Bondora AS-i hagi V.Q vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2968,60 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood: 11483929; lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg, e-post esindajad [email protected]). Kostja: V.Q (isikukood: XXX, e-post: Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS-i hagi V.Q vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista V.Q-lt Bondora AS-i kasuks võlgnevus 2900,38 eurot, mis koosneb tagastamata laenudest 2065,70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest seisuga 29.09.2026 summas 834,68 eurot.
3.Välja mõista V.Q-lt Bondora AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt (2065,70 eurolt) alates 29.09.2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Välja mõista V.Q-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 891,20 eurot.
6.Välja mõista V.Q-lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 123-131, 258-267)
1.Bondora AS (hageja) esitas 28.01.2026 Tartu Maakohtule hagi V.Q (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2065,70 eurot, hagi esitamiseni viivis 693,23 eurot ja alates hagi esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.04.2020 tarbijakrediidilepingu nr BL2006160 (edaspidi leping I), mille alusel sai kostja laenu 1076 eurot (lepingutasu oli 64,02 eurot), 19.12.2020 lepingu nr BL2140109 (leping II), mille alusel sai kostja laenu 7017 eurot (lepingutasu oli 417 eurot) ja 21.08.2021 lepingu nr BL2342855 (leping III), mille alusel sai kostja laenu 744 eurot (lepingutasu oli 44 eurot).
3.Kostja kohustus laenud koos kõrvalkohustustega tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel, kuid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks lepingute ülesütlemise hoiatuse 19.01.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingud erakorraliselt üles 21.02.2023. Kostja jättis tasumata 2022. a novembri ja detsembri ning 2023. jaanuari osamaksed. Seega oli hagejal õigus lepingud üles öelda lepingu p 13.2.1 ja VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel ning ülesütlemine on kehtiv.
4.Krediidi kogukulumäär lepingus nr BL2006160 on 40,22%, lepingus nr BL2140109 on 42,58% ja lepingus nr BL2342855 on 43,51% ning jääb alla kolmekordse seadusjärgse määra.
5.Hageja on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et kostja on laenuvõimeline. Hoolimata sellest esitab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel nõude viisil, kus hageja loeb kõik senised maksed tehtud põhikohustuste katteks, ei arvesta kuni lepingute ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Tegemist on seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepinguid tuleb pidada tühiseks.
6.Kostja on tasunud lepingu I alusel laenumakseid kokku 980,61 eurot, lepingu II alusel 4923,84 eurot ja lepingu III alusel 341,83 eurot ning kostja tasutud summade arvelt on hageja vähendanud lepingute põhinõudeid. Seega on lepingu I põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 31,37 eurot, lepingu II põhinõude suuruseks 1676,16 eurot ja lepingu III põhinõude suuruseks 358,17 eurot. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates lepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Lepingu I viivis on 10,53 eurot, lepingu II viivis 562,50 eurot ja lepingu III viivis on 120,20 eurot.
7.Hageja on 13.08.2026 seisukohas esitanud lepingu III uuesti määratud maksed ja märgib, et ka sel juhul oleks leping III kehtivalt ülesöeldud 21.02.2023. Kostja pidi seisuga 21.02.2023 olema teinud tagasimakseid kogusummas 459,13 eurot (osamaksed kuni 20.02.2023), kuid oli tasunud kokku vaid 341,83 eurot. Alternatiivselt on hageja esitanud uuesti määratud tagasimaksed ja palub kohtul neist lähtuda üksnes siis kui kohus ei nõutud hageja primaarsete uuesti määratud maksetega.
8.Alternatiivselt, juhuks kui kohus asub seisukohale, et leping III pole kehtivalt üles öeldud, mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr III tulenev põhiosa võlgnevus 359,18 eurot, intressid 19,38 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude esitamisest põhiosa võlgnevuselt (359,18 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad järgmised osamaksed: 18.08.2026 12,41 eurot põhiosa ja 0,02 eurot intress ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (alates 18.08.2026) iga sissenõutavaks muutunud (sh tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt) osamakse põhiosalt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. KOSTJA VASTUS (dtl 247, 249, 253)
9.Kostja vastuväidete kohaselt on ta nõus põhiosaga, kuid kõrvalnõuete ja intressidega ei nõustu.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus, arvestades poolte seisukohti ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
11.Hageja on esitanud kostja vastu kolmest lepingust tuleneva nõude, kuna kostja on lepinguid rikkunud ja jätnud osaliselt laenumaksed tagastamata. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse § 402 tähenduses.
