2.2.XX maksab XX-i ülalpidamiseks alates 24.04.2026 kuni XX-i täisealiseks saamiseni, s.o 27. augustini 2032 elatist 200 eurot kuus.
2.3.XX maksab XX-i ülalpidamiseks alates 24.04.2026 kuni XX-i täisealiseks saamiseni, s.o 2. juunini 2035 elatist 200 eurot kuus.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt XX on kohustatud maksma igakuise elatise iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) hiljemalt 10. kuupäevaks XX arvelduskontole nr xxx.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6.Toimetada vajadusel kostjale käesolev kohtuotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
1(4)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX , XX ja XX esitasid 24.02.2026 Pärnu Maakohtule hagi (täpsustatud nõue 28.04.2026) XX-i vastu elatise suurendamiseks alates 24.04.2026.
2.Tsiviilasjas nr 2-22-10769 on igale hagejale kompromissi korras välja mõistetud elatis 100 eurot kuus. Hagejad soovivad elatise suurendamist 200 euroni kuus alates hagi esitamisest. Kostja lapsi ei toeta, nende ülalpidamises ei osale. Lapsed elavad koos emaga. Isaga lapsed ei viibi/ei ööbi. Kostja eest tasub elatist riik (100 eurot lapse kohta). Hagejad soovivad elatise suurendamist, kuna lapsed vajavad iga päev süüa, riideid, samuti on suurenenud eluaseme kulud. Hagejate ema teeb ka ise lisatööd, et lastele pakkuda kõik, mis vajalik. 200 eurot lapse kohta ei ole palju. XX mängib saalihokit, millega kaasnevad kulud. Samuti arstikulud, XX käib Tartus ortodondi juures. Raviplaan on 3-4 aastat.
3.Kohus võttis hagi menetlusse 28.04.2026.
4.09.07.2026 esitas kostja vastuse hagile. Kostja teatab, et ta ei saanud lastega koos viibida, sest oli pikalt vangistuses. Lisaks kolmele lapsele on kostjal veel üks laps, kellele maksab elatist kokkuleppel 100 eurot kuus. Sissetulekut kostjal praegu ei ole, kostja viibis vabaduses lühikest aega, püsivat töökohta ei leidnud, tegi juhutöid. 14.09.2026 teatas kostja, et kohtu alla andmise määruse järgi 09.09.2026 jättis kohus tõkendi vahistamine muutmata. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega ning kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
7.Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 26.11.2014. a, p 13), et TsMS § 459 lg 1 alusel võib muu hulgas muuta kohtumäärust, millega kinnitati kompromiss elatise maksmise kohta.
2(4)
8.Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 1 on hageja elatise suurendamise nõude rahuldamise eelduseks see, et on oluliselt muutunud asjaolud, mille alusel kompromiss elatise kohta sõlmiti.
9.Riigikohus on (vt nt RKTKo 07.02.2018. a nr 2-15-15909) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja peab tõendama, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
10.PKS § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.
11.PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
12.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
13.PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
14.PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
15.Tsiviilasjas nr 2-22-10769 on igale hagejale kompromissi korras välja mõistetud elatis 100 eurot kuus. Hagejad soovivad elatise suurendamist 200 euroni kuus alates hagi esitamisest. Praegusel juhul on hagejate igakuised kulud suurenenud seoses elukalliduse tõusuga. Hagi kohaselt kulub igale hagejale 420 eurot kuus.
16.Hagejatel on vajadus kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu või elatakse mõnel muul eluasemel. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (RK lahend nr 3-2-1-69-13). Hagejatel kulub eluasemele keskmisel kuus 100 eurot.
17.Kulutused toidule on üldtuntud asjaolu. Hagejate igakuine toidukulu on 100 eurot hageja kohta. Kulutused transpordile 45 eurot ja sidele 30 eurot kuus hageja kohta. Hagejate igakuine vajadus tervishoiule on ca 10 eurot. Hagejate igakuine vajadus hügieenitarvetele on ca 30 eurot. Kulutused koolikohustuse täitmisele igal hagejal 45 eurot kuus. Kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot lapse kohta.
18.Kohus leiab, et hagejate märgitud kulud on põhjendatud, mõistliku suurusega ja kooskõlas kehtiva elukalliduse tasemega. Hagejad paluvad, et kostja hüvitaks igale lapse kulud, mis jäävad alla miinimummäära. Miinimumelatise ulatuses ei ole lapse vajaduste
3(4)
rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses vaja tõendada (RKTKo 07.02.2018, 215-15909/124, p 12).
19.Isa palub elatise määramisel arvestada, et ta viibib kinnipidamisasutuses, sissetulek puudub ja tal on veel üks laps, kellele maksab elatist 100 eurot kuus.
20.Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta ei suudaks üldse sissetulekut teenida. Tõendeid selle kohta, et kostjal oleks tuvastatud osaline või püsiv töövõimetus, kohtule esitatud ei ole.
21.Rahvastikuregistri andmetel on kostjal 07.08.2013 alaealine laps Gregor. Kostja väitel tasub ta talle kokkuleppe järgi elatist 100 eurot kuus.
22.PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Ainuüksi teise lapse olemasolu ei ole elatise vähendamise alus ka PKS § 102 lg 2 järgi. Teise lapse olemasolu võib olla elatise vähendamise aluseks üksnes juhul, kui elatise tavapärases suuruses väljamõistmine seaks teise lapse võrreldes hagejaga ebasoodsamasse varalisse olukorda või kahjustaks oluliselt tema ülalpidamist. Käesolevas asjas ei ole kostja neid asjaolusid tõendanud. Kostja on piirdunud üksnes üldsõnalise väitega, et tal on ülalpidamiskohustus veel ühele lapsele, kuid ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle lapse vajaduste, teise lapse teise vanema panuse ega perekonna tegeliku majandusliku olukorra kohta. Samuti ei ole kostja põhjendanud, kuidas hagejate kasuks nõutud elatise suurendamine mõjutaks teise lapse ülalpidamist või tooks kaasa olukorra, kus teine laps oleks hagejatest vähem kindlustatud. Kohus arvestab ka sellega, et käesoleval juhul nõuavad hagejad elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra (PKS § 102 lg 2).
23.Kohus leiab, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga, on asjaolud oluliselt muutunud ning esineb alus elatise suurendamiseks. Kohus rahuldab hagi.
24.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Moonika Tähtväli kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.