Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Advokaadibüroo WALLESS OÜ (edaspidi WALLESS) ja X 16.08.2023.a. kliendilepingu õigusabiteenuse osutamiseks, millega kostja andis hagejale juhise end kaitsta kriminaalasja nr xxx kriminaalmenetluses. Kliendilepingu kehtivuse vältel osutas hageja kostjale õigusabiteenust kriminaalasjas nr xxx, mh osaledes kohtuistungitel, koostades määruskaebust ja külastades kostjat vanglas. Kriminaalasjas nr xxx kostjale osutatud õigusabiteenuse eest väljastas hageja kostjale järgnevad arved: - 31.12.2023 arve nr 2331045 maksetähtajaga 14.01.2024 summas 1501,74 eurot; - 09.02.2024 arve nr 2431008 maksetähtajaga 23.02.2024 summas 2657,71 eurot; - 09.05.2024 arve nr 2431042 maksetähtajaga 23.05.2024 summas 7464,20 eurot; - 03.09.2024 arve nr 2431141 maksetähtajaga 17.09.2024 summas 119,38 eurot. Kokku on hageja osutanud kostjale õigusabiteenust seoses kriminaalasjaga nr xxx koos käibemaksuga summas 11 743,03 eurot (1501,74 + 2657,71 + 7464,20 + 119,38). Kostja ei ole õigusabi teenuse eest esitatud arveid tasunud. Kostja ei ole ka tõendanud, et arvetel kajastuvaid teenuseid ei ole kostjale osundatud. Hageja on menetluse kestel selgitanud, et kriminaalasjas kaitse hõlmab ka kohtumisi kaitsealusega vanglas, sealhulgas vanglasse jõudmise aega, saatjate ootamist sisenemisel ja väljumisel ning tagasiteed töökohale. Arvestades Tallinna Vangla asukohta, kulub igal korral kesklinnast vanglani sõiduks vähemalt 20 minutit ja tagasi teine 20 minutit. Ka see aeg kulub advokaadil kliendi asja ajamise eesmärgil ning selle eest tuleb kliendil ka tasuda. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oleks olnud mingisugune erikokkulepe, mis nimetatut välistab. Hageja on lisaks teinud ka toiminguid, mille eest ei ole kostjale arveid esitatud. Hageja palub mõista X-ilt Advokaadibüroo WALLESS OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 11 743,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 784,93 eurot, täiendav viivis 0,03% päevas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot (tsiviilasi nr 2-19-9334) ning kostja läbib kohustustest vabanemise menetlust. Kostjaga lepingut sõlmides oli risk, et võivad tekkida finantsilised probleemid. Kuna kostja oli vahistatud, siis oli tal keeruline tasuda arvet viie päeva jooksul. Kostja sai hageja 12.08.2024.a. kirja kätte 22.08.2024.a. Esitatud arved on seotud kriminaalasjaga xxx ning saavad tasutud pärast kohtuotsust. Samuti viitab kostja sellele, et arvetel 2431008 ja 2431042 on kajastatud ebaõigeid andmeid, mida kinnitab vangla visiitide väljavõte. Kostja ja advokaadi vahel ei olnud eraldi kokkulepet selle kohta, et sõidu- ja ooteaeg arvestatakse täismahus õigusabi tunnihinnaga. Samuti ei ole arvetel esitatud ajakulu jaotust, mis võimaldaks kontrollida, milline osa oli tegelik õigusabi osutamine. Kostja leiab, et ilma selge kokkuleppeta ning ajakulu eristamata ei ole põhjendatud kogu arvel märgitud aja arvestamine täies mahus õigusabi tasuna. