3.Mõista Harku vallalt Ehitusstuudio OÜ kasuks välja menetluskulu 600 (kuussada) eurot.
4.Jätta rahuldamata Ehitusstuudio OÜ taotlus anda talle täiendav tähtaeg kaebuse muutmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Ehitustuudio OÜ (kaebaja) esitas 28.03.2025 Harku Vallavalitsusele taotluse (reg Harku Vallavalitsuse dokumendiregistris 03.04.2025 nr 12-1/500-3) detailplaneeringu algatamiseks kaebajale kuuluval ärimaa kinnistul. Kaebaja soovib püstitada kinnistule majutus- ja teenindusehitise.
2.Kaebaja esitas 19.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Harku Vallavalitsust algatama detailplaneering või alternatiivselt kohustada vallavalitsust otsustama kaebaja 28.03.2025 taotluse alusel detailplaneeringu algatamine või algatamata jätmine.
3.Kohus palus 26.03.2026 kohtunõudega Harku vallal esitada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 4 alusel esialgsed seisukohad kaebusele.
3-26-840
4.Vald vastas 08.04.2026 kohtule, et ei ole jätnud kaebaja 28.03.2025 taotlust tähelepanuta, vaid on menetlenud taotlust üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eripära arvestades. Menetluse käigus edastas vastustaja 18.09.2025 kaebajale lepingu projekti, mis oli vajalik menetluse sisuliseks edasiarendamiseks. Kaebaja ei allkirjastanud lepingut, vaid sidus edasise menetluse täiendavate küsimuste ja enda majanduslike ootustega. Seetõttu ei saa pea aasta pikkust ajavahemikku taotluse esitamisest pidada vastustaja tegevusetuseks. Kaebaja enda tegevusetus lepingu allkirjastamisel ja tema soov pidada esmalt läbirääkimisi täiendavate õiguste ja hüvede üle on olnud üks peamisi põhjuseid, miks menetlus ei ole jõudnud järgmisesse etappi.
5.Kohus võttis 17.04.2026 määrusega kaebuse menetlusse kaebaja nõudes kohustada Harku valda (vastustaja) algatama kaebaja 28.03.2025 taotluse alusel detailplaneering või kohustada lahendama kaebaja 28.03.2026 taotlus.
Vastustaja esitas 25.05.2026 vastuse kaebusele.
7.Harku Vallavolikogu jättis 25.06.2026 otsusega nr 61 algatamata detailplaneeringu koostamise Vääna-Jõesuu külas Rannasüdame tee 1 (katastritunnus 19801:011:0949) ja Rannaparkla (katastritunnus 19801:001:4421) maaüksustel.
8.Kaebaja esitas 28.07.2026 taotluse lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotles vastustajalt menetluskulu väljamõistmist 1250 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei nõua ta käibemaksu hüvitamist. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Juhul kui kohus ei pea põhjendatuks lõpetada menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja jätta menetluskulud vastustaja kanda, palub kaebaja anda talle täiendav tähtaeg kaebuse muutmiseks. Kaebaja esitab sellisel juhul tuvastamiskaebuse, et kohus edaspidi tuvastaks, et vastustaja ületas õigusvastaselt planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-s 4 sätestatud tähtaja ning nõuab sel alusel jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.
9.Vastustaja nõustus 25.08.2026 vastuses menetluse lõpetamisega ja palus jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Põhjendused:
9.1.Vastustaja tegeles detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamisega enne 19.03.2026 kaebuse esitamist, korraldades kohtumisi, küsides asjaomaste asutuste seisukohti, tegeledes planeeringu koostaja leidmisega ja valmistades ette planeeringu koostamiseks ning elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid. Vastustaja jätkas pärast kaebuse esitamist pooleliolevat menetlust. Eristada tuleb detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamiseks toimuvat haldusmenetlust ja planeerimismenetlust, mis algab detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisega. Haldusmenetlus taotluse lahendamiseks algas taotluse esitamisega. Detailplaneeringu algatamine ei ole automaatne formaalsus, vaid kaalutlusotsus, mille tegemiseks peab omavalitsusel olema piisavalt teavet. Kaebaja esitas menetluse kestel täiendavaid küsimusi ja majanduslikke ootusi, mis vajasid vastustajapoolset hindamist ning mõjutasid objektiivselt menetluse käiku. Kaebuse esitamine ei muutnud taotluse lahendamise eset ega tekitanud vastustajal uut kavatsust taotluse kohta otsus teha. Vastustaja oleks taotluse lahendanud ka juhul, kui kaebaja ei oleks kohtusse pöördunud. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Menetlustähtaja järgimine ja HKMS § 108 lg 6 kohaldamiseks vajalik põhjuslik seos on siiski erinevad õiguslikud küsimused. Menetlustähtaja võimalikust ületamisest ei tulene automaatselt, et hiljem tehtud otsus oli tingitud kaebuse esitamisest.
