Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus D. R. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, esindajad asukoht: Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: XXX); Kostja: D. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).
Asja läbivaatamise aeg
28. september 2026 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt D. R.-ilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvist nr 2532502261615127 tulenev võlgnevus 70 (seitsekümmend) eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt D. R.-ilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 400 (nelisada) eurot (so riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 280 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot).
Välja mõista kostjalt D. R.-ilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskuludelt (400 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
5.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. 1 (6)
2-26-108839 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 13.04.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult D. R.-ilt 85 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2026 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 21.04.2026 nõudele vastuväite, mille kohaselt on nõue alusetu.
2.Eeltoodu alusel lõpetas Pärnu Maakohus 19.05.2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 20.05.2026 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks, riigilõivu tasumiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.22. juunil 2026 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA Viru Maakohtule hagiavalduse D. R. vastu leppetrahvi võlgnevuse 70 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja parkis 25.02.2026 sõiduautot Pargi keskus, Jõhvi, EP opereeritavale parkimisalale (leppetrahvinumber 2532502261615127, maksetähtaeg 04.03.2026, võlgnevuse summa 70 eurot). Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud fikseeritud parkimise algusaega Sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga ega kirjalikult paberil. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta.
5.EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklusja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Võttes arvesse, et sissesõidul on Sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. 2 (6)
2-26-108839
6.Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), väljastas EP leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele.
7.EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP kirja teel nõudekirja kostja elektronpostiaadressile XXX, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.
8.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 alusel kostjalt välja mõista põhivõla 70 eurot.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja teatab oma 18.09.2026 vastuses, et EuroParki nõue on tasutud täitemenetluse raames. Täitemenetlus lõpetati 24.08.2026.
HAGEJA VASTUS
10.Hageja selgitas oma 21.09.2026 vastuses, et kostja vastus puudutab täitemenetlust, mille sissenõudjaks on Politsei- ja Piirivalveamet, mitte hageja. Tegemist on erineva nõudega.
KOSTJA VASTUS
11.Kostja palub oma 22.09.2026 vastuses võimaldada summa tasumiseks ühe kuu võrra pikemat tähtaega.
12.23.09.2026 esitatud vastuses kostja palub hagejal täpsustada ja tõendada, millisel alusel on kostjal hageja ees tasumata kohustus, milline on nõude suurus ning millal ja millisel alusel nimetatud kohustus tekkis. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, on kostja valmis nõude tasuma. Sellisel juhul palub kostja võimaldada tasumiseks üks kuu alates kohtu lahendi jõustumisest või muul kohtu poolt sobivaks peetaval viisil. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega hagile, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Hagiavalduse kohaselt kostja parkis 25.02.2026 sõiduautot Pargi keskus, Jõhvi, EP opereeritavale parkimisalale, rikkudes parkimisreegleid. Parkides ei olnud fikseeritud parkimise algusaega sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga ega kirjalikult paberil.
15.Kostja on oma vastustes teatanud, et palub võimaldada summa tasumiseks ühe kuu võrra pikemat tähtaega. Kostja teatas, et ta ei soovi võtta seisukohta nõude põhjendatuse suhtes, vaid palub üksnes võimalust tasumiseks täiendava ühe kuu jooksul.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus 3 (6)
2-26-108839 tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Hagiavalduse juurde lisatud leppetrahvi nõude nr 2532 5022 6161 5127 järgi 25.02.2026 kell 16:15 Pargi Keskus (EP311, 1767), Jõhvi parklasse oli pargitud sõiduauto registreerimismärgiga XXX ilma parkimistasu maksmata, mille eest määrati leppetrahv 15 eurot, kui see tasutakse kuni 04.03.2026. Trahvinõudele märgitu kohaselt lepptrahvi summa tähtaja ületamisel on trahvisuuruseks 70 eurot (dtl 83). Hagi juurde lisatud fototõendite kohaselt asub parkimiskohas sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärk XXX (dtl 84- 90). Fototõenditelt on näha, et leppetrahvinõude on asetatud sõiduauto esiklaasi ja klaasipuhastaja vahele. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduk kuulub kostjale. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Sellega on tõendatud, et kostja on parkinud sõudki tasulisse paklasse ilma parkimise eest tasumata, millest on tingitud kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja maksekäsu kiirmenetluses kostja vastuväidete esitamise tõttu hagiavalduse esitamine.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahtevaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
19.Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). Samuti on Riigikohus leidnud, et „parkimistariifide avalikku väljapanekut tuleb eelduslikult pidada pakkumuse esitamise ettepanekuks VÕS § 16 lg 3 kohaselt. Pakkumuseks saab seda lugeda vaid siis, kui teates on teistsugune tahe selgesti väljendatud“ ning et parkimisleping võib olla tüüptingimustega leping, kuid sellise lepingu sõlmituks lugemisel tuleb VÕS § 37 lg 3 alusel hinnata, kas lepingu hinda puudutav teate tekst on teise lepingupoole jaoks tavaline ja arusaadav (Riigikohtu 20. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas 3-2-1-75-10, p-d 13 ja 15).
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele nõutud ulatuses, so 70 eurot. Oma hagivastuses on kostja palunud ühe kuu võrra tähtaja pikendamist nõutava summa tasumiseks. Kohus leiab, et sellise taotlusega on kostja sisuliselt õigeks võtnud hagiavalduses esinevad asjaolud ja ei vaidlusta neid. Kohus selgitab, et TsMS § 632 lg 1 ning TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt jõustub kohtuotsus 30 päeva jooksul alates selle menetlusosalisele kätte 4 (6)
2-26-108839 toimetamisest, kui selle peale pole esitatud apellatsioonkaebust. TsMS § 461 lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Eeltoodu tähendab, et kostjal on võimalik võlgnevus tasuda kohtuotsuse jõustumisperioodil, mille tagajärjel ei kuulu nõue täitmisele võimalikus täitemenetluses pärast otsuse jõustumist.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.
23.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulud 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11).
25.Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja EFTA Legal OÜ teenust 140 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 280 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 13.04.2026 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 22.06.2026 summas 35 eurot, kokku 100 eurot. Menetluskulude kogusummaks on seega 400 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5 (6)
2-26-108839
27.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.