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Sama sätte lõikes 2 sätestatud, et lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 ja tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 60 lg 4 sätestab, et klient tasub advokaadibüroo pidajale kokkulepitud viisil ja ajal arve alusel. Väited ja tõendid mida otsuses ei ole käsitletud ei oma asja lahendamisel tähtsust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 16.08.2023.a. kliendilepingu õigusabiteenuse osutamiseks, millega kostja andis hagejale juhise end kaitsta kriminaalasja nr xxx kriminaalmenetluses. Pooltel puudub ka vaidlus, et hageja esitas tehtud tööde eest kostjale arved nr 2331045; 2431008; 2431042; 2431141. Pooltel on sisuline vaidlus osutatud teenuste mahu, arvete tasumise maksetähtaja osas. Samuti toob kostja esile enda pankrotimenetluse ja võimalikud finantsraskused, millega hageja pidi arvestama. Kliendilepingu p 1.1 kohaselt osutab WALLESS kliendile õigusteenuseid, mille osutamises klient WALLESSiga üldtingimustes üksikasjalikumalt kirjeldatud viisil kirjalikult või muul

moel (sealhulgas e-posti teel) kokku lepib (edaspidi õigusteenused). Kliendilepingu p 1.2 kohaselt osutab ennekõike WALLESS kliendile järgmist õigusteenust (edaspidi ülesanne): kaitse kriminaalasjas nr xxx. Kliendilepingu p 2.1 kohaselt WALLESSi poolt kliendile osutatavate õigusteenuste eest makstav tasu arvestatakse järgnevate tunnitasumäärade alusel: partner 250, nõunik 240, vandeadvokaat 220, advokaat 190, jurist 149 (ilma käibemaksuta). Kliendilepingu p 2.2 kohaselt peale tasude ja üldtingimuste punkti 7.4 alusel hüvitamisele kuuluvate otseste kulude hüvitab klient õigusteenuste osutamisega seotud üldkulud (nt kommunikatsiooni-, koopiate tegemise ja kullerteenuste kulud) summas, mis on 3% (kolm protsenti) õigusteenuste eest tasumisele kuuluvast tasust. Kliendilepingu p 2.3 kohaselt tasub klient tasub WALLESSi arved seitsme päeva jooksul. Üldtingimuste p 7.8 kohaselt maksetähtaja ületanud maksetelt võidakse nõuda viivist 0,03% iga viivitatud kalendripäeva kohta. Kostja tugineb enda vastuväidetes asjaolule, et kostjale esitatud arvetel 2431008 ja 2431042 on kajastatud ebaõigeid andmeid, mida kinnitab vangla visiitide väljavõte. Kostja vangla visiitide väljavõtet ei esitanud, seda tegi omaalgatuslikult hageja. Hageja hinnangul on esitatud arved korrektsed ning kajastavad lisaks vanglakülastusele ka ajakulu vanglasse sõiduks ning ooteaega vanglas. Hageja arvates on ilmne, et vanglasse jõudmiseks kulub aega ning advokaat ei saa seda aega kasutada muude tööülesannete täitmiseks. Hageja lisas, et vanglavisiitide väljavõttest nähtub, et kaitsja on kostjaga kohtunud täiendavalt veel 10.04.2024 ajavahemikus 15:15 – 15:45, s.o kokku 30 minutit, kui ka 26.04.2024 ajavahemikus 14:20 – 16:05 s.o 1 tund ja 45 minutit. Viidatud külastuste kohta ei ole kostjale arveid esitatud. Seega on tegelikkuses kostjale osutatud õigusteenust rohkem kui selle eest on kostjale arveid esitatud. Kohus tuvastas järgmist: Arvel nr 2431008 on tehtud tööna välja toodud 14.01.2024.a. külastus vanglas, nõupidamine ajakuluga 4 tundi ning netohinnaga 720 eurot. Vanglavisiitide väljavõttest nähtub, et 14.01.2024.a. algas kostjaga kohtumine 15:15 ning lõppes 15:55, s.o kokku 40 minutit. Hageja selgitas, et arvestas advokaadi vanglasse sõidukulu ajaks 40 minutit, mingi osa ajast ka kostja ootamisele. Arvestades 15.01.2024 toimunud istungit, siis on hageja arvates põhjendatud ka ajakulu minimaalselt 2 tundi kohtuistungi ettevalmistamiseks. Arvel nr 2431042 on tehtud tööna välja toodud 27.02.2024.a. külastus