Võlaõigus

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja senine menetlus

AS (hageja) esitas 13.11.2024.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K.ilt (kostja) 3363,59 euro saamiseks. Kohus tegi 18.11.2024.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.01.2025.a lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle menetlemiseks Harju Maakohtule. 30.01.2025.a esitas hageja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.09.2023.a tarbijakrediidilepingu nr XXX. Tarbijakrediidilepingu alusel sai kostja enda kasutusse krediidilimiidi 3500 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Intressimääraks oli kokku lepitud 16,90 % aastas. Krediidi kulukuse määraks oli 20,38 %. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 26.09.2024.a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 31.10.2024.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt võla tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3143,87 eurot, intress 183,39, haldustasu 11,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 132,46 eurot ning alates 31.01.2025.a viivis 16,90 % aastas põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

hageja kasuks välja 22.09.2023.a tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2685,94 eurot ja viivise võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 13.11.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Maakohus jättis hagi rahuldamata nimetatud tarbijakrediidilepingust tuleneva intressinõude 183,39 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 132,46 euro ja haldustasu nõude 11,96 euro osas. Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1), mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 367,50 eurot ning viivise 2 (7)

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (367,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (dtl 110-112).

esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus (dtl 118-120).

kohtuotsusega tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas ning saatis asja uueks läbivaatamiseks tühistatud osas samale maakohtule. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata põhivõla nõude, mis ületab 2685,94 eurot, intressinõude, lepingu haldustasu nõude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude, sh edasiulatuva viivise nõude määras 16,90 % tasumata krediidisummalt, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (dtl 134-140).

kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 2685,94 eurot (dtl 110). Kohtu põhjendused

tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 17.02.2025.a menetlusse võtmise määruses (dtl 105-108).

1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3 (7)

§ 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.

nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 3500 eurot (dtl 40-44, 54). Kohtu ette toodu kohaselt väljastati lepingu alusel kostjale krediiti kogusummas 3500 eurot (dtl 38), milline tuli tagastada 60 kuu jooksul iga kuu 25. kuupäevaks, krediidikulukuse määr 20,38 % aastas, intressimäär 16,90 % aastas (dtl 40). Vaidlus puudub, et kostjale on laen nimetatud summas välja makstud ning kostja on teostanud tagasimakseid kogusummas 814,06 eurot (dtl 28). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse osas.

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

kohtule esitatud tõenditele oli 22.09.2023.a sõlmitud lepingus nr CL-EEC23024193 krediidi kulukuse määr 20,38% aastas (dtl 40). Eesti Panga poolt alates 30.11.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31% (vt https://statistika.eestipank.ee/et/p/147/r/2273/2102). Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik (VÕS § 4062 lg 1) ja sõlmitud leping oli kehtiv.

alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17; Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, punktid 20-23). Järgnevalt hindab kohus, kas hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

on toonud välja asjaolud, kuidas toimus antud juhtumil kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb,

4 (7)

et laenu võimaldamise otsustamise käigus viidi kostja krediidivõime osas läbi kontroll. Laenuandja kontrollis laenuataotleja esitatud taotluses (dtl 58-60) märgitud andmeid avalikest registritest saadud info alusel (dtl 61-65) ning XXX ja XXX arvelduskontode perioodi 01.05.2023.a kuni 21.09.2023.a väljavõtete alusel (dtl 67-92, 94-100). Laenuandja tuvastas kostja keskmiseks neto töötasuks 1630 eurot kuus ning igakuiseks krediidikohustusteks 541 eurot, millele lisandus varasem kohustus laenuandja ees 137,97 eurot kuus ja lisanduv kohustus summas 90,40 eurot kuus. Kostja regulaarsed elamis- ja eluasemekulud moodustasid summas 178,90 eurot kuus ning ülalpidamiskohustus 212 eurot kuus. Kostjal kehtivat maksehäiret ei tuvastatud. Kohustuste osakaal 47,20 % sissetulekust võimaldas laenuandja arvates kostjal krediidikohustusi kandma (dtl 33-34). Seega on antud juhul järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 416 lg 1 ning üldtingimuste p 4.1.1 alusel võis krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus laenuandja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks (dtl 56). Kostja sellele ei reageerinud. Kostjal oli viivistuses vähemalt 3 osamaksega: 25.07.2024.a, 25.08.2024.a, 25.09.2024.a ning 25.10.2024.a, mistõttu ütles hageja 31.10.2024.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist (dtl 57). Kostja neid asjaolusid vaidlustanud pole. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 31.10.2024.a seisuga üles.

üldtingimuste punkt 4.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused (dtl 41). Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt kostja võlgnevust tasunud ei ole.

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 132,46 eurot, lepingu haldustasu 11,96 eurot ning viivis alates 31.01.2025.a määras 16,90 % aastas summalt 3143,87 eurot (dtl 26).

40). Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.07.2024.a kuni 25.10.2024.a tasuma lepingu haldustasu kokku summas 11.96 eurot (4 x 2,99). Kostja seda teinud pole.

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu punkt 3 järgi tuli tagastamata krediidisummalt tasuda intressi määraga 16,90 % aastas (s.o 0,0469 % päevas) (dtl 38).

5 (7)

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktis 3 on pooled kokku leppinud viivise määraks 16,90 % aastas (dtl 38).

§ 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega. Kuivõrd vaidlust pole, et maakohtu 25.04.2025.a tagaseljaotsusega on kostjalt välja mõistetud põhivõlgnevus summas 2685,94 eurot (dtl 110), siis tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 457,93 eurot (3143,87 – 2685,94), intress 183,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 132,46 eurot, lepingu haldustasu 11,96 eurot ning viivis alates 31.01.2025.a määras 16,90 % aastas summalt 3143,87 eurot.

kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

§ 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda, kuivõrd hagi rahuldatakse. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

tasutud riigilõiv summas 490 eurot (dtl 35) ning ringkonnakohtus tasutud riigilõiv summas 280 eurot (dtl 120).

kogusummas 770 eurot (490+280).

317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6 (7)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.