Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-138183
Kohtuasi
Osaühingu Kohila väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4684,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja osaühing Kohila Maja (registrikood 10407814), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
Maja
hagi
X-i
vastu
võla
Kostja X (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata X-i 07.09.2026 esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 26.09.2025 otsus osas, millega mõisteti X-ilt osaühingu Kohila Maja kasuks välja 1171,22 eurot (s.o 3513,42 eurot ületavas osas), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta osaühingu Kohila Maja hagi 3513,42 eurot ületavas osas rahuldamata ning jaotada ja kindlaks määrata menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.2.Välja mõista X-ilt osaühingu Kohila Maja kasuks 3513,42 eurot.
4.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 75% ulatuses X-i kanda ja 25% ulatuses osaühingu Kohila Maja kanda.
4.4.Määrata osaühingu Kohila Maja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2358,75 eurot (maakohtus 1657,50 eurot + ringkonnakohtus 701,25 eurot) ja mõista see X-ilt osaühingu Kohila Maja kasuks välja.
2-24-138183
4.5.Määrata X-i menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 140 eurot ja mõista see osaühingult Kohila Maja X-i kasuks välja.
4.6.Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded (tervikresolutsiooni p-d 4.4.–4.5.) ja mõista selle tulemusena X-ilt osaühingu Kohila Maja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 2218,75 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Kohila Maja (hageja) esitas 23.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 4912,95 euro saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, siis andis kohus nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.12.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 4684,64 eurot. Hageja on Kohila valla vee-ettevõtja, osutades vallas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid. Kostja on XXX, Kohila alevis asuva kinnistu omanikuna liitunud ühisveevärgiga ja tarbib veeteenuseid. Pooled sõlmisid 06.10.2021 ühiskanalisatsiooniga liitumiseks lepingu, kuid kostja ei teavitanud hagejat kinnisasjasisesest kanalisatsioonitoru rajamisest ega selle ühiskanalisatsiooni ühendamisest. 2024. aasta veebruaris tuvastas hageja, et kostja on rajanud kinnisasjale kanalisatsioonitorustiku, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga ja mille kaudu kostja omavoliliselt kanaliseerib reovett ühiskanalisatsiooni. Hagejale ei ole teada, millal kostja alustas reovee kanaliseerimist, s.o reovee ärajuhtimise teenuse ebaseaduslikku kasutamist. Pooled sõlmisid reovee ärajuhtimise teenuslepingu alles 01.04.2024. Kostja kui ebaseaduslikult teenust kasutanud isik peab hüvitama hagejale kui vee-ettevõtjale omavolilise teenuse kasutamise eest 4684,64 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2-24-138183 Kostja kinnisasjal asuvate torustike ühendamine ühiskanalisatisooniga ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Kostjale teenuste eest esitatud arve ei ole korrektne. Hagejal ei ole õigust nõuda hüvitist ebaseadusliku kanalisatsiooni ühenduse ja teenuse kasutamise eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 26.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4684,64 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2210 eurot.
4.1.Maakohus tuvastas, et hageja on Kohila vallas määratud vee-ettevõtjaks ja kostja on XXX, Kohila asuva kinnistu omanik.
4.2.Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 43 lg-le 1 on ühisveevärgist vee võtmine ja ühiskanalisatsiooni abil reo- ja sademevee ärajuhtimine ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus. Õiguslikuks aluseks on ÜVVKS § 35 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja ja tarbija vahelise lepingu sõlmimine. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu XXX, Kohila reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni 28.03.2024 ning enne nimetatud kuupäeva ei olnud pooltel reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni teenuslepingut sõlmitud (liitumisleping ei asenda teenuse kasutamiseks sõlmitavat lepingut). Kostja on omaks võtnud, et XXX, Kohila reovesi juhiti ühiskanalisatsiooni juba enne 28.03.2024 lepingu sõlmimist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ebaseaduslikult kasutatud ühiskanalisatiooni teenuse maksumust ÜVVKS § 43 lg 2 alusel.