12.Kohtule esitatud lepingutest nähtuvalt sai kostja 06.04.2020 lepingu nr BL2006160 (dtl 133) alusel laenu 1076 eurot, mis tuli tagastada 60 kuumaksega alates 20.04.2020 kuni 18.03.2025, 19.12.2020 lepingu nr BL2140109 (dtl 154) alusel 7017 eurot, mis tuli tagastada 60 kuumaksega alates 18.01.2021 kuni 18.12.2025 ja 21.08.2021 lepingu nr BL2342855 alusel 744 eurot, mis tuli tagastada 60 kuumaksega alates 20.09.2021 kuni 18.08.2026. Maksegraafikute (dtl 199-207) kohaselt koosnes kuumakse muutuvas suuruses põhiosast ja intressist ning maksed tuli tasuda igakuiselt sõltuvalt kuust 18.-21. kuupäevaks.
13.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
14.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne tarbija tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest muid tasusid.
15.Hageja väitel ei ole ta ühegi lepingu puhul rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Samas on hageja on esitanud üksnes lepingute põhivõla nõude ning kohus lähtub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hageja esitatust.
16.Kostja ei ole vaidlustanud laenu saamist ning ka kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 196-198) nähtuvalt on laenud, millest on maha arvestatud lepingutasud, summas 1011,98 eurot, 6600 eurot ja 700 eurot kostja pangakontole üle kantud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud lepingu I katteks 980,61 eurot, lepingu II katteks 4923,84 eurot ja lepingu III katteks 341,83 eurot.
17.Hageja on selgitanud, et lepingud öeldi üles 21.02.2023, kuna kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud ning on nõus põhiosaga. Lepingute I ja II kõigi osamaksete tähtaeg saabus enne hagi esitamist ja lepingu III kõigi osamaksete tähtaeg on menetluse kestel saabunud. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
18.Lepingu I alusel sai kostja hagejalt laenu oma pangakontole 1011,98 eurot, millest on tagastanud 980,61 eurot, seega on kostjal tagastamata 31,37 eurot (1011,98-980,61). Lepingu II alusel sai kostja hagejalt laenu oma pangakontole 6600 eurot, millest on tagastanud 4923,84 eurot, seega on kostjal tagastamata 1676,16 eurot (6600-1676,16). Lepingu III alusel sai kostja hagejalt laenu oma pangakontole 700 eurot, millest on tagastanud 341,83 eurot, seega on kostjal tagastamata 358,17 eurot (700-341,83).
19.Hagejal on õigus nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist. Seega võlgneb kostja hagejale lepingute alusel põhivõlana 2065,70 eurot (31,37+1676,16+358,17).
20.Kuna hageja intressi nõuet esitanud ei ole ning on kõik kostja poolt tasutud summad lugenud tasutud laenude põhiosa katteks on kostja vastuväited intressi osas põhjendamatud.
21.Võlausaldajal on VÕS § 113 lg 1 kohaselt õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 teine lause).
22.Hageja nõuab kostjalt lepingute põhivõlalt viivist seadusjärgses määras alates 22.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni. Hagejal on õigus nõuda viiviseid, kuna kostja oma raha maksmise kohustust rikkunud.
23.Seega on seadusjärgsed viivised arvestatuna põhivõlalt alates 22.02.2023 kuni kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 29.09.2026) kokku 834,68 eurot. Hageja nõuab viivist edaspidi tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras ning kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud.
24.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingute põhivõlgnevus 2065,70 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 834,68 eurot ning täiendavalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.09.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
26.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
28.Hageja menetluskuluks (dtl 265) on riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu 506,20 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
29.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2968,60 eurot tasuda riigilõivu 385 eurot, mille hageja on tasunud.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja sisu hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks, kohtu poolt tehtud toimingutega tutvumiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud on põhjendatud kokku 9 tunni ja 14 minuti ulatuses summas 506,20 eurot. Hageja taotleb kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
32.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku 891,20 eurot (385 + 506,20) ilma käibemaksuta.
33.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.