Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi asjaolud ja kostja seisukohad 1.Harju Maakohtule esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 3444,80 eurot, millest 3404,80 eurot on põhivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudekulu, sissenõutavaks muutunud viivised 178,65 eurot ja viivis põhinõudelt 3404,80 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates hagi esitamisest VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja osutas kostjale 05.11.2024 arve saatelehe nr M11445 kohaselt teenust (sõiduk HHHHHH) kogusummas 103 eurot paarisratta vahetuse ja rehvi montaaži eest koos lisatarvikutega. 06.11.2024 ostis kostja (sõiduk FFFFFF) hagejalt neli taastatud rehvi 315/70 R22,5 maksumusega 820+km; koos nelja rehvi montaaži ja kahe paarisrattavahetusega kuulus hagejale tasumisele kokku 1100,40 eurot vastavalt hageja 06.11.2024 arvesaatelehele M11516. 07.11.2024 ostis kostja (sõiduk CCCCCC) hagejalt kaks rehvi 315/70 R22,5 maksumusega 450+km; koos rehvi montaaži ja paarisrattavahetusega kuulus hagejale tasumisele kokku 652 eurot vastavalt hageja 07.11.2024 arve-saatelehele M11577. 5. 12.11.2024 ostis kostja (sõiduk 205MRK) hagejalt neli Wetlake Premium rehvi 315/70 R22,5 maksumusega 1120+km; koos nelja rehvi montaaži ja tasakaalustamisega ning paarisratta vahetusega ja lisatarvikud kuulus hagejale tasumisele kokku 1549,40 eurot vastavalt hageja 12.11.2024 arve-saatelehele M11960. Kõik hageja arve –saatelehed on saadetud kostjale e-posti teel, on need kätte saadud ja mistahes vaidlused nõude üle puuduvad. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuet ja tunnistab seda. Kostja lubas tasuda 2024.a. veebruarikuu jooksul võlgnevuse, mida ta ei teinud ja ka hilisemad lubadused tasuda sh maksegraafiku koostamiseks on olnud paljasõnalised. Poolte vahel sõlmitud lepingutele v.a. 05.11.2024 ostutatud teenus kohaldub võlaõigusseaduses müügilepingutele sätestatu, kuna suurem osa hageja kohustustest ei seisnenud töö tegemises, vaid on toodete (rehvide) müük. Pooltevaheliste 06.11.2024, 07.11.2024 ja 12.11.2024 müügilepingute põhitingimused ja 05.11.2024 töövõtulepingu tingimused kajastuvad esitatud hageja arve-saatelehtedel, milles nähtub mh tasumisele kuuluv summa ja maksekohustuse täitmise tähtaeg– 14 päeva. Hageja on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud nõuetekohaselt, täitmata aga on ostja poolt raha tasumise kohustus. Vaidlust nõude põhisumma ja ka viivise osas pole. Hageja tasu muutus sissenõutavaks 05.11.2024 teenuse eest 19.11.2024 ja müügilepingute osas 06.11.2024 müügilepingul 20.11.2024; 07.11.2024 tasu osas 21.11.2024 ja 12.11.2024 tasu osas 26.11.2024. Kostjal puudub alus rahalise kohustuse täitmata jätmiseks. Hageja palub hageja kostjalt välja nõuda hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad alates 01.07.2024− 4,25% ja alates 01.01.2025 − 3,15% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega arvestab hageja kuni 31.12.2024 viivise määraks 12,25% aastas ja alates 01.01.2025 on viivise määr 11,15% aastas. 11. Hageja arve-saateleht M11445 summas 103 eurot tasumisega viivitamise ees arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 12.05.2025 seisuga kokku 5,60 eurot so 20.11.2024 31-12.2024 eest 1,45 eurot (12,25% aastas) ja alates 01.01.2025 kuni 12.05.2025 viivitatud päevade eest (11,15% aastas) 4,15 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 103 eurot

alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 sätestatud määras. Hageja arve-saateleht M11516, 06.11.2024 summas 1100,40 eurot tasumisega viivitamise ees arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 12.05.2025 seisuga kokku 59,47 eurot so 21.11.2024-31-12.2024 eest 15,10 eurot (12,25% aastas) ja alates 01.01.2025 kuni 12.05.2025 viivitatud päevade eest (11,15% aastas) 44,37 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 1100,40 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 sätestatud määras. Hageja arve-saateleht M11577, 07.11.2024 põhisummas 652 eurot tasumisega viivitamise ees arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 12.05.2025 seisuga kokku 35,02 eurot so 22.11.2024-31-12.2024 eest 8,73 eurot (12,25% aastas) ja alates 01.01.2025 kuni 12.05.2025 viivitatud päevade eest (11,15% aastas) 26,29 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 652 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 sätestatud määras. Hageja arve-saateleht M11960, 07.11.2024 põhisummas 1549,40 eurot tasumisega viivitamise ees arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 12.05.2025 seisuga kokku 35,02 eurot so 27.11.2024-31-12.2024 eest 16,52 eurot (12,25% aastas) ja alates 01.01.2025 kuni 12.05.2025 viivitatud päevade eest (11,15% aastas) 62,48 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 1549,40 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 sätestatud määras. VÕS 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda majandustegevuses tegutsevalt isikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Hageja nõuab 40 eurot sissenõudmiskulu hüvitamist kostjalt. 2.Kostja 12.06.2025 vastuse kohaselt on kostja nõus hagiavalduse esitatud nõude tasumisega maksegraafiku alusel. Kostja pakub välja maksegraafiku 300 eurot kuus kuni kogu summas on tasutud. 17. 03.06.2026 seisukoha kohaselt väidab kostja, et temale ei kuulu hagi aluseks olevatel dokumentide märgitud sõidukid. Seega puudub kostjal seos sõidukitega, mille suhtes väidab hageja olevat töövõtulepingu alusel töid teostanud. Kostja ei vastuta hagis esitatud nõude täitmise eest. Kostja esitab eeltooduga seose hageja nõudele vastuväite ning vaidlustab nõude kogu ulatuses. Kostja selgitab, et tema varasem ettepanek nõude ajatamiseks põhines ekslikul arusaamal nõude asjaoludes. Kuna nõude aluseks olevad sõidukid ei kuulu kostjale, võtab kostja nimetatud tahteavalduse tagasi ega loe end varasema ajatamise ettepanekuga seotuks. Maakohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt OÜ Cade Group hageja AS Oru Äri kasuks põhivõlg 3404,80 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 604,38 eurot ja viivised alates 30.07.2026 põhivõlalt 3404,80 eurot VÕS § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kostja kanda, mõistis kostjalt OÜ Cade Group hageja AS Oru kasuks menetluskulud 1142,50 eurot, märkis, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse põhjenduste kohasel on tõendatud, et pooled sõlmisid 05.11.2024 töövõtulepingu ning 06.11.2024, 07.11.2024 ja 12.11.2024 müügilepingud. 05.11.2024 teostatud paarisratta vahetuse, rehvi montaaži ja muude seotud tööde osutamise suhtes kohaldub VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt kohustub töövõtja saavutama kokkulepitud tulemuse ning tellija tasuma selle eest tasu. Hilisemate tehingute esemeks oli valdavas ulatuses rehvide müük koos nende

