lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2808/7

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-2808/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1393
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Einar Vene,Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-2808

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.08.2026. a otsuse nr 15.3-3.4/1531-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.09.2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Ajutine eestkostja XXX Lepinguline esindaja v.adv. Andrei Matvejev Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.09.2026. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 lause 2 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 07.03.2025. a otsusega X.X.-ile erandina tähtajalise elamisloa nr 1073119316/TEP kehtivusega kuni 13.05.2028.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 11.11.20263-26-3193/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.11.20263-26-2476/61Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-3481/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.10.20263-26-3480/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.10.20263-26-3482/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.10.20263-26-3487/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.PPA tunnistas 31.08.2026. a otsusega nr 15.3-3.4/1531-1 kehtetuks X.X.-i tähtajalise elamisloa nr 1073119316/TEP alates 31.08.2026; tegi talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni; kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu kogu Schengeni alale 10 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
3.Kaebaja esitas 10.09.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PPA 31.08.2026. a otsus nr 15.3-3.4/1531-1. Ühtlasi esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta taotles PPA 31.08.2026. a otsuse kehtivuse peatamist; PPA kohustamist võimaldama kasutada 07.03.2025 antud tähtajalisest elamisloast tulenevat Eestis viibimise õigust mitte kauem kui 13.05.2028 või alternatiivselt andma esialgse õiguskaitse kehtivuse ajaks tähtajaline

elamisluba Eestis püsivalt elama asumiseks; kohustada PPA-d tegema muid vajalikke toiminguid, et kaebaja saaks Eestisse naasta ja siin seaduslikult viibida; keelata PPA-l keelduda kaebaja Eestisse lubamist või korraldada tema Eestist väljasaatmist. Kaebaja väitel esineb oht, et tema pikaajaline eemalviibimine senisest elukeskkonnast ja abisuhetest põhjustab kohtumenetluse ajal täiendavaid raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu.