4.3.ÜVVKS § 43 lg 3 sätestab, et ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kliimaministri 06.03.2024 määrusega nr 15 kehtestati ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise kord (kord). Korra § 10 sätestab, et määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2023. Korra seletuskirjast nähtub, et enne korra vastuvõtmist kehtinud õigusnormid ei reguleerinud riiklikul tasandil ebaseaduslikult kasutatud ÜVVK teenuse mahu ning maksumuse määramise korda. Vastavad korrad olid kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt ÜVVK kasutamise eeskirjaga. Riiklikul tasandil korra kehtestamine on vajalik tarbijate võrdse kohtlemise tagamiseks. Määrus jõustub tagasiulatuvalt, sest teadaolevalt ei ole alates ÜVVKS-i jõustumisest ehk alates 01.07.2023 esitatud hüvitise maksmise nõudeid ebaseadusliku ÜVVK kasutuse eest. Määruse tagasiulatuvalt jõustamine on vajalik selleks, et oleks võimalik vastutusele võtta neid ebaseaduslikult ÜVVK teenust kasutanud isikuid, kes kasutasid teenust perioodil, mil ÜVVKS oli jõustunud, ent kord ei olnud veel jõustunud. Kostja ei ole kohtu hinnangul esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada korra tagasiulatuva kehtestamise puhul vastuolu põhiseaduse või Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 180. Pelgalt asjaolust, et kord kehtestati tagasiulatuvalt, sellist vastuolu ei järeldu, mis õigustaks korra kohaldamata jätmise. ÜVVKS § 43 lg 3 alusel kehtestatud korra eesmärk on ühest küljest lihtsustada omavolilise reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral ettevõtjale makstava hüvitise arvutamist ja teisest küljest omab hüvitise arvutamise metoodika ka mõjutuslikku efekti. Seega ei ole metoodika eesmärk mitte ainult tarbitud teenuse maksumuse hüvitamine, vaid ka ebaseaduslikult reovee ühiskanalisatsiooni juhtinud isiku mõjutamine õiguskuulekusele.
4.4.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja oleks kostjat kohelnud ebavõrdselt seoses 14.03.2024 ilmunud Kohila valla ajalehe artikli avaldamisega. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et artikli avaldamise tagajärjel koheldi inimesi faktiliselt
2-24-138183 ebavõrdselt. Hagejal on õigus nõuda ebaseaduslikult reovett ühiskanalisatsiooni juhtinud inimestelt lepinguta kasutatud teenuse hüvitamist sõltumata artikli avaldamisest.
4.5.Maakohus luges hageja esitatud aktidega tuvastatuks, et hageja kontrollis 15.02.2024 ja 19.02.2024 XXX, Kohila kinnistult võimalikku reovee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni ja kontrollide käigus tuvastati, et kinnistult juhitakse reovett ühiskanalisatsiooni. Kumbki pool ei ole väitnud, et hageja oleks olnud eelnevalt teadlik reovee lepinguta ühiskanalisatsiooni juhtimisest.
4.6.Korra § 2 lg 1 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab vee-ettevõtja esindaja akti nimetatud teenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Korra § 2 lg 2 sätestab, et kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt võimalusel erapooletu tunnistaja juuresolekul. Aktidest nähtub, et kostja ei ole aktide koostamise juures viibinud. 15.02.2024 aktist nähtub, et ülevaatuse viis läbi Leo Reinhold. 19.02.2024 aktist nähtub, et ülevaatuse viisid läbi NL ja LR. Eeltoodust järeldub, et tunnistaja ei ole aktile alla kirjutanud. Korra § 3 lg 1 sätestab, millised andmed peavad aktis sisalduma. Maakohus luges tuvastatuks, et aktides ei ole kajastatud LR ametinimetust, kostja nime ja kontaktandmeid, aktidest ei nähtu, et kostja või tema esindaja oleks viibinud aktide koostamise juures ja et kostjalt oleks küsitud seletuskirja (korra § 3 lg 1 p 2 – 3, p 4, § 3 lg 2, lg 4). Kuid eeltoodud tuvastatud asjaolud hageja 15.02.2024 ja 19.02.2024 koostatud aktide kohta ei välista korra alusel nõude esitamist, pealegi on kord kehtestatud ajaliselt hiljem kui on koostatud aktid. Arvestades ÜVVKS § 43 lg 2 ja lg 3 ja korra § 1 lg 1 sõnastust, on korra eesmärk kehtestada ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ja maksumuse määramise metoodika. Seega saab korra §-des 2 ja 3 reguleeritud teenuse ebaseadusliku kasutamise akti eesmärgiks olla teenuse ebaseadusliku kasutamise asjaolu usaldusväärne tõendamine. Asjaolu, et aktides puuduvad korras nimetatud andmed, ei muuda iseenesest aktides kajastatud asjaolusid reovee ebaseadusliku ühiskanalisatsiooni juhtimise kohta ebausaldusväärseks. Pooled ei vaielnud selle üle, et reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimus ilma teenuse kasutamise lepinguta, mida kinnitab ka 15.02.2024 ja 19.02.2024 aktides sisalduv informatsioon.