9.2.Kaebaja on esitanud ettemaksuarve kokku 12 töötunni eest, kuid nõuab viie tunni hüvitamist. Ettemaksuarve ja selle tasumise kinnitus ei võimalda kontrollida, millised 2(5)
3-26-840
konkreetsed toimingud käesolevas haldusasjas tehti, millal need tehti ning kuidas on 12 tunni suurusest ettemaksust eristatud just käesolevas asjas kasutatud viis tundi. Üldine ettemaksuarve ei asenda tehtud tööde ja ajakulu üksikasjalikku arvestust ega tõenda kogu nõutud summa seost käesoleva haldusasjaga.
9.3.Samuti ei ole põhjendatud õigusbüroo juristi 250 euro suurune tunnitasu. Kaebajat ei esinda vandeadvokaat, vaid õigusbüroo jurist, samas kui 250 euro suurune tunnitasu vastab pigem kogenud vandeadvokaadi või advokaadibüroo kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialisti tavapärasele tasumäärale. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks oli käesolevas asjas vajalik ja mõistlik kasutada õigusbüroo juristi teenust vandeadvokaadi tasemele vastava tunnitasuga. Pooltevaheline hinnakokkulepe ei ole vastustajale siduv.
9.4.Asi ei eeldanud mahuka tõendikogumi analüüsimist ega keeruka planeerimisõigusliku küsimuse lahendamist. Ka menetluse lõpetamise taotlus kordab olulises osas juba kaebuses esitatud asjaolusid ning selle põhisisu seisneb haldusakti andmisest teatamises, menetluse lõpetamise taotlemises ja menetluskulude nimekirja esitamises. Seetõttu ei ole taotluse koostamise eest nõutud 375 eurot ega kogu viie tunni eest nõutud tasu vaidluse mahu ja keerukusega proportsionaalne.
9.5.Samuti ei ole põhjendatud kaebaja taotlus täiendava tähtaja andmiseks tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, millise tema subjektiivse õiguse kaitseks oleks vastustaja varasema tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine pärast taotluse lahendamist jätkuvalt vajalik. Kaebaja ei ole nimetanud võimalikku kahju hüvitamise nõuet, rikkumise reaalset kordumise ohtu ega muud õiguslikku tagajärge, mille saavutamisele tuvastamisnõue kaasa aitaks. Taotlusest nähtub, et tuvastamisnõude eesmärk oleks eelkõige saavutada menetluskulude jätmine vastustaja kanda, kuid üksnes menetluskulude väljamõistmise huvi ei põhjenda tuvastamiskaebuse jätkamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna vastustaja on 25.06.2026 otsusega jätnud kaebaja 28.03.2025 taotluse rahuldamata ja keeldunud detailplaneeringu algatamisest, siis on kaebaja saavutanud oma kaebuse eesmärgi (et vastustaja vaataks tema taotluse läbi).
11.Kaebaja taotleb kohtult menetluse jätkamist juhul, kui kohus ei mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud menetluskulusid.
12.Kaebaja on menetluse lõpetamise võimalikkuse taotluse sidunud täiendavalt nõudega, et talle mõistetaks välja tema taotletud menetluskulud täies ulatuses. Kohus leiab, et kaebaja soov vältida taotletavate menetluskulude (suuruse) vähendamist ei anna õigust praegust kohtumenetlust tuvastamisnõudega jätkata. Kaebajal on võimalik vaidlustada vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude suurus praeguse menetlust lõpetava määruse vaidlustamisega Tallinna Ringkonnakohtus. Seega jätab kohus kaebaja tingimusliku taotluse kaebuse nõude muutmise võimaldamiseks rahuldamata.