paigaldamisega, mistõttu kohaldub nendele tehingutele müügilepingu regulatsioon. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma ostjale asja üle ja võimaldama omandi ülemineku, ostja aga tasuma asja eest ostuhinna ning võtma asja vastu. Hageja on esitanud kohtule arve-saatelehed nr M11445, M11516, M11577 ja M11960, millest nähtub kostjale müüdud kaupade ja osutatud teenuste liik, kogus, hind ning tasumise tähtaeg. Nimetatud dokumentidest nähtub, et lepingupooleks on märgitud OÜ Cade Group. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks arvete saamisel vaidlustanud nende adressaadi, tehingute sisu, kaupade üleandmise või teenuste osutamise. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et hageja oleks arved ekslikult väljastanud valele isikule. Kohus leiab, et hageja on tõendanud enda lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Esitatud tõendid kinnitavad, et hageja andis kaubad üle ning osutas kokkulepitud teenused. Kostja põhiliseks vastuväiteks on menetluse hilisemas staadiumis esitatud väide, et kostja ei olnud kõnealuste tehingute pooleks, kuna talle ei kuulunud arvetel märgitud sõidukid. Kostja on viidanud Transpordiameti andmetele, mille kohaselt ei olnud vaidlusalused sõidukid kostja omandis. Kohus ei pea seda vastuväidet põhjendatuks. Kohus leiab, et asjaolu, et sõiduk ei kuulu tellija omandisse, ei välista iseenesest, et sõiduki kasutaja, valdaja, vedaja või muu majandustegevuses osalev isik tellib sellele rehvivahetuse või ostab rehve. Seetõttu ei tõenda sõidukite omandi puudumine, et kostja ei olnud lepingute pooleks. Lisaks ei ole kostja esitanud selle kohta tõendeid, et tegelik tellija või ostja oleks olnud teine äriühing. 28.07.2026 ärakuulamisel on kostja lepinguline esindaja väitnud, et kostja seaduslik esindaja võis nimetatud tellimused esitada WhiteLiners OÜ esindaja, kus tal on töölepinguline suhe, kuid ei ole esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Kohus tuvastab, et maksekäsu kiirmenetluses 16.03.2025 esitatud vastuväites kostja on vastanud, et ajutiste majandusraskuste tõttu ei olnud tal võimalik avaldaja ees oma võlga likvideerida, ta soovib oma võlgnevuse tasuda, ent osade kaupa maksegraafiku alusel – 200 eurot igakuiselt. 12.06.2025 esitatud vastuses hagile on kostja kinnitanud, et on nõus hagiavalduses esitatud nõude tasumisega maksegraafiku alusel ja tegi ettepaneku sõlmida maksegraafik, mille kohaselt kostja tasub 300 eurot kuus kuni kogu summas on tasutud (dtl 76). Kohus peab käesoleval juhul oluliseks kostja varasemaid avaldusi ja käitumist. Enne kohtumenetluse algatamist kostja ei vaidlustanud võlgnevust kordagi. Vastupidi, kostja seaduslik esindaja viitas ajutistele makseraskustele, lubas võla tasuda ning pidas läbirääkimisi maksegraafiku sõlmimiseks. Samuti esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, milles ei vaidlustanud nõude olemasolu, vaid põhjendas selle tasumata jätmist majanduslike raskustega ning tegi ettepaneku võlg osamaksetena tasuda. Kohtu hinnangul ei ole selline käitumine kooskõlas kostja hilisema väitega, et tal puudub igasugune lepinguline suhe hagejaga. Kuigi menetlusosalisel on õigus oma varasemaid seisukohti menetluse käigus muuta, ei ole kohus seotud üksnes menetlusosalise hilisema versiooniga sündmustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse järgi, millised asjaolud on tõendatud. Käesolevas asjas annab kostja varasem käitumine koos kirjalike tõenditega oluliselt rohkem alust järeldada, et lepingud sõlmiti just kostjaga, kui kostja hilisem ja tõendamata väide võimaliku eksituse kohta.