vanglas, nõupidamine ajakuluga 2 tundi ning netohinnaga 360 eurot. Vanglavisiitide väljavõttest nähtub, et 27.02.2024 algas kostjaga kohtumine 15:30 ja lõppes 17:20, s.o kokku 1 tund ja 50 minutit. Hageja selgitas, et seega on arvestatud nimetatud töö puhul täiendava 10 minuti hulka nii advokaadi sõidukulu vanglasse ja tagasi kontorisse kokku 40 minutit kui ka vanglas saatja ootamine. Hageja hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et arvel kajastatud 10 minuti jooksul ei olnud võimalik advokaadil kõiki eelnimetatud toiminguid teha ja see tähendab, et tegelikku 27.02.2024 osutatud õigusabiteenusega seotud ajakulu ei ole arves nr 2431042 isegi kajastatud ning aega on arvestatud pigem kostja kasuks. Arvel nr 2431042 on märgitud 13.03.2024 tehtud tööd ajakuluga 3 tundi summas 540 eurot, mis hõlmas telefonivestlust prokuröriga, nõupidamist vanglas ning ettevalmistus küsitlusteks. Vanglavisiitide väljavõttest nähtub, et 13.03.2024 algas kostjaga kohtumine 16:35 ning lõppes 17:30, s.o kokku 55 minutit. Sellest ülejäänud 2 tundi ja 5 minutit hõlmas nii telefonivestlust prokuröriga, ettevalmistust 14.03.2024 toimunud istungiks kui ka kaitsja sõidukulu ja saatja ootamist. Arvel nr 2431042 on märgitud 09.04.2024 tehtud tööd ajakuluga 2 tundi summas 360 eurot, mis hõlmas kostjaga nõupidamist vanglas. Vanglavisiitide väljavõttest nähtub, et 09.04.2024 toimus kostjaga kohtumine ajavahemikus 11:20 – 12:35, s.o kokku 1 tund ja 15 minutit. Ülejäänud 45 minutit hõlmas advokaadi sõidukulu ning saatja ootamist vanglas. Arves nr 2431042 on märgitud 24.04.2024 tehtud tööd ajakuluga 3,5 tundi summas 630 eurot, mis hõlmas kohtumist Maksu- ja Tolliametis, kohtumist kostjaga vanglas ning ka suhtlust tunnistaja RAga. Vanglavisiitide

väljavõttest nähtub, et 24.04.2024 toimus kostjaga kohtumine ajavahemikus 11:20 – 12:06, s.o kokku 46 minutit. Ülejäänud 2 tundi ja 44 minutit Maksu- ja Tolliameti kohtumiseks kui ka tunnistaja RAga kohtumiseks. Arves nr 2431042 on märgitud 29.04.2024 tehtud tööd ajakuluga 3 tundi summas 540 eurot, mis hõlmas ettevalmistust kostja küsitlemiseks ja nõupidamist kostjaga. Vanglavisiitide väljavõttest nähtub, et 29.04.2024 toimus kostjaga kohtumine ajavahemikus 20:15 – 22:00, s.o kokku 1 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et hageja esitatud arved on vastavuses hageja poolt osutatud teenusega ning kohtu hinnangul ei esine arvetel ebatäpsusi, mis annaks aluse kahelda hageja esindaja osutatud teenuste osas. Kohtu hinnangul on hageja esitatud arvetel kajastatud tegevused kooskõlas toimingute mahuga. Kohus ei näe, et ajakulu oleks ülepaisutatud. Seejuures ei saa vaidlust olla ning on põhjendatud, et kohtuistungitele eelneb kohtuistungiks ettevalmistamise aeg, samuti et vanglavisiitidele eelneb ettevalmistus ja kaasneb vanglasse liikumise aeg ning seejärel ka vanglast tagasiliikumise aeg. Ka kohtu hinnangul on ilmne, et vanglasse jõudmiseks kulub aega, mida esindaja ei saa kasutada muude tööülesannete täitmiseks. Samuti leiab kohus, et advokaadi ajakulu on advokaadi ajakulu ning selleks, et mingi teatud viisil aja kulutamine kliendi huvides oleks erisuguse hinnaga tavapärasest, peab olema eraldi kokkulepe, mitte vastupidi. Kohus leiab seega, et kostja vastuväited arvete sisu osas on