6.Välja mõista N.Y ja sohj haldus OÜ solidaarselt AS-i Terminal kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 58-61, 86-87, 109-110)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Terminal (hageja) ja sohj haldus OÜ (endise nimega Wartmet OÜ, kostja II) 24.10.2023 lepingu nr J23/0886, mille alusel müüs hageja kostjale II naftasaadusi ja muid kaupu. Hageja esitas kostjale II müüdud kütuse eest 31.12.2023 arve nr 40620-VA23 summas 447,48 eurot maksetähtajaga 15.01.2024 ja 31.01.2024 arve nr 3926-VA24 summas 397,96 eurot maksetähtajaga 14.02.2024, mis on kostjal II tasumata.
2.Hageja ja N.Y (kostja I) sõlmisid 24.10.2023 käenduslepingu nr K23/0773, millega kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr J23/0886 tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on kostja I vastutuse rahaliseks ülempiiriks 1600 eurot. Lepingu p 3.5 ja käenduslepingu p 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist 0,25% päevas tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 24.11.2025) on hageja viivisenõue kostjate vastu 854,44 eurot ning hageja nõuab viivist maksimaalselt põhivõla ulatuses. Käendajalt nõuab hageja viivist solidaarselt kostjaga II 754,56 eurot (s.o 1600 – 845,44) ja ülejäänud osas kostjalt II eraldi summas 90,88 eurot.
3.Kostjad ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis viitaksid viivise ebamõistlikkusele ja hea usu põhimõtte vastasusele. Hageja ei ole nõudnud põhivõla summat ületavast ulatuses viivist, samuti on arvestanud kostja II kui käendaja vastutuse piirmääraga. Kostjate väited võimaliku kompromissi osas on otsitud ja sisutud. Reaalsuses on kostjatel tahe puudunud kompromissi sõlmimiseks, mida kinnitab asjaolu, et kostjad ei ole tasunud hagejale mitte ühtegi eurot ega vastanud hageja viimasele pakkumisele.
4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 845,44 eurot ja viivis 754,56 eurot ning kostjalt II viivis 90,88 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJATE VASTUS HAGILE (dtl 93-94, 102)
5.Kostjad tunnistavad põhinõuet, kuid viivistega ei nõustu. Kostja leiavad, et viivisenõue on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele ning arvestades kostja väga rasket majanduslikku olukorda ei ole õigustatud.
6.Kostjad ei taotle viivise vähendamist vaid hageja peaks nõudest loobuma. Kostja majanduslik olukord on väga raske. Kostja on suuteline maksma 50 eurot kuus. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna kostja on valmis tasuma põhinõude maksegraafiku alusel ning hageja ei ole nõustunud mõistliku kokkuleppega.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, arvestades hageja nõuet ja kostjate vastuväiteid ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
8.Hageja on esitanud kostjate vastu müügilepingust tuleneva raha tasumise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
9.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja vaidlust ei ole selles, et - hageja ja Wartmet OÜ (praeguse nimega sohj haldus OÜ, kostja II) vahel sõlmiti 24.10.2023 leping nr J23/0886 (dtl 63-64), mille alusel sai kostja II oma kasutusse maksekaardid naftasaaduste ja muude kaupade ostmiseks.
-
hageja on esitanud kostjale II 31.12.2023 arve nr 40620-VA23 summas 447,48 eurot (dtl 65-66) ja 31.01.2024 arve nr 3926-VA24 summas 397,96 eurot (dtl 67-68), mis on tasumata. - hageja ja kostja I (kes oli kostja II ainus juhatuse liige) vahel sõlmiti 24.10.2023 käendusleping nr K23/0773 lepingu nr J23/0886 nõuetekohase täitmise tagamiseks rahalise maksimumsummaga 1600 eurot (dtl 70).
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
11.Arvete tasumise tähtaeg on saabunud, seega on arve nr 40620-VA23 muutunud sissenõutavaks 16.01.2024 ja arve nr 3926-VA24 on muutunud sissenõutavaks 15.02.2024 (VÕS § 82 lg 7).
12.VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna kostja I on füüsiline isik on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 järgi, milles peab olema määratud vastutuse rahaline maksimumsumma ning mis lepingu p 2 järgi on 1600 eurot. Seega vastutab kostja I käenduslepingu p 2 ning VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi lepingust nr J23/0886 tulenevate kohustuste eest täies ulatuses.
13.Kuna kostjad on nõustunud põhisummaga 845,44 eurot koos käibemaksuga ja ei vaidle sellele vastu, ei võta kohus seisukohta kostjate poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle. Seega võlgnevad kostjad solidaarselt hagejale põhivõla 845,44 eurot ning hagi tuleb selles osas rahuldada.
14.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Lepingu p 3.5 järgi on viivis 0,25% päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on arvestanud mõlema arve eest viivist lepingujärgse määraga alates maksetähtajast kuni hagi esitamiseni ning kuna viivis ületab põhivõlga nõuab hageja viivist põhivõlaga samas summas.
16.Kostjad leiavad, et viivis on ebamõistlik, ebaproportsionaalne ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on kostjatele selgitanud, et saab kohustatud lepingupoole nõudmisel VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada ning viivise suuruse ebaproportsionaalsuse ja ka majandusliku seisundi tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Kostjad on avaldanud, et viivise vähendamist nad ei taotle. Seetõttu puudub kohtul alus hinnata viivise vähendamise eelduste esinemist ning viivist omal algatusel vähendada.
17.Kostja I vastutab käenduslepingu p 5 ja VÕS § 145 lg 2 järgi ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, viiviste ja kohustuse rikkumisega põhjustatud kulude tasumise eest ning kostjalt I saab viivist nõuda üksnes ulatuses, milles see jääb maksimaalse vastutussumma piiridesse ehk 754,56 euro ulatuses.
18.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjatelt solidaarselt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 845,44 eurot ja viivis 754,56 eurot ning kostjalt II täiendavalt viivis 90,88 eurot.
Menetluskulud
19.TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Hageja menetluskuluks (dtl 110) on riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 980 eurot (7 tunni ulatuses arvestusega 140 eurot tund), millele käibemaksu ei lisandu.
22.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1690,88 eurot tasuda riigilõivu 315 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud, seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostjate poolt hüvitamisele.
23.Arvestades vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid (hagiavalduse koostamine, kostjate vastusele seisukoha koostamine, kirjaliku menetluse määrusega tutvumine ning seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine), nende vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 7 ulatuses summas 980 eurot (7 tundi x 140 eurot) (ilma käibemaksuta).
24.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1295 eurot.
25.Seega on põhjendatud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1295 eurot ilma käibemaksuta (315 eurot riigilõiv + 980 eurot lepingulise esindaja kulud).
26.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.