lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-18804/3

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-18804/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtuasja number

2-26-18804

Kohtuasi

D. G. hagi T. G. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: D. G. (ik XXX, viibimiskoht: XXX)

oktoober 2026. a, Jõhvi

Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): Kohtla-Järve Linnavalitsus (rk 75001017 Keskallee 19, 30395 KohtlaJärve; e-post: XXX) Kostja: T. G. (ik XXX, elukoht: XXX, tel. XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

D. G. hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista T. G.lt elatis D. G. kasuks alates 1.09.2026.a. igakuise elatusrahana 318 (kolmsada kaheksateist) eurot 62 senti kuni D. G. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatise arvestamise aluseks on baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot so 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval aastal ja millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest ehk 40 eurot. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele. 1(5)
3.Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu 1. kuupäevaks D. G. arveldusarvele nr EEXXX SEB Pank selgitusega „D. G., elatis“.

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 13.11.20262-26-10528/33Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 13.11.20262-26-8354/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.11.20262-26-19153/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.11.20262-25-3036/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.11.20262-26-9809/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-22756/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 385 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule.

ASJAOLUD

1.D. G. esitas 2.09.2026 oma seadusliku esindaja (eestkostja) kaudu Viru Maakohtule hagi T. G. vastu elatise saamiseks. T. G. on D. G. isa. 4.06.2026.a määrusega tsiviilasjas 2-26-566 määrati D. G. eestkostjaks Kohtla Järve Linnavalitsus. Käesoleval ajal viibib laps X aadressil xxx T. G. lapse ülalpidamises ei osale. Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalteenistuse peajurist püüdis võtta lapse isaga ühendust telefoni teel, kuid ilma tulemuseta. Isale saadeti ka e-kiri ettepanekuga kompromiss sõlmida elatise maksmise kohta. Kuid T. G. sellele ei reageerinud. Hagejale teadaolevatel andmetel T. G. ei tööta ega ole arvel ka Töötukassas. T. G.l on peale hageja veel kaks alaealist last. Registriandmete põhjal kostjal kinnis- ja vallasvara puudub. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 1.09.2026 PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras (D. G. arveldusarve nr EEXXX SEB Pank; maksete laekumine iga kuu 1. kuupäevaks).
2.Kohus võttis 2.09.2026. a määrusega hagi menetlusse, saatis kostjale hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega ning kohustas kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui viimane ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. T. G.le toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult 11.09.2026.a. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega vastuväiteid esitanud ei ole.
3.Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta. 2(5)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna T. G. ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.
6.PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513 p 12). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 2 tulenevalt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja soovib elatise väljamõistmist muutuva suurusena. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
8.Elatist arvutatakse järgmiselt: 8.1 Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassumma ühe lapse kohta on alates 1.04.2026 295,86 eurot.

3(5)

Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 8.2 Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4). Keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 2092 eurot. Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Arvestus kujuneb järgmiselt: 2092 x 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86+62,76 = 358,64 eurot. 8.3 PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (alates 1.01.2023.a.). Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. PKS § 101 järgi arvestatud elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2026 358,64 – 40 = 318,64 eurot. 8.4 PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavalduse kohaselt kostja lapse ülalpidamises ega kasvatuses ei osale (kostja eeltoodud väidet millegagi ümber lükanud ei ole), seega PKS § 101 lg 6 käesoleval juhul kohaldatav ei ole.

9.Hageja palub elatise välja mõista alates 1.09.2026.a. Kohus rahuldab hagi ja mõistab T. G.lt välja elatise D. G. kasuks alates 1.09.2026 kuni poja täisealiseks saamiseni igakuiselt 318,64 eurot. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist näiteks kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras või on lapse vajadused oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

4(5)

11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.11.20262-26-22065/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-19625/7Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus