2-25-107562/10 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.1.Kostja esitas 21.05.2024. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas (kokku on kostja 2 korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 21.05.2024. a. Krediidiandja antud selgituste kohaselt klient liigub „approved“ staatusest „committed“ staatusesse alles pärast SMS-i teel saadud kinnituskoodi sisestamist, mis toimus antud juhul 21. mail 2024 kell 17.01. Leping sõlmiti tähtajatult. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Laenulimiidi kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks peab logima sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pinkoodi. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2625 eurot: 21.05.2024 17:06 2500 eurot ja 03.07.2024 13:58 125 eurot. Krediidilepingu eritingimuste punkti E kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 42,66% aastas ehk 0.1168892 % päevas. Krediidi kulukuse määr oli 52,08% aastas. Krediidilepingu hinnakirja kohaselt lisandub väljavõtte tasu alates krediidisumma teisest väljamaksest ning krediidikulukuse määr on arvestatud selliselt, et krediidisumma võetakse kasutusse korraga ühe väljamaksena, siis väljavõtte tasu ei ole krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel arvestatud. Lepingu eritingimuste punkti G kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3077,75 eurot. Lepingu eritingimuste punkti J kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 42,66% aastas ehk 0.1168892 % päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 20 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega.

5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma.

hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 420 eurot vastavalt hagihinnale, seega on riigilõiv vajalik menetluskulu. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 440 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind on 3359,68 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 2499 euro ulatuses, võla sissenõudmiskulude hüvitise nõude 35 eurot, viivisenõude perioodi 20.10.2024-26.06.2025 eest 196,18 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (2499 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.06.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis ühe aasta eest arvestatuna on 253,92 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2984,10 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (3359,68 eurot) 88,82%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 88,82% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 11,18% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88,82% hageja põhjendatud menetluskuludest (440 eurot), millele vastab summa 390,81 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.