X-i kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi 21.08.2026. a vaideotsuse nr 11-7/5476-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks algatama kaebaja suhtes Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus, alternatiivselt lahendama kaebaja 19.05.2026. a taotlus uuesti
3.Asendada avalikustatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Viru Vangla kinnipeetav X esitas 19.05.2026 Viru Vangla direktorile taotluse nr 6-7/326/2048-1 enda riskide ümberhindamiseks ja ümberpaigutamiseks tagasi elukohajärgsesse Tallinna Vanglasse. Kinnipeetava era- ja perekonnaelu puutumatust on Viru Vanglas viibimisega rikutud, kuna tema 75-aastane isa ega tema tuttavad ei saa nii kaugel kokkusaamistel käia.
2.Viru Vangla direktori 30.06.2026. a otsusega nr 6-7/3-26/2048-2 jäeti X-i taotlus riskide ümberhindamiseks, teises üksuses paiknemise ümbervaatamiseks ja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Vangla hinnangul ei ole X-i taotluses märgitud põhjused piisavad, et algatada ümberpaigutamise menetlust Tallinna Vanglasse.
3.X esitas 02.07.2026 vaide, mille vangla edastas 21.07.2026. a kirjaga nr 1-8/3-26/106-2 lahendamiseks Justiits-ja Digiministeeriumile (JDM). Kinnipeetav taotles vaidega otsuse nr 67/3-26/2048-2 kehtetuks tunnistamist ning Viru Vangla direktorile kohustava ettekirjutuse tegemist kinnipeetava ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse või tema 19.05.2026. a pöördumise sisuliselt lahendamiseks.
3-26-2886
4.JDM jättis 21.08.2026. a vaideotsusega nr 11-7/5476-2 vaide rahuldamata.
5.X-i (edaspidi kaebaja) nimel esitas Andrei Moon 18.09.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kaebaja 18.09.2026. a avaldusega heaks kiitis. Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusvastaselt paigutatud karistust kandma Viru Vanglasse. Kaebaja registrijärgne elukoht on Tallinn. Kaebaja mõisteti süüdi Harju Maakohtu 02.11.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 119-5544. Alates vahistamisest 15.02.2019 viibis kaebaja Tallinna Vanglas ning alates süüdimõistmisest kandis ta karistust Tallinna Vanglas kuni kaebajale ootamatult ja etteteatamata paigutati ta 29.01.2026 Viru Vanglasse tugevdatud järelevalvega osakonda. Kaebajale põhjendusi ei esitatud ning Tallinna Vangla vastas üksnes üldsõnaliselt, et kaebaja suhtes viidi läbi detsembris 2025 kahel korral riskide hindamine ning nende alusel leiti, et ta vajab tugevdatud järelevalvet. Haldusmenetlusse kaebajat ei kaasatud ega ära ei kuulatud. Kaebaja taotleb Viru Vangla 30.06.2026. a vastuse nr 6-7/3-26/2048-2 ja JDM 21.08.2026. a vaideotsuse nr 11-7/5476-2 tühistamist ning palub teha Viru Vanglale ja JDM-le kohustav ettekirjutus kaebaja ümber paigutamiseks elukohajärgsesse Tallinna Vanglasse või alternatiivselt kaebaja 19.05.2026. a taotluse uuesti lahendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebusest nähtub kaebaja tahe, et teda paigutataks ümber Viru Vanglast Tallinna Vanglasse. Kohus selgitab, et kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamisasutust ja nõuda enda paigutamist teise vanglasse. Kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste, näiteks perekonnaelu puutumatuse tagamiseks. Kinnipeetaval on õigus saada oma taotlusele põhjendatud vastus. Kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrus asjas nr 3-18-111). Küll aga on kaebajal õigus vaidlustada toiminguid, mis tuginevad riskihindamisele. Arvestades kohtueelse menetluse käiku ja tuginedes HKMS § 2 lg-le 4, tõlgendab kohus kaebaja tahtest lähtuvalt, et kaebuse põhinõudeks on HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt Viru Vangla kohustamise nõue algatada kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlus. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 4 on lubatav nõuda ka JDM 21.08.2026. a vaideotsuse nr 11-7/5476-2 tühistamist, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie tema ümberpaigutamise uueks otsustamiseks.
