Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 13. oktoober 2026
Tsiviilasja number
2-25-1465
Tsiviilasi
Jaanus Meistri maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. aprilli 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Jaanus Meistri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Jaanus
XXXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Meister
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2025. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Jätta Jaanus Meistri määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Jaanus Meistri kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Jaanus Meister võib esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 7 lg 2, § 8 lg 6 ja § 18 lg 10). Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Jaanus Meister (avaldaja; võlgnik) esitas 28. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik viibib vanglas. Ta töötab vanglas ja saab töötasu 0,74 senti tunnis, 100 – 150 eurot kuus. Võlgniku väljaminekud on 40–50 eurot kuus. Võlgnevuste kogusumma on 12 080 eurot 95 senti. Avalduse kohaselt on võlgnevuste tasumine raskendatud vangistuses viibimise tõttu. Võlgnik selgitas ärakuulamisel kohtule, et ta on vanglas alates 2021. aastast ja vabaneb 2028. aastal. Võlgnik saab 2026. a veebruaris taotleda ennetähtaegset vabanemist. Vangistuses viibimise ajal puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Varem töötas võlgnik mööblitööstuses, seejärel Leiburis ja teedeehitusel. Võlgnik omandab vanglas põhiharidust ja töötab kokaabina. Võlgnik ei tea täpselt oma kohustuste sisu, kuid arvab, et tal ongi ainult need kohustused, mille ta avalduses kirja pani. Võlgnik soovib võlgnetavat summat vähendada ning peab võimalikuks, et on võimeline osa nõuetest tasuma pärast vangistusest vabanemist ja tööle asumist.
MAAKOHTU LAHEND
2.Maakohus võttis 25. aprilli 2025. a määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, jättis võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ning jättis maksejõuetusavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Kohus selgitas, et FIMS-i eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus oma kohustustest vabaneda. Täitemenetluse registris on võlgniku vastu algatatud üheksa täitemenetlust: - täiteasi nr 011/2019/1195 algatati Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti) avalduse alusel rahatrahvi 900 euro sissenõudmiseks; - täiteasi nr 191/2020/464 algatati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti avalduse alusel mõjutustrahvi 20 euro sissenõudmiseks; - täiteasi nr 024/2021/492 algatati AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avalduse alusel Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a otsusest asjas nr 2-19-131814 tuleneva võlanõude 1905 euro 76 sendi sissenõudmiseks; - täiteasi nr 022/2020/5033 algatati Aktiva Finance Group OÜ avalduse alusel Pärnu Maakohtu 15. mai 2020. a määrusest asjas nr 2-20-109482 (maksekäsk) tuleneva võlanõude 1272 euro 24 sendi sissenõudmiseks; - täiteasjad 189/2023/251 ja 189/2024/138 algatati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti (MTA)) avalduste alusel Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2022. a otsusega asjas nr 1-21/6420/41 ja Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022. a otsusega asjas nr 1-21/6420/15 võlgnikult riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude 4716 euro 30 sendi sissenõudmiseks; - täiteasi nr 025/2020/2899 algatati Aktsiaseltsi PlusPlus Capital avalduse alusel Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020. a määrusest asjas nr 2-20-120148 (maksekäsk) tuleneva nõude 459 euro 39 sendi sissenõudmiseks; - täiteasjad nr 047/2020/397 ja 047/2020/398 algatati MTA avalduste alusel sunniraha ja asendustäitmise ettekirjutuse 700 euro sissenõudmiseks. Võlgnik ei ole omanud ega oma kinnisvara. Võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid ega väikelaevu ning võlgnikul ei ole kehtivaid seoseid äriühingutega.
Võlgnik on pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõttes püsivalt maksejõuetu ja tal puudub vara, mille arvelt täita võlausaldajate nõudeid ja tasuda pankrotimenetluse kulusid. Seega on PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Kohus kuulutab FIMS § 45 lg 2 kohaselt pankroti välja seega üksnes siis, kui algatab kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei ole võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kaudu võimalik vabaneda õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 23.12.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Võlgnikult riigi kasuks kriminaalasjades väljamõistetud menetluskulude täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks (KarS § 82 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 207 ja 210). Suure osa võlgniku kohustustest moodustavad võlgnikult riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud ja trahvid. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral tekiks võlgnikul võimalus vabaneda riigile kui võlausaldajale rahaliste kohustuste tasumisest ilma, et tal oleks tekkinud vangistuses viibimise tõttu reaalselt võimalus kasvõi osaliselt nõuded tasuda. See ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga. Võlgnikul on pärast vangistusest vabanemist ja tööle asumist võimalik esitada maksejõuetusavaldus uuesti. Arvestades võlgniku kohustuste struktuuri, jättis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p 4) ja usaldusisiku nimetamata. Kohus ei nimetanud usaldusisikut, kuna puudus mõistlik vajadus usaldusisiku poolt võlgniku vara- ja võlgade nimekirja koostamiseks. Kohus kogus andmed ise. Usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (FIMS § 15 lg 8).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Võlgnik palub määruskaebuses võtta ringkonnakohtul asi menetlusse ja algatada tema suhtes pankrotimenetlus, määrata võlgnikule pankrotihaldur, kes analüüsiks võlgniku võlgnevusi ja annaks kohtule tagasisidet. Kohus ei analüüsinud kõiki võlgnevusi ega teinud kõiki päringuid. Kohus tegi seetõttu kaalutlusvea.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Võlgnik esitas enda kui füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse. Võlgnik palub kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Samuti palub võlgnik määrata endale pankrotihaldur.
7.Füüsilise isiku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel tuleb reeglina nimetada võlgnikule usaldusisik (FIMS § 15 lg 1). Maakohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, ent ei nimetanud võlgnikule usaldusisikut. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see praegusel juhul aga aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Maksejõuetusmenetluse algatamisel usaldusisiku määramise eesmärk on selgitada välja füüsilisest isikust võlgniku varaline seis ja kohustuste täitmise võimalused
(FIMS § 17) selleks, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik (FIMS § 18 lg 1). Samas erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus seejärel otsustaks, milline on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik, on selged, saab kohus jätta võlgnikule usaldusisiku nimetamata. Seejuures peab kohus, lähtudes FIMS § 4 lg-st 2, selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne (vt TrtRnKm 10.02.2023, 2-22-16950, p 15). Võlgnik väidab määruskaebuses, et maakohus ei analüüsinud kõiki ta võlgu. Samas võlgnik ei toonud ringkonnakohtu järelepärimisele vaatamata välja ühtegi enda kohustust, mida maakohus ei oleks arvestanud. Arvestades maakohtu määruses tuvastatut ja võlgniku väiteid, ei ole alust arvata, et maakohus ei oleks selgitanud ammendavalt välja võlgniku vara ja sissetulekuid ning võlgniku rahalisi kohustusi. Võlgnikule usaldusisiku määramata jätmist ei saa seega pidada õigusvastaseks.
8.Kohus saab võlgniku maksejõuetusavalduse alusel teha FIMS § 18 lg 2 kohaselt ühe järgmistest otsustest: 1) kuulutada välja võlgniku pankroti; 2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada ta suhtes kohustustest vabastamise menetlus; 3) algatada võlgade ümberkujundamise menetluse; 4) jätta avaldus rahuldamata või 5) lõpetada menetlus raugemise tõttu PankrS §-s 29 järgi. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul nii palju vara ega sissetulekuid, et ta saaks tema suhtes pankrotimenetluse algatamise korral tasuda pankrotimenetluse kulud. Kohus saab sellises olukorras kuulutada võlgniku pankroti välja üksnes juhul, kui on alus algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus (FIMS § 45 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei ole üksnes võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule kohustustest vabastamine, vaid selle eesmärk on tagada seejuures ka võlausaldajate huvide kaitse (FIMS § 2 lg 1). Võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab seega, et võlgnikul on tegelik võimalus täita kohustustest vabastamise menetluse kolmeaastase perioodi jooksul (FIMS § 49 lg 1) neid kohustusi, mille täitmisest sõltub, kas võlgnik kohustustest lõpuks vabastatakse või mitte, ning mis olemuslikult tagavad võlausaldajate huvide kaitse eesmärki. Üheks selliseks kohustuseks on kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida (vt FIMS § 47 lg 1, § 49 lg-d 1 ja 5). Kui kohustuste vabastamise menetluse algatamise otsustamisel on selge, et võlgnikul ei ole järgneva kolme aasta jooksul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle puudumisel ka seda otsida, ei ole võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine eesmärgipärane. Seda ennekõike põhjusel, et sellises olukorras ei realiseeruks võlgnikule eelnimetatud kohustuse panemisega taotletav võlausaldajate kaitse huvide funktsioon, s.o võlgnikul ei saaks tema pingutustele vaatamata tekkida tulu, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada.
9.Võlgnik viibib vanglas, vangistuse lõpptähtaeg on 8. juuni 2028. Võlgnikul on järgmine ennetähtaegse vabanemise võimalus 1. maist 2027. Võlgnik on hetkel kinnises vanglas, kuid tema suhtes on algatatud avavanglasse ümberpaigutamise menetlus. Võlgnik on alates veebruarist 2023 töötanud vanglas köögitöölisena, tema sissetulek on olnud 0,74 – 1,20 eurot tunnist (dtl 53). Ringkonnakohus leiab, et võlgniku senist vanglas töötamist ei saa, arvestades selle eest makstava tasu suurust, pidada FIMS § 47 lg 1 mõttes mõistlikuks tulutoovaks tegevuseks. Seda eriti arvestades, et võlgnikul ei ole peale enda õigusvastase tegevuse tulemusena vanglas viibimise muid takistusi suurema sissetuleku saamiseks. Võlgnik ei selgitanud ringkonnakohtu järelepärimisele vaatamata, mil viisil ta kavatseb juhul, kui kohus kuulutaks välja võlgniku pankroti ja algataks ta suhtes kohustustest vabastamise menetluse, täita järgneva kolme aasta jooksul kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida.
10.Ringkonnakohus leiab, eelnevat arvestades, et võlgniku suhtes ei saa algatada kohustustest vabastamise menetlust, kuna võlgnikul ei ole kinnises vanglas viibimise tõttu võimalik täita kohustustest vabastamise menetluse jooksul kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning selle puudumisel taolist tegevust otsida. Maakohus jättis võlgniku maksejõuetusavalduse seega põhjendatult rahuldamata. Maakohtul ei olnud võimalik teha FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud muud otsust.
11.Ringkonnakohus selgitab, et kui võlgnikul tekib tegelik võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida, nt juhul kui võlgnikul avaneb võimalus töötada väljaspool kinnist vanglat, on võlgnikul võimalik esitata uus maksejõuetusavaldus enda pankroti välja kuulutamiseks ja enda kohustustest vabastamiseks.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.