Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Resolutsioonmääruse tegemise aeg ja koht
10. November 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-3434
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus U.T kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tema üleandmiseks Läti Vabariigile
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei-ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindajad X.D Paas ja Janika Jürgen-Määr Puudutatud isik – U.T (xx.xx.xxxxx, Somaalia kodanik), esindaja Nora Kurik Tõlgid - eesti-soome-eesti keele tõlk G.O ja soomesomaali-soome keele tõlk M.V
Kohtuistungil osalenud tõlgid
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 24. oktoobril 2026 kohtuistungil
aitasid korraldada tema liikumist ja transporti. Eeltoodu viitab ka kohtu arvates selgelt asjaolule, et isik on oma eesmärkide saavutamiseks olnud valmis kasutama ebaseaduslikke viise ning liikuma väljaspool seaduslikult ettenähtud menetlusi. Isiku eesmärk on olnud jõuda Euroopasse ning ta on selle eesmärgi saavutamiseks kasutanud vahendajate abi ning liikunud ebaseaduslikult läbi Euroopa Liidu liikmesriikide. Isiku varasem käitumine näitab teadlikku valmisolekut eirata riikide piiri- ja rändekontrolli nõudeid. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud PPA prognoos, et kui rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusel tekib isikul kohustus Eestist lahkuda, ei pruugi ta väljasõidukohustust vabatahtlikult täita. Samuti ei saa välistada, et väljasõidukohustuse täitmise asemel püüab ta jätkata ebaseaduslikku viibimist Eestis või suurema tõenäosusega püüab liikuda edasi mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Lisaks nõustub kohus sellega, et esineb oht, et kui Eesti soovib isikut üle anda Läti Vabariigile, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. PPA kinnitas taotluses, et juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kuigi isik on teinud senistel menetlustoimingutel koostööd, ei saa seda käsitleda põgenemisohu puudumist tõestava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll. Eeltoodud asjaolude kogumis nõustub kohus PPA seisukohaga, et isiku hoiakud ja varasem käitumine annavad põhjendatud aluse järeldada, et isik ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Vabadusse jäämise korral ei ole välistatud, et ta asub väljasõidukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma, jätkab ebaseaduslikult liikumist teise Euroopa Liidu liikmesriiki või rakendab muid meetmeid, mis takistavad tema suhtes läbiviidava menetluse ja võimaliku väljasõidukohustuse täitmise tagamist.
puudub taotluse kohaselt kohtu hinnangul õigustatult isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega võimalikuks kavandataks üleandmiseks Lätile. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud. Lisaks ei ole isikul kaasas ühtegi reisidokumenti, mille saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Siinkohal ei omaks dokumentide hoiule võtmine isiku varasemast käitumisest lähtuvalt ka mõju, sest isik on juba näidanud, et suudab omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki isegi piirikontrolli olemasolul. Kõike eeltoodut arvestades ei oleks asjakohane ja ei vähendaks põgenemisohtu ka isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.