oli põhjendatud 4,25 tundi. Eeltoodut arvestades on kostja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude ja esindajat abistanud töötaja kulu suurus 937,75 eurot (4,25x217+0,25x62=937,75). Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu suuruse 937,75 eurot. Kostja taotles lepingulise esindaja kulu 1309,13 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kostja lepingulise esindaja kulu 371,38 eurot (1309,13-937,75=371,38).
21.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 937,75 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 937,75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.