13.Kohtu hinnangul tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
14.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
3(5)
3-26-840
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada.
16.HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
17.HKMS § 108 lg 12 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Kohtu hinnangul ei saa välistada, et kaebuse esitamise ja nõutud haldusakti andmise vahel on põhjuslik seos ja kaebuse tõttu saavutas kaebaja enda eesmärgi või saavutas kaebaja enda eesmärgi kiiremini. Seetõttu tuleb vastustajal kanda kaebaja taotletud menetluskulud põhjendatud ulatuses.
20.Kaebaja taotleb menetluskulu väljamõistmist 5 tunni eest summas 1250 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulu tõendamiseks on esitatud Progressor Õigusbüroo OÜ 21.01.2026 arve nr 260026-08 summas 3720 eurot (sisaldab käibemaksu 720 eurot) ja Progressor Õigusbüroo OÜ pangakonto väljavõte nimetatud arve tasumise kohta kaebaja poolt 06.02.2026. Arvelt nähtub, et kaebajale on osutatud 12 tunni ulatuses õigusabi seoses haldusõigusliku vaidlusega ühikuhinnaga 250 eurot.
21.Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 21.06.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13164 (p 10), et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 ja 13.11.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
22.Seega peavad menetluskulud vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust kui ka vaidluse olemust.
23.Praegune haldusasi ei ole keerukas. Kaebaja taotles kaebusega vastustaja kohustamist langetama tema detailplaneeringu algatamise taotluse osas otsustus ja esitas asjaolud ning nõuded ja põhistuse ühel leheküljel. Kohtule 28.07.2026 esitatud menetluse lõpetamise taotluses on kaebaja asjaolusid ja menetluse kulgu kajastanud põhjalikumalt – kahel leheküljel. Kaebuse koostamine ja taotlus on eeldanud üksnes vastustaja ja kaebaja enda toimingute kronoloogilist analüüsimist, mitte keeruka planeerimisõigusliku küsimuse lahendamist.
24.Tsiviilkohtumenetluses on kohtud pidanud mõistlikuks vandeadvokaadi tunnitasu suurust 220 eurot ilma käibemaksuta (Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2026 määrus nr 2-25-176, p 34). Samas asjas oli teise vandeadvokaadi tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta. Harju Maakohus pidas 18.08.2026 määruses nr 2-26-7126 (p 11) põhjendatuks advokaadi tunnitasuna 180 eurot ilma käibemaksuta. Praeguses haldusasjas ei ole esindajaks 4(5)
3-26-840
vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
25.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse 19.03.2026. Samas õigusabi osutamise eest on teenuse osutaja esitanud arve juba 21.01.2026. Kaebaja tasus arve 06.02.2026 kogu nõutud ulatuses 3720 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebajal kohtus muid vaidlusi peale praeguse haldusasja ja haldusasja nr 3-26-1796. Samas on kaebaja väitel kestnud haldusmenetlus (kohtueelne menetlus) Harku vallaga juba 2024. aastast (vt kaebus dtl 4). Seega ei ole välistatud, et kaebaja on tasunud õigusabikulud teenuse osutajale tema haldusmenetluses esindamise ja halduskohtumenetluses etteulatuva esindamise eest. Kaebaja esindaja ei ole esitanud õigusabikulude täpset spetsifikatsiooni – mis päeval ja kui suures mahus ning millega tegelemisele esindaja aeg kulus. Kohus ei pea siiski vajalikuks jätta kaebaja menetlusabi kulude taotlust käiguta ja paluda seda täpsustada, kuid esindajal tuleb tulevastes võimalikes kohtumenetlustes olla tähelepanelikum ja hoolikam. Kohus saab praeguses haldusasjas arvestada, et kaebaja esindajal kulus 19.03.2026 kaebuse koostamisele 3,5 tundi ja 28.07.2026 taotluse koostamisele 1,5 tundi.
26.HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
27.Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kaebaja esindaja osutatud õigusabi teenuse 5 tunni eest praeguses haldusasja 600 eurot ilma käibemaksuta. Märgitud menetluskulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.