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada. Nimetatud sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Kohus leiab, et kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmine ning riskide ümber hindamata jätmine 19.05.2026. a taotluse alusel ei riiva kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist. Kaebaja taotles Viru Vanglalt tema ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse, kuna tema 75-aastane isa ei saa nii kaugel kokkusaamistel käia, samuti ei saa tuttavad tema juures käia. Viru Vangla 30.06.2026. a otsuse kohaselt pole kaebaja Viru Vanglas karistust kandes kokkusaamisi taotlenud, kuid suhtleb kirja ja telefoni teel. Tallinna Vanglas kohtus ta kokkusaamiste raames sõpradega, aga mitte pereliikmetega. Isaga suhtles kaebaja viimati telefoni teel 2024. aastal ja kirja teel 2026. aastal. Seega ei ole veenev kaebaja väide, et tema ümberpaigutamine Tallinna Vanglast Viru Vanglasse riivaks tema perekonnaelu puutumatust intensiivselt.
9.Kohus nõustub vangla seisukohaga, et riigisisesed vahemaad ei ole nii pikad, et lähedased ei saaks kokkusaamistel käia üksnes selle tõttu. Viru Vanglas on kaebajal võimalik kohtuda pere ja tuttavatega erinevat formaati kokkusaamiste raames. Kaebajal on võimalus suhelda isa ja oma tuttavatega kirja ja telefoni teel. Samuti ei saa ainuüksi kokkusaaja vanust pidada piiravaks asjaoluks. Suhete hoidmise viis on olnud kaeabaja enda valik ning ka Viru Vanglas on võimalik pere- ja sõprussuhteid hoida. Kohtu hinnangul keeldus Viru Vangla direktor õiguspäraselt ümberpaigutamise menetluse
3-26-2886 algatamisest, sest kaebaja põhjendused ümberpaigutamiseks pole kaalukad.
10.Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister (VangS § 19 lg 2). Justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 on vastu võetud „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan). Kinnipeetava paigutamise üldjuhud on välja toodud Täitmisplaani §-s 5. Vangla 30.06.2026. a otsusest nähtuvalt paigutati kaebaja Viru Vanglasse karistust kandma Täitmisplaani § 5 lg 1 p 7 alusel. Selle sätte kohaselt paigutatakse Viru Vanglasse isikud, kes riskihinnangust tulenevalt vajavad tugevdatud järelevalvet. Kaebuse kohaselt toimus kaebaja suhtes riskihindamine detsembris 2025.
11.Kohus märgib, et kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine toimub täitmiskava koostamise protsessi käigus vastavalt justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ §-le 2. Riskihindamise tulemust kasutatakse paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel (määruse nr 21 § 3 lg 6). VangS § 16 lg 1 p 1 kohaselt nähakse kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette muu hulgas tema paigutamine vanglas. VangS § 16 lg 2 järgi tuleb kinnipeetava individuaalset täitmiskava kinnipeetavaga arutada. Samas, riskihindamise ankeet ja selle sisu ei kuulu kinnipeetavatele automaatselt avaldamisele (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2025. a määrus asjas 3-24-2506, p 29). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda riskihindamise muutmist ning riskihindamise ümbervaatamist sagedamini kui kord aastas. Määruse nr 21 § 4 lg 3 kohaselt on individuaalse täitmiskava täitmisperiood üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. Täitmisperioodi möödumisel vaadatakse üle täitmisperioodiks planeeritud sekkumiste rakendamine ja viiakse täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel läbi korduv riskihindamine määruse nr 21 §-s 3 sätestatud korras (määruse nr 21 § 8 lg 2). Kuna kinnipeetava riskihindamise tulemused on individuaalse täitmiskava koostamise aluseks (määruse nr 21 § 3 lg 1), tuleb individuaalset täitmiskava muuta ka juhul, kui riskihinnangust nähtuvalt on kinnipeetava ohtlikkuse tase individuaalses täitmiskavas varasema riskihinnangu põhjal kajastatud ohuhinnanguga võrreldes muutunud või on ilmnenud individuaalse täitmiskava täitmist mõjutavad uued asjaolud (määruse nr 21 § 8 lg-d 5 ja 6). Euroopa piinamisvastase komitee (CPT) soovitus Eesti riigile vaadata kinnipeetavate paigutus tugevdatud järelevalvega osakonnas läbi vähemalt kord kolme kuu jooksul ei ole riigile siduv kohustus (nt Tartu Halduskohtu 10.02.2022. a otsus asjas nr 3-20-1564, p 27).
12.Kokkuvõttes ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks jätnud kaebaja põhiõiguste kaitseks põhjendamatult ümberpaigutamise menetluse algatamata.
13.Eelnevat arvestades tuleb pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks ning sellega kaitstavat õigushüve väheintensiivseks. Seega tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel.
14.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot ei kuulu HKMS§ 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastamisele ning jääb kaebaja kanda.
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.