4.7.Hageja on määranud ebaseaduslikult kasutatud ühiskanalisatsiooni teenuse mahu ja maksumuse kooskõlas korraga. Korra § 4 lg 2 sätestab, et kui ebaseadusliku teenuse kasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse ebaseadusliku ühenduse kestuseks 12 kuud. Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada, millal konkreetselt algas teenuse ebaseaduslik kasutus. Isegi, kui eeldada, et see algas kostja väidetud ajavahemikus, s.o 17.08.2021–08.10.2021, siis tuleb ebaseadusliku ühenduse kestuseks määrata siiski 12 kuud, kuna teenust (s.o reovee ühiskanalisatsiooni juhtimine) kasutati ilma lepinguta üle 12 kuu. Ebaseadusliku teenuse kasutamise mahtu arvestatakse 01.04.2023–31.03.2024 (s.o teenuslepingu sõlmimisele eelnev päev), mille osas on hageja kasutanud kostja kinnistule paigaldatud kaugloetava veearvesti näite täiskuude osas. Kinnistule paigaldatud veenäit 01.04.2023 oli 16,401 ja 31.03.2024 oli näit 135,603 (kostja neid asjaolusid vaidlustanud ei ole), s.t kokku kasutati ja suunati ühiskanalisatsiooni sel perioodil vett 119,202 m3. Kasutades korra § 6 lg-s 1 toodud valemit: Vkanal,ebas = k × Varv, kus Vkanal,ebas – ebaseadusliku reovee ärajuhtimise kogus (m3); k – koefitsient, k = 10; V arv – ebaseadusliku reovee ärajuhtimise perioodil arvestiga mõõdetud joogi- või reovee kogus (m3). Seega tuleb kostja ebaseaduslikult ära juhitud reovee koguseks lugeda 1192,02 m3 (10 x 119,202 = 1192,02).
2-24-138183
4.8.Korra § 9 lg 1 kohaselt lähtutakse ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse maksumuse määramisel korra §-des 5–7 sätestatud metoodikate alusel arvestatud ebaseaduslikult tarbitud teenuse kogusest ning piirkonnas kehtivatest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasudest koos käibemaksuga. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja teeninduspiirkonnas kehtivaks ühiskanalisatsiooni kasutamise (reovee ärajuhtimine) teenuse maksumuseks koos käibemaksuga on elanikkonnale ühe kuupmeetri eest 3,93 eurot. Seega on hageja nõue summas kokku 4684,64 eurot (1192,02 x 3,93 = 4684,64) põhjendatud.
4.9.Kostja vastuväited seoses hageja esitatud arvega ei muuda kohtu hinnangul hageja nõudeõigust, sest nõudeõigus tekib seaduse, mitte arve alusel. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 26.09.2025 otsuse. Kostja on palunud teha ringkonnakohtul uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei pea hagejale tasuma ebaseaduslikult kasutatud kanalisatsiooni teenuse maksumuse eest rohkem, kui kostja arvestuste järgi on mõistlik. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ÜVVKS § 43 lg 3 alusel kehtestatud kliimaministri määrust nr 15, mis vastuolus põhiseaduses sätestatud õiguskindluse põhimõttega rakendub tagasiulatuvalt. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kanalisatsiooni teenuse ebaseadusliku kasutamise perioodina aega alates 01.04.2023 ja mõistnud kostjalt välja hüvitise ajavahemiku 01.04.2023 kuni 30.06.2023 eest, kui määrust saab kohaldada tagasiulatuvalt alates 01.07.2023. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1171,22 eurot (s.o 3513,42 eurot ületavas osas), samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hageja hagi eeltoodud osas rahuldamata ning jaotab ja määrab kindlaks menetluskulud vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi kostja on erinevates ringkonnakohtule esitatud dokumentides möönnud, et tema justkui ei vaidlustaks maakohtu otsust osas, milles kostja oleks valmis kostja enda erinevatest põhjendustest tulenevalt teatud summasid tasuma, siis on kostja esitatust aru saada, et ta ei nõustu ei temalt hageja kasuks välja mõistetud summadega ega maakohtu põhjendustega hagi rahuldamiseks mistahes kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Seega kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses.
2-24-138183
9.Kostja esitas 07.09.2026 viimases seisukohas erinevaid dokumentaalseid tõendeid. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses on tõendite esitamine oluliselt piiratud. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seejuures peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama ning seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Esitatud tõendite lubatavust kontrollides juhindub ringkonnakohus mh sellest, et TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegium märgib, et kostja menetlusdokumendis esitatud lisad 1 ja 2 on asja materjalide juurde juba esitatud (dtl 55–58, 71–72), lisa 3 (hageja põhikiri) esitamisel pole kostja põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta on apellatsioonkaebuses sellise tõendi esitanud ning miks tal ei olnud seda võimalik varem esitada. Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus kostja 07.09.2026 esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata. Ringkonnakohus tagastab kostja apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid, s.o kõrvaldab need asja materjalidest (digitaalsest toimikust).
10.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et hageja on Kohila vallas määratud vee-ettevõtjaks, s.o ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja on XXX, Kohila kinnistu omanik. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle ka apellatsioonimenetluses, et kuni poolte vahel teenuslepingu sõlmimiseni suunas kostja reovett ühiskanalisatsiooni ebaseaduslikult, s.o ilma teenuslepinguta. Ringkonnakohus tuvastab, et teenusleping reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks sõlmiti 31.03.2024 (maakohus on märkinud ebaõigesti 28.03.2024, kuna hageja allkirjastas lepingu 28.03.2024, kuid kostja allkirjastas selle digitaalselt 31.03.2024) (dtl 119– 121).
11.Kuna kostjal ei olnud sõlmitud reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni teenuslepingut, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja juhtis reovett ühiskanalisatsiooni ÜVVKS § 43 lg 1 tähenduses ebaseaduslikult. Eeltoodud asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kui pooled ei vaidle selle üle, et reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimus ilma teenuse kasutamise lepinguta, s.o ebaseaduslikult, siis ei muuda käesolevas asjas aktides kajastatud või kajastamata asjaolud ebausaldusväärseks fakti reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise kohta.
12.ÜVVKS § 43 lg 2 sätestab, et isik, kes on ebaseaduslikult kasutanud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust, hüvitab vee-ettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse maksumuse, ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning veeettevõtja tehtud mõistlikud kulutused kahju likvideerimiseks. Olukorras, kus on tuvastatud, et kostja on kasutanud ebaseaduslikult ühiskanalisatsiooniteenust, on hagejal õigus nõuda selle ebaseadusliku teenuse kasutamisega teenuse maksumuse hüvitamist. ÜVVKS § 43 lg 3 sätestab, et ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kliimaministri 06.03.2024 määrusega nr 15 kehtestati ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise kord.
2-24-138183
13.Hageja on palunud maakohtul tuvastada kostjalt ühiskanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise mahu ja välja mõista kostjalt ebaseaduslikult kasutatud ühiskanalisatsiooni teenuse maksumus kooskõlas korraga. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas ebaseaduslikult kasutatud ühiskanalisatsiooni teenuse maksumust on üldse võimalik arvestada korra alusel.
14.Kliimaministri 06.03.2024 määrusega nr 15, mis jõustus 15.03.2024, kehtestatud korra §-s 10 on sätestatud, et määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2023, s.o ajast mil jõustus ÜVVKS. Maakohus ei ole eksinud, kui ei leidnud korra tagasiulatuvas rakendamises vastuolu põhiseadusega. Maakohus on põhjendatult tuginenud korra seletuskirjale, millest nähtub, et enne korra vastuvõtmist kehtinud õigusnormid ei reguleerinud riiklikul tasandil ebaseaduslikult kasutatud ÜVVK teenuse mahu ning maksumuse määramise korda. Riiklikul tasandil korra kehtestamine on vajalik tarbijate võrdse kohtlemise tagamiseks. Määruse tagasiulatuvalt jõustamine on vajalik selleks, et oleks võimalik vastutusele võtta neid ebaseaduslikult teenust kasutanud isikuid, kes kasutasid teenust perioodil, mil ÜVVKS oli jõustunud, en kord ei olnud veel jõustunud.
15.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada korra tagasiulatuvas rakendamises ebaseadusliku ühiskanalisatsiooni teenuse mahu ja maksumuse määramise arvutamiseks vastuolu põhiseadusega. Pelgalt asjaolust, et korda rakendatakse tagasiulatuvalt, sellist vastuolu ei järeldu, mis õigustaks korra kohaldamata jätmise. Samuti ei õigusta korra kohaldamata jätmist asjaolu, et kostja arvates oleks korra kohaldamisel tegemist tema karistamisega. ÜVVKS § 43 lg 3 alusel kehtestatud korra eesmärk on lihtsustada omavolilise reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral ettevõtjale makstava hüvitise arvutamist, tagada tarbijate võrdne kohtlemine ebaseaduslikult kasutatud teenuse mahu ja maksumuse arvestamisel ning mõjutada ebaseaduslikult reovee ühiskanalisatsiooni juhtinud isikut õiguskuulekusele. Asjaolust, et kliimaminister kehtestas ÜVVKS § 43 lg 3 alusel ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise korra alles 06.03.2024 ei ole võimalik järeldada, et isik, kes kasutab ühiskanalisatsiooni teenust ebaseaduslikult, ei peaks hüvitama vee-ettevõtjale ebaseaduslikult kasutatatud teenuse maksumust või kahju nagu on sätestatud alates 01.07.2023 jõustunud ÜVVKS § 43 lg-s 2.
16.Kostjale pidi olema ettenähtav, et ühiskanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise korral tekib tal alates 01.07.2023 jõustunud ÜVVKS § 43 järgne kohustus ühiskanalisatsiooni ebaseadusliku teenuse kasutamine hüvitada. Seetõttu pole ka põhjendatud järeldada, et korra tagasiulatuva rakendamise tõttu oleks ebaseaduslikult kasutatud teenuse arvutamise metoodika kostja suhtes vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Kostjal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kui korda pole kehtestatud, ei pea ta hüvitama veeettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud teenuse maksumust. Kolleegium märgib, et ka varasemalt, s.o kuni uue ÜVVKS jõustumiseni 01.07.2023 tuli ühiskanalisatsiooni ebaseaduslikul kasutajal, s.o isikul, kellel puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, tasuda veeettevõtjale hüvitist. Kohila Vallavolikogu 27.05.2014 määrusega nr 15, mis oli kehtestatud varem kehtinud ÜVVKS § 8 lg 4 alusel kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel, oli muuhulgas reguleeritud ebaseadusliku (omavolilise) kanalisatsiooni teenuste tarbimisel hüvitise arvutamise kord. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei oleks Kohila Vallavolikogu 27.05.2014 määruse nr 15 alusel arvutatud ebaseadusliku teenuse maksumus väiksem kui see on korra alusel (dtl 37–49, 55–58).
17.Maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on ebaseaduslikult kasutatud ühiskanalisatsiooni teenuse mahtu ning maksumust võimalik arvestada korra alusel. Kuid
2-24-138183 maakohus on jätnud tähelepanuta, et ÜVVKS § 43 ja kliimaministri 06.03.2024 määruse nr 15 alusel kehtestatud korra järgi ei ole siiski võimalik tuvastada ebaseaduslikult kasutatud ühiskanalisatsiooni teenuse mahtu ja maksumust varasemast ajast kui 01.07.2023.
18.Hageja on palunud ühiskanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise eest kostjalt välja mõista hüvitise seoses asjaoluga, et arvestuslikult on teenuse ebaseaduslik kasutamine toimunud enne teenuselepingu sõlmimist 31.03.2024 vähemalt 12 kuud, s.o alates 01.04.2023. Praegusel juhul tõi hageja hagiavalduses esile, et ebaseadusliku ühiskanalisatsiooniteenuse kasutamise algusaega ei ole võimalik kindlaks teha, mistõttu tuleb korra § 4 lg 2 järgi lugeda ebaseadusliku ühenduse kestuseks lugeda 12 kuud. Kuid hageja ei saa nõuda enne 01.07.2023, kui jõustus uus ÜVVKS, ühiskanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise eest tasu ÜVVKS § 43 järgi. Seda hoolimata asjaolust, et maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on reovett ühiskanalisatsiooni suunanud alates ajavahemikust 17.08.2021– 08.10.2021 kuni teenuslepingu sõlmimiseni 31.03.2024. Maakohus tuvastas ja pooled ei ole vaidlustanud asjaolu, et isegi kui kostja sõnul on ta reovett ühiskanalisatsiooni suunanud alates ajavahemikust 17.08.2021–08.10.2021 kuni teenuslepingu sõlmimiseni 31.03.2024, siis ei ole võimalik tuvastada ebaseadusliku ühiskanalisatsiooni teenuse algusaega. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik praegu korra § 4 lg-le 2 alusel lugeda ebaseadusliku ühenduse kestuseks ajavahemikku, mil ei kehtinud ÜVVKS, mis jõustus 01.07.2023. Seega ei saa lugeda ebaseadusliku ühiskanalisatsiooniteenuse kasutamise algusaega varasemast ajast kui 01.07.2023. Kuivõrd ebaseadusliku ühiskanalisatsiooni teenuse kasutamise lõppajaks on maakohus tuvastanud 31.03.2024 ja selle üle pooled ei vaidle, siis on kostja kasutanud ebaseaduslikult ühiskanalisatsiooni teenust üheksa kuu jooksul.
19.Maakohus arvestas ebaseadusliku teenuse kasutamise mahtu 12 kuu eest kinnistule paigaldatud 01.04.2023 veenäitu arvestades, mis oli 16,401 ja 31.03.2024, kui näit 135,603, s.t kokku kasutati ja suunati ühiskanalisatsiooni 12-kuulisel perioodil vett 119,20 m3. Kasutades korra § 6 lg-s 1 toodud valemit: V kanal,ebas = k × Varv, kus Vkanal,ebas – ebaseadusliku reovee ärajuhtimise kogus (m3); k – koefitsient, k = 10; V arv – ebaseadusliku reovee ärajuhtimise perioodil arvestiga mõõdetud joogi- või reovee kogus (m3). Selliselt tuli kostja poolt ebaseadusliku reovee ärajuhtimise koguseks lugeda 12 kuu jooksul 1192,02 m3 (10 x 119,202). Kuna praegusel juhul ei saa arvestada ebaseadusliku reovee ärajuhtimise kogust 12 kuu jooksul, vaid üheksa kuu jooksul, siis ringkonnakohus teeb ümberarvestuse ning tuvastab, et kui ühe kuu reovee mahuks 12 kuu jooksul oli 99,34 m 3 (1192,02 / 12), siis üheksa kuu ebaseadusliku reovee ärajuhtimise koguseks on 894 m3.
20.Korra § 9 lg 1 kohaselt lähtutakse ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse maksumuse määramisel korra §-des 5–7 sätestatud metoodikate alusel arvestatud ebaseaduslikult tarbitud teenuse kogusest ning piirkonnas kehtivatest ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse tasudest koos käibemaksuga. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle, et hageja teeninduspiirkonnas kehtivaks ühiskanalisatsiooni kasutamise (reovee ärajuhtimine) teenuse maksumuseks koos käibemaksuga on elanikkonnale ühe kuupmeetri eest 3,93 eurot. Seega on hageja nõue põhjendatud 3513,42 euro (894 x 3,93) ulatuses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
2-24-138183
22.Menetluskulude jaotamisel nii maakohtus kui ringkonnakohtus lähtub kolleegium hagi osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotust reguleerivast TsMS § 163 lg-st 1. Kuna hagi menetlusse võtmisel hagihinda 4684,64 eurot arvestades rahuldatakse hagi 75% ulatuses (3513,42 eurot), siis on põhjendatud jätta maakohtus menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja kuna hagi jääb rahuldamata 25% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 5 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.
24.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks maakohtus 2210 eurot (560 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 1650 eurot õigusabikulu 7,5 tunni eest tunnitasuga 220 eurot tunnis käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult ja diskretsioonipiire ületamata leidnud, et hageja menetluskulud summas 2210 eurot on olnud põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vastavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Kuid arvestades menetluskulude jaotust ei saa hagejale hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks määrata suuremas ulatuses kui 75%. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulude katteks 1657,50 eurot. Kostjal maakohtus kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei olnud.
25.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 935 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kokku 4,25 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, kliendiga suhtlemiseks, apellatsioonkaebusele vastamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 220 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lähtudes eeltoodust on hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 935 eurot (4,25 x 220) põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjal hagejale hüvitada ringkonnakohtu menetluskulude katteks 701,25 eurot.
26.Kostja on palunud hagejalt välja mõista kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses 560 eurot, millele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 560 eurot, mis on olnud põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulude katteks 140 eurot.
27.Vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tuleb poolte vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada. Selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 2218,75 eurot (1657,50 + 701,25 – 140). Hageja on taotlenud vastaspoolelt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas ja viivis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 2218,75 eurolt.
2-24-138183
28.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.