Kohus leiab seetõttu, et poolte vahel olid sõlmitud 05.11.2024 töövõtuleping ning 06.11.2024, 07.11.2024 ja 12.11.2024 müügilepingud. Hageja täitis neist lepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt, kuid kostja jättis täitmata oma põhilise kohustuse tasuda kokkulepitud tasu. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud nõude aluseks olevad asjaolud ning kostja ei ole esitanud veenvaid vastutõendeid. Seetõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg. Kostja jättis täitmata lepingutest tuleneva rahalise kohustuse tasuda hagejale müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest. Rahalise kohustuse täitmata jätmine kujutab endast kohustuse rikkumist VÕS § 100 tähenduses summas 3404,80 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3404,80 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude. Hageja on nõudnud kostjalt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist summas 178,65 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on viibinud rahalise kohustuse täitmisega. Kohus leiab, et hageja viivisearvestus vastab seadusele. Seetõttu kuulub nimetatud viivisenõue rahuldamisele. Kuna kostja ei ole põhinõuet tasunud ka kohtuotsuse tegemise ajaks, on hagejal õigus saada viivist ka hagi esitamise järgse ajavahemiku eest. Kohtuotsuse tegemise päevaks, 29.07.2026, on viivist kogunenud põhinõudelt 3404,80 eurot kokku 425,73 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 604,38 eurot, millest 178,65 eurot moodustab enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis ja 425,73 eurot hagi esitamise järel kuni kohtuotsuse tegemiseni kogunenud viivis. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 3404,80 eurot alates 30.07.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti on hagejal VÕS § 1131 lg 1 alusel õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kuna tegemist on majandustegevuses tegutsevate isikute vahelise rahalise kohustusega. Kohus tuvastab, et hageja on esitanud kostjale nõudekirja 14.02.2025 võlgnevuse tasumiseks (dtl 40). Kohus mõistab kostjalt hageja välja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kaApellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leiab määkohus on hinnänud tõendeid valikuliselt ning jõudnud ebaõigele järeldusele, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Apellatsioonkaebus 4.Apellant palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi I astme kohtule eelmenetluse staadiumisse, andes Cade Group OÜ-le võimaluse esitada hageja nõudele sisulised vastuväited. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt Cade Group OÜ hinnangul rajaneb Harju Maakohtu 29.07.2026 otsus suurel määral hageja paljasõnalistel väidetel ning kohtuasjas esitatud asjaolude ebapiisaval tõendamisel. Sisuliselt tuvastas I astme kohus hageja ja kostja vahelise õigussuhte eelkõige hageja poolt kostjale väljastatud müügiarvete alusel. Kostja hinnangul ei saa üksnes müügiarvete väljastamist käsitada piisava alusena pooltevahelise õigussuhte ning sellest tulenevate kohustuste tuvastamiseks. I astme kohus ei ole nõuetekohaselt arvestanud kostja vastuväitega, mille kohaselt sõidukid, millele hageja väidetavalt autorehve müüs ja paigaldas, ei kuulunud kostjale. Samuti ei ole I astme kohus tuvastanud müügi- ja töövõtulepingute sõlmimise olulisi asjaolusid, sealhulgas seda, kes, millal ja millistel tingimustel nimetatud lepingud sõlmis. Cade Group OÜ tegi I astme kohtumenetluse jooksul hagejale ettepanekuid hagis märgitud summade ajatamiseks, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ning eesmärgiga võimaldada kostjal jätkata oma

majandustegevust ja lahendada poolte vaheline vaidlus kohtumenetluses ammendavalt. Hageja nimetatud ettepanekutega ei nõustunud. Kostja ettepanekud olid tehtud kompromissi sõlmimise eesmärgil ning kuna pooled kokkulepet ei saavutanud, jäi kompromiss sõlmimata. Seetõttu tuleb kostja hinnangul käsitada nimetatud ettepanekuid kompromissi saavutamisele suunatud läbirääkimiste osana, mitte kostja lõplike ja siduvate tahteavaldustena. Kuna kokkulepet ei sündinud, puudub alus käsitada neid ettepanekuid kostja suhtes siduvate tahteavaldustena. Kokkuvõtvalt leiab Cade Group OÜ, et Oru Äri AS-i nõudeõigus Cade Group OÜ vastu ei ole I astme kohtumenetluses tõendatud sellises ulatuses, mis võimaldanuks kohtul rahuldada hageja nõuded täies ulatuses. Määruse põhjendused 5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus on poolte väiteid ja esitatud tõendeid analüüsides leidnud põhjendatult, et poolte vahel sõlmiti hageja poolt väidetud tingimustel lepingud ning kostja on oma kohustused jätnud täitmata. Maakohus ei ole kostja esitatud väiteid käsitlemata jätnud. Apellatsioonkaebuse väited maakohtu eksimuste kohta ei ole põhjendatud. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.