16 238,95 eurot Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929); lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: T. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 04.07.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 13 861,72 eurot, viivis ajavahemiku 16.11.202426.05.2025 eest 831,65 eurot, viivis ajavahemiku 27.05.2025-19.08.2026 eest 1752,65 eurot ja viivis põhivõlalt (13 861,72 eurolt) alates 20.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1370 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (1370 eurot) tasumiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva
põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792; Coop Pank - EE604204278601694436. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 27.05.2025 hagi kostja vastu järgmise nõudega: mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 04.07.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 13 861,72 eurot, viivis ajavahemiku 16.11.2024-26.05.2025 eest 831,65 eurot ja viivis põhinõudelt (13 861,72 eurot) alates 27.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks hageja ja kostja vahel 04.07.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 14 100 eurot. Laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled kokku, et laenusumma on 14 992 eurot, millest on lepingu üldtingimuste p 6.1 ja 8.2 alusel arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu (eritingimuste p.1.3), kuid hageja ei nõua lepingutasu tasumist. Kostja on tagastanud hagejale 238,28 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas võla tasumiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles 15.11.2024 lepingu erakorraliselt üles. Hageja esitab nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse (s.o üksnes ülekantud summa) katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Intressimääraks on hageja arvestanud 0%. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue (tagastamata krediidisumma) 13 861,72 eurot (14 100 eurot – 238,28). Hageja palub välja mõista ka viivise põhivõlalt alates 16.11.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas.
3.Hageja on 02.02.2026 esitanud nõude ümberarvestuse ja uuesti määratud maksed. Hageja arvestab ka uuesti määratud maksete korral kõik kostja maksed täielikult vaid kostjale väljastatud krediidisumma ehk 14 100 euro katteks ega nõua kostjalt intressi. Hageja on seisukohal, et leping nr XXX oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 15.11.2024. Ka uuesti määratud maksete korral on hageja põhinõue kostja vastu summas 13 861,72 eurot (osamaksete võlg seisuga 15.11.2024 summas 936,72 eurot ja 15.11.2024
sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma jääk 12 931,56 eurot. Hageja nõude ulatus uuesti määratud maksete korral seega ei muutu. Otsuse põhjendused
4.Kohus võttis hagi menetlusse 24.07.2025. Hagi on kostjale kätte toimetatud 30.12.2025 epostiga TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
7.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu sõlmimise (st tahteavalduste tegemise) aja ja viisi, raha väljamaksmise ja kostja poolt tehtud tagasimaksete kohta. Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, millest tulenevalt peab kohus omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, sh seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist), märgib kohus, et hageja esitatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehed koos kostjale esitatud arvega sisaldasid nõutud teavet, sh intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr (lepingus 30,7%) ei ületanud laenu andmise ajal kehtinud maksimaalset määra (kohus arvestas, et igakuine haldustasu oli arvestatud maksegraafikus tagasimaksete sisse). Kuivõrd hageja esitas nõude VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna, ei ole vajadust kontrollida hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist.
8.Hageja nõuab üksnes tagastamata laenusummat ja viiviseid põhivõlalt alates 16.11.2024 seadusjärgses määras. ning on arvestanud kõik kostja poolt tasutu tegelikult välja makstud laenusumma katteks. Lepingu järgi tuli laen tagastada 60 igakuise annuiteetmaksega perioodil 15.07.2024-13.06.2029. Hageja on ka tagasimaksed uuesti määranud, jagades laenuks antud summa 14 100 60 võrdseks tagasimakseks (intressita põhiosamakseks, 235 eurot kuus). Ka sel juhul, arvestades kõik kostja poolt tasutu uuesti määratud maksete katteks, oleks kostja olnud lepingu üles ütlemise ajal 15.11.2024. viivituses kolme järjestikuse maksega, sest kostja poolt tasutud 238,28 eurost oleks täielikult tasutud vaid esimene makse maksetähtajaga 15.07.2024. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja poolt esitatud väited lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teate saatmise aja ja viisi ning võla tasumiseks täiendava tähtaja andmise kohta. Seega on üles ütlemine kehtiv ning kogu laenujäägi tasumise nõue on muutunud sissenõutavaks. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on õigus saada tasumata põhivõlalt viivist.
9.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel ja mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud tagastamata laenusumma ning viivised.
Menetluskulud, kohtulahendi täitmine
10.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 1370 eurot (riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja tasu 390 eurot). Need on põhjendatud menetluskulud ja jäävad hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
11.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.