põhjendamatud. Kostja on esile toonud ka selle, et kostjale on jäetud arvete tasumiseks ebamõistlikult väike aeg ning kostja tasub arved siis, kui on lõppenud kriminaalmenetluses tsiviilasjas xxx. Kostja tõi esile, et kostja sai hageja 12.08.2024.a. kirja kätte 22.08.2024.a. Hageja vaidleb nimetatule vastu. Kostjal oli poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt arvete tasumiseks aega 7 päeva, kuid hageja arvestas maksetähtajaks 14 päeva. Kostja ei tasunud sellest hoolimata arveid õigeaegselt. 12.08.2024 kostjale edastatud kiri on üksnes teavitus kliendilepingu lõpetamisest seoses arvete tasumata jätmisega. Samuti tuletati kirjas kostjale meelde tasumata arved. 12.08.2024 kirjaga ei määratud kostjale esmakordselt arvete tasumise tähtaega ega ka hilisemat. Samuti puudub pooltel kokkulepe selle osas, et arved kuuluvad tasumisele pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Kohus tuvastas, et 12.08.2024.a. esitatud kirja puhul on tegemist kliendilepingu lõpetamisega, milles on esile toodud kostja võlgnevused, mis on kliendilepingu lõpetamise aluseks. 12.08.2024 kirjaga ei määratud kostjale esmakordselt arvete tasumise tähtaega. Kostja oli selleks ajaks juba erinevate nõude aluseks olevate arvete tasumisega suures viivituses. Kohtu hinnangul ei leia seega esitatud tõendite pinnalt kinnitust asjaolu, et kostjale ei antud arvete tasumiseks mõistlikku tähtaega. Esitatust seejuures ei nähtu, et eksisteeriks pooltevahelist kokkulepet arvete hilisema (so pärast kriminaalasja nr xxx lõppemist) tasumise osas. Kostja viitab ka enda pankrotimenetlusele. Hageja on arvamusel, et kostja pankrotimenetlus ei mõjuta käesolevat vaidlust. Kohust tuvastas, et 25.10.2019.a. kuulutati välja kostja pankrot, pankrotimenetlus lõpetati 29.06.2020.a. ning kostja suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus. Hageja nõue on tekkinud 5 aastat pärast kostja pankroti välja kuulutamist. Kostja suhtes välja kuulutatud pankrot ja käimas olev kohustustest vabastamise nõue on seotud üksnes pankrotimenetluses esitatud võlausaldajatega. PankrS ega ka FIMS ei näe ette keeldu nõuda uuel võlausaldajal võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Seega kohus leiab, et käesoleva nõude menetlemisel ei oma tähtsust asjaolu, et võlgnik on pankrotis ning tema suhtes käib kohustustest vabastamise menetlus. Hagejal on õigus nõuda võlgnevuse tasumist. Hageja nõuab arvelt nr 2331045 viiviste tasumist perioodi 15.01.2024 – 26.11.2024.a. eest summas 142,82 eurot; arvelt nr 2431008 viiviste tasumist perioodi 24.02.2024 – 26.11.2024 eest summas 1220,86 eurot: arvelt nr 2431042 viiviste tasumist perioodi 24.05.2024 – 26.11.2024 .a. eest summas 418,74 eurot ning arvelt nr 2431141 viiviste tasumist perioodi

18.09.2024 – 26.11.2024.a. eest summas 2,51 eurot. Kokku 784,93 eurot. Kostja ei ole viivise nõudele sisuliselt vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 784,93 eurot. Samuti on põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue. alates 27.11.2024.a. kuni kohtuotsuse täitmiseni Kokkuvõtvalt leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 11 743,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 784,93 eurot, täiendav viivis 0,03% päevas alates 27.11.2024.a. kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.