4.PPA palus 17.09.2026. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 18.09.2026. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Määruse põhjendused: 1) Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja viibib Venemaa Föderatsioonis. Kaebajal on tema õiguste kaitseks Viru Maakohtu 02.09.2026. a määrusega tsiviilasjas nr 2-26-18775 määratud ajutine eestkostja, samuti on lepinguline esindaja. Halduskohtumenetluse läbiviimiseks ei vaja kohus kaebaja kohalolekut Eesti Vabariigis. Ei nähtunud, et kaebaja menetluslikud ja muud sellega seotud õigused oleksid pöördumatult kahjustatud, kui kaebaja soovitud esialgne õiguskaitse jääb halduskohtumenetluse ajaks kohaldamata. Venemaa Föderatsioonis on toimiv sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteem, mistõttu kaebaja heaolu ja tervis ei jääks kodakondsusjärgses riigis vajaliku tähelepanuta. Kaebaja emakeeleks on vene keel, seega vajadusel saab ta abi küsida ja saada talle arusaadavaid juhiseid. Ei nähtunud, et Venemaa Föderatsioonis viibimise tõttu ähvardaks kaebajat muu negatiivne tagajärg, mille esinemine takistaks tema Eestisse naasmist kaebaja suhtes positiivse kohtuotsuse langetamise korral. Olemasolevate andmete põhjal ei nähtunud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ähvardaks kaebajat tagajärg, mille esinemise tõttu võiks tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 2) Kaebuse eduväljavaated on kasinad. Kaebaja on teovõimeline ja süüdiv. Välismaalaste seaduse § 135 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldused on täidetud. Lepinguline esindaja pisendab kaebajast tulenevat ohtu avalikule korrale ja kohalikele elanikele. 07.03.2025 kuni 31.08.2026 on kaebaja rikkunud avalikku korda 17 korral. Esineb ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja kaebaja Eestisse tagasipöördumisel on ohustatud avalik kord ning siinviibivate isikute varalised ja mittevaralised õigused, kuna välistatud ei ole, et alkoholi tarbimise tagajärjel paneb kaebaja toime uusi vara- või isikuvastaseid süütegusid või rikub avalikku korda. Kaebajat ei ole mõjutanud talle määratud karistused või alalise elamisloa kehtetuks tunnistamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja palub 05.10.2026. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 18.09.2026. a määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused: Kohus hindas esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseid valesti. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisab, kui kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega muutuks oluliselt raskendatuks. Viide Venemaa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi olemasolule ei vasta küsimusele, kas abi on tegelikult kaebajale kättesaadav. Kaebajal puudub Venemaal sugulaste ja tuttavate ring. Kaebaja tervise või toimetuleku halvenemist kohtumenetluse vältel ei pruugi olla võimalik hilisema positiivse otsusega heastada. Kaebaja puhul võivad esineda asjaolud, mis välistavad täielikult tema süülise vastutuse. Võimalik on kohaldada ajutist ja tingimuslikku abinõu, mis kaitseb üheaegselt kaebaja õigusi ja avalikku korda, nt kaebaja kohustus alluda psühhiaatrilisele ravile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt arvamust kaebaja määruskaebusele, vaid saab lähtuda tema poolt halduskohtule esitatud seisukohast.
9.Tartu Halduskohus jättis 18.09.2026. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-8504, p 15).
11.Kohtupraktikas on sedastatud, et vajaduse korral on kohtul võimalik lubada välismaalasel piiratud aja jooksul Eestis viibida esialgse õiguskaitse korras (RKPSJVKo 22.01.2025, 524-28, p 71). Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab kaebajal esinema esialgse õiguskaitse vajadus (RKHKm 25.11.2021, 3-21-2241, p 15). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Seega tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (HKMS § 251 lg 1).
12.Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist peab kaebaja põhistama. Kaebaja peab negatiivse tagajärje saabumise võimaluse siduma faktiliste asjaoludega, s.t muutma kohtu jaoks usutavaks, et väidetav negatiivne tagajärg võib tema suhtes saabuda. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel ei ole asjassepuutuv mitte vaidlustatava haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse täitmise võimatus või raskendatus või ebamõistlike piirangute saabumise oht (K. Merusk, I. Pilving, HKMS, kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 687).
13.Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on kaebaja eesmärgiks saavutada kohtumenetluse ajaks Eestisse tagasisaamine, s.h et PPA annaks kaebajale esialgse õiguskaitse kehtivuse ajaks tähtajalise elamisloa, mis eeldaks, et taastatakse sisuliselt kaebaja õiguslik seisund enne PPA 31.08.2026. a otsuse kehtima hakkamist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtupraktika kohaselt on esialgse õiguskaitse korras tähtajalise elamisloa andmiseks kohustamine olnud väga erandlik (RKHKm 27.06.2017, 3-3-1-19-17). Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei viibi enam Eesti Vabariigis, vaid ta viibib juba Venemaa Föderatsioonis. Ringkonnakohtule ei nähtu määruskaebuses väidetust sedavõrd kaalukaid põhjuseid, mille pinnalt nähtuks kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, millest saaks järeldada, et talle ei ole Venemaa Föderatsioonis vajalik abi kättesaadav või et tema tervis ja toimetulek on halvenenud. Kaebaja sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja väidetust ilmneb, et tema jaoks ei ole primaarne isiklikult haldusasja menetluse juures viibida. Halduskohus märkis määruses asjakohaselt, et kaebajale on määratud nii ajutine eestkostja kui ka on tal vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Seega ka eeltoodu ei anna alust asuda seisukohale, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul ei leidnud määruskaebemenetluses tuvastamist kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemine, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Seega jättis halduskohus põhjendatult kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Lisaks leidis halduskohus määruses, et kaebuse eduväljavaated on pigem kasinad ja et esineb ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Kuivõrd halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei olnud halduskohtul vaja täiendavalt analüüsida kaebuse perspektiivi ja ülekaalukate avalike huvide olemasolu. Ringkonnakohus ei hinda seetõttu halduskohtu vastavate põhjenduste asjakohasust ning jätab kaebaja eeltoodut puudutavad määruskaebuse väited tähelepanuta.
15.Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.09.2026. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.
16.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.10.20263-26-3485/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.10.20263-26-3132/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium