Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja Marie Tsine
hagi
V.C
vastu
võlgnevuse
Kostja V.C (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista V.C-lt välja B2 Impact OÜ kasuks V.C ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) vahel 21. juulil 2023 sõlmitud krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 1982 eurot 39 senti, intress 20 eurot 70 senti ja viivis 142 eurot 40 senti.
3.Jätta B2 Impact OÜ hagi ülejäänud osas rahuldamata.
4.Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 54,19% ulatuses V.C kanda ja V.C menetluskulud 45,81% ulatuses B2 Impact OÜ. Määrata, et V.C-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Määrata B2 Impact OÜ menetluskulu suuruseks 246 eurot 45 senti. Mõista V.C-lt välja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 246 eurot 45 senti. V.C-l tuleb hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (246 eurolt 45 sendilt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
2-26-1114 samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 15. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagi avalduse V.C (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt mõista välja 3959 eurot 2 senti, millest põhivõlgnevus on 3245 eurot 91 senti, intress 444 eurot 94 senti, viivis 233 eurot 17 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 21. juulil 2023 algse võlausaldajaga Multitude Bank p.l.c. krediidikonto lepingu, mille alusel võimaldati kostjale kuni 2500 euro suurune krediidilimiit. 12. novembril 2024 suurendati krediidilimiiti 3300 euroni. Krediidikulukuse määr 50,16%. Krediidikonto kasutamise käigus tehti kostjale väljamakseid kogusummas 6062 eurot. Hagiavalduse kohaselt tagastas kostja krediiti osaliselt ning põhivõlgnevuseks jäi 3245 eurot 91 senti.
3.Hageja selgitas, et algne krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollis kostja maksehäirete olemasolu, kogus andmeid kostja sissetulekute kohta ning tutvus kostja pangakonto väljavõttega. Hageja selgitas, et ei ole esitatud nõude raames algne võlausaldaja/krediidiandja, vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Esialgne võlausaldaja on hagejale esitanud just sellised selgitused, alusdokumendid ja tõendid, mis on kohtu ette toodud, mistõttu täiendavaid dokumente ja tõendeid ei ole hagejal võimalik kohtu ette tuua.
4.Kohus jättis 23. aprillil 2026 hagiavalduse käiguta ja palus hagejal täpsustada hagiavalduse asjaolusid, sh tegi ettepaneku nõude ümberarvestuse esitamiseks.
5.Hagiavalduse täpsustuses selgitas hageja, et juhul kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevuseks põhivõlg 1982 eurot 39 senti, intress 20 eurot 70 senti ning viivis 142 eurot 40 senti.
2-26-1114
6.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi, olles võlgnevuses veebruar kuni aprill 2025 osamaksete tasumisega. Esialgne võlausaldaja edastas kostjale 22. aprillil 2025 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja teatise ning andis kostjale täiendava tähtaja 15 päeva võlgnevuse tasumiseks. Leping lõppes 7. mail 2025.
7.Algne võlausaldaja loovutas 4. juunil 2025 kostja vastase nõude hagejale, milles teavitati kostjat (dtl 48).
8.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude on kostjale kätte toimetatud 31. augustil 2026. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud (tähtaeg möödus 14. septembril 2026).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. VÕS § 403 4 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust piisava teabe alusel. Asja materjalidest nähtub kostja krediiditaotlus ja hageja kontrollis maksehäireregistri andmeid ning tutvus kostja pangakonto väljavõttega. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete lahendamisel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka omal algatusel. Kohus arvestab hageja selgitusega, et hageja on nõude omandanud nõude loovutamise teel ning hagejal ei ole kohtule esitada täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Asja materjalidest ei nähtu kostja krediidivõimelisuse analüüsi, arvutust kostja sissetulekute ja kohustuste suhte kohta, hinnangut kostja olemasolevatele krediidikohustustele, tõendeid selle kohta, kuidas arvestati pangakonto väljavõttest nähtuvate muude krediidikohustustega ega tõendeid selle kohta, et krediidilimiidi suurendamisel 12. novembril 2024 oleks läbi viidud uus kostja krediidivõimelisuse hindamine. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel ja krediidilimiidi suurendamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutava hoolsusega. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning tarbija ei ole kohustatud tasuma muid krediidiga seotud tasusid. Kohus leiab, et hageja ümberarvestus vastab VÕS § 403 4 lg 7 tagajärgedele ning puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse kostja kohustuse väiksemaks lugemiseks. Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlg 1982 eurot 39 senti, intress 20 eurot 70 senti ja viivis 142 eurot 40 senti. Kuna kostja ei ole hagile vastanud ega ümberarvestusele vastu vaielnud, peab kohus hageja alternatiivset arvestust usutavaks.
11.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on
2-26-1114 menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldatud osale TsMS § 163 lg 1 järgi.
13.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt on hageja menetluskulu riigilõiv 455 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
14.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hagi hinnaks oli 3959 eurot 2 senti, kohus rahuldas hagi summas 2145 eurot 49 senti, s.o 54,19% ulatuses ja jättis 45,81% ulatuses rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamist, siis tuleb kostja kanda jätta 54,19% hageja menetluskulust, s.o 246 eurot 45 senti. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (246 eurot 45 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.