Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Ateljee Pro OÜ vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.07.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ateljee Pro OÜ 04.09.2026 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja esindaja: Elari Arjakas Kostja Ateljee Pro OÜ (registrikood 10744546), seaduslik esindaja X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Ateljee Pro OÜ 04.09.2026 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 09.07.2026 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Ateljee Pro OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-26-101317 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 19.01.2026 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ateljee Pro OÜ (kostja) vastu 60 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning nõue anti hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 16.03.2026 hagi, milles palus kostjalt välja mõista 20 euro suuruse leppetrahvi jäägi ja 40 euro suuruse sissenõudmiskulu. Hageja selgitas, et kostjale kuuluva sõidukiga registreerimismärgiga XXXXXX pargiti 13.09.2025 Paldiski mnt 3 Tallinnas asuval parkimisalal ilma territooriumi valdaja loata ja nõutava parkimisloata.
3.Hageja väljastas sõidukile leppetrahvinõude. Leppetrahv oli esialgu 50 eurot, kuid maksetähtpäeva ületamisel suurenes selle suurus 70 euroni. Kostja tasus pärast maksetähtpäeva möödumist 50 eurot ning tasumata jäi 20 eurot. Lisaks nõudis hageja kostjalt 40 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud sõiduki paiknemist hageja opereeritaval parkimisalal ega parkimislepingu tekkimist. Kostja vaidlustas ka leppetrahviteatise sisu tõendatuse, 70 euro suuruse leppetrahvi kujunemise alused, sissenõudmiskulu põhjendatuse ning menetluskulude suuruse. Lisaks palus kostja jätta hagi läbi vaatamata. Maakohtu otsus
5.Maakohus jättis 09.07.2026 otsusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning rahuldas hagi täielikult. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 euro suuruse leppetrahvi ja 40 euro suuruse sissenõudmiskulu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 450 eurot menetluskulusid.
5.1.Maakohus tuvastas, et kostja oli sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja. Maakohus leidis esitatud fotode põhjal, et sõiduk paiknes 13.09.2025 hageja opereeritaval parkimisalal Paldiski mnt 3 Tallinnas, kus kehtis kohustus omada territooriumi valdaja väljastatud parkimisluba.
5.2.Maakohus leidis, et hageja oli tõendanud parkimislepingu tekkimise, parkimistingimuste rikkumise ning leppetrahviteatise jätmise sõiduki kojamehe vahele. Hageja valitud teavitamisviis oli mõistlik ning kostjale oli leppetrahvist teatatud nõuetekohaselt.
5.3.Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel nii, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimistingimusi sisaldavate infotahvlitega ning sõidukijuht annab nõustumuse sõiduki parkimisega. Maakohus leidis, et poolte vahel tekkis kehtiv parkimisleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1, § 16 lg 1 ja § 20 lg 1 tähenduses.
2-26-101317
5.4.Kostja rikkus parkimislepingu tingimusi, parkides sõiduki ilma nõutava parkimisloata. Maakohus luges leppetrahvi kokkuleppe kehtivaks ning asus seisukohale, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel.
5.5.Hageja teatas leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul ning valis tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1, § 69 lg 1 ja § 70 ning VÕS § 159 lg 2 tähenduses.
5.6.Maakohus leidis, et kuni 70 euro suurune leppetrahv ei ole tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses. Kuna kostja tasus 50 euro suuruse leppetrahvi pärast maksetähtpäeva möödumist, tekkis maakohtu hinnangul hagejal õigus nõuda täiendavalt 20 euro tasumist.
5.7.Maakohus rahuldas sissenõudmiskulu nõude, sest kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega. Maakohus leidis, et hagejal oli VÕS § 1131 lg 1 alusel õigus nõuda 40 euro suurust sissenõudmiskulu hüvitist.
5.8.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 450 eurot, millest 330 eurot moodustas lepingulise esindaja õigusabikulu. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 09.07.2026 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena palub kostja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista tema kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud.
6.1.Kostja leiab, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rajas otsustavad järeldused oletustele. Kostja hinnangul ei tõenda hageja fotod piisava kindlusega, et sõiduk paiknes hageja opereeritaval parkimisalal Paldiski mnt 3 Tallinnas. Sama hoone nähtavus eri fotodel ei võimalda kostja arvates järeldada sõiduki täpset asukohta ega parkimislepingu tekkimist.
6.2.Kostja vaidlustab ka järelduse, et hageja teavitas teda leppetrahvist nõuetekohaselt. Kostja ei eita, et leppetrahviteatise jätmine sõiduki kojamehe vahele võib üldjuhul olla mõistlik teavitamisviis, kuid rõhutab, et esitatud fotodelt ei nähtu teatise sisu. Seetõttu ei saa kostja hinnangul pidada tõendatuks, milline nõue ja mis tingimustel talle teatavaks tehti.
6.3.Kostja leiab, et hageja ei tõendanud 70 euro suuruse leppetrahvi tekkimise alust. Kostja arvates ei piisa viitest tingimusele, mille järgi võib parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi kuni 70 eurot. Hageja pidi tõendama, milline konkreetne tingimus muutis 50 euro suuruse nõude 70 euro suuruseks ja millal täiendav 20 euro suurune nõue tekkis.
6.4.Lisaks leiab kostja, et maakohus ei vastanud piisavalt tema olulistele vastuväidetele sõiduki paiknemise, tõendite usaldusväärsuse, parkimistingimuste, tasutud 50 euro ja kõrvalnõuete kohta. Kostja hinnangul võimaldab see järeldada, et maakohus ei kontrollinud hageja nõude aluseid vajalikul määral.
2-26-101317
6.5.Menetluskulude kohta märgib kostja, et 450 euro suurune menetluskulu ei ole 60 euro suuruse hagihinna ja 20 euro suuruse vaidlusaluse põhinõude juures põhjendatud ega vajalik. Kostja leiab, et väikese väärtusega nõude puhul tuleb eriti hoolikalt kontrollida nii nõude aluseid kui ka menetluskulude proportsionaalsust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Siinses asjas on hagihind 60 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul leppetrahvi ja sissenõudmiskulu nõuet rahuldades selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
11.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude osas. Kuivõrd hagi rahuldati, jättis maakohus õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus on menetluskulude jaotuse määramisel arvestanud asja lahendamise tulemust. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine siinses asjas erandlikke asjaolusid menetluskulude teistmoodi jaotamiseks. Asjaolu, et hageja õigusabikulud ületavad mitmekordselt hageja põhinõuet, ei muuda menetluskulude kostja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks.
12.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamise osas on Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on
2-26-101317 vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 221-9335, p 14). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
13.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 32-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
14.Kohtupraktika kohaselt ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). Seega ei saaks apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks olla väide, et väikese hinnaga hagimenetluses ei tohiks seda märkimisväärselt ületavaid menetluskulusid välja mõista ja isegi selle väite õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada.
15.Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
17.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning seda ei edastatud vastaspoolele vastamiseks, ei saanud apellatsioonimenetluses tekkida välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
18.Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).
19.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.