Muud

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. 1(5)

Tsiviilasi nr 2-26-16334

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 31. juulil 2026 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt on Ida-Viru maakonnas Sillamäel J. Gagarini 31 korteris nr XXX toimus

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab avalduse ja dokumentaalsete tõendite uurimise ning tõendite kogumis hindamise tulemusel, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi- ja kaasomandiasjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 järgi vaatab kohus hagita menetluses läbi ka muud seadusega kohtu pädevusse antud asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi või korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud KrtS § 33 alusel esitatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Riigikohus on lahendi 2(5)

Tsiviilasi nr 2-26-16334

nr 2-19-19561 punktis 13 selgitanud, et kui asi tuleb selle sisu järgi lahendada hagita menetluses, ei muuda menetluses esitatava nõude olemust asjaolu, et nõue on loovutamise või seaduse alusel läinud võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtja või kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Seega läks kannatanu nõue seaduse alusel üle avaldajale. Sellisele nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mida ta oleks saanud esitada kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda nõude olemust. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja nõue tuleneb 4. veebruaril 2024 Sillamäel J.Gagarini 31 korteris nr XXX toimunud kahjujuhtumist (dtl 3, 9–12). Veeuputuse tagajärjel kahjustus korteri nr XXX siseviimistlus. Kahjustused tekkisid esikus, kus on kahjustada saanud põrand ja sein ning WC ruumis, kus on kahjustada saanud sein ja uks (dtl 9–12). Avaldaja koostööpartner S OÜ edastas 20.02.2024 remonttööde hinnapakkumise (dtl 13), milles nähtub et käesoleva kahjustuste likvideerimise kogumaksumus oli kokku 1916,27 eurot. Kohus leiab, et hinnapakkumistes märgitud kulud olid veekahjustuse tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikud. Avaldaja on kahjusaajale maksnud 28. veebruaril 2024 rahalise hüvitisena välja 1726,27 eurot (1916,27 – omavastutus 190 eurot) (dtl 14). Avaldaja on kindlustanud XXX asuva korteri (kodukindlustuse poliis nr XXX, dtl 7–8). Avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriühistu vastutab kahju eest, kui ta on rikkunud korteriomandite kaasomandi eseme valitsemisega seotud kohustust. KrtS § 12 lg 1 ning § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt täidavad korteriomanikud seda kohustust korteriühistu kaudu. Kohustus hõlmab eelkõige kaasomandi eseme korrashoiu ja remondi tagamist ning korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamist ja hoidmist korteriomanike määratud seisukorras. Asjas on tõendatud, et kahju põhjustas korteriomanike kaasomandi esemeks olev soojavee püstaku leke. Korteriühistu kirjast nähtub, et korteri nr XXX ülevaatuse käigus selgus, et juurdepääs korteris nr XXX asuvatele ühiskasutatavatele torudele oli suletud keraamiliste plaatidega viimistletud karbiga ning lekke põhjust ei olnud võimalik kindlaks teha enne karbi eemaldamist. Korteri nr XXX omanikule tehti ettepanek karp eemaldada. Pärast karbi eemaldamist selgus, et lekkis mustast, tsingimata metallist toru käterätikuivati ühenduskohas. (dtl 25 – 26) 3(5)

Tsiviilasi nr 2-26-16334

Vaidlusalune toru kuulub korteriomanike kaasomandisse ning selle seisundi jälgimine ja korrashoiu tagamine on eelkõige korteriühistu kohustus. Seda seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2023. aasta määrus tsiviilasjas nr 220-9263, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et kaasomandis paiknevate tehnosüsteemide seisukord püsib ajas muutumatuna. Tehnosüsteemides, sealhulgas veetorustikus, võib aja jooksul tekkida puudusi, mille ärahoidmise kohustus lasub eelkõige korteriühistul. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärk, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna avarii põhjustas korteriomanike kaasomandisse kuuluva veetoru leke, rikkus puudutatud isik kaasomandi eseme korrashoiukohustust ja vastutab selle rikkumise eest. Kohustuse rikkumise tõttu tekkis korterile nr XXX kahju, mistõttu esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. Puudutatud isik ei esitanud avaldaja nõudele vastuväiteid. Kohus leiab, et avaldaja nõue korteriühistu vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1726,27 eurot. Avaldaja nõuab põhinõudelt viivist alates 17.03.2026 kuni 31.07.2026, so 137 päeva ning viivisesumma on 66,13 eurot. Lisaks tuleb puudutatud isikul tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagiavalduse esitamisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni. Avaldaja saatis 28.01.2026 puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/141, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa hiljemalt 11.02.2026. Kuivõrd nõuet ei tasutud saatis avaldaja puudutatud isikule 09.03.2026 kohtuhoiatuse, kus andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 16.03.2026 (dtl 15–17) Seega on avaldaja tõendanud, et nõue muutus sissenõutavaks 17.03.2026 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub kohtulahendi tegemise seisuga (06.10.2026) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 99,09 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga). Samuti kuulub väljamõistmisele alates 07.10.2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-26-16334

Kuna kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda. Asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Avaldaja menetluskulu on 50 euro suurune riigilõiv. See on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt põhjendatud menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.