Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Vaidlust ei ole, et isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus. Isik reisis Leetu, Läti, siis Eestisse. Isik ei pöördunud ise Eestis PPA poole kaitse taotlemiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et kui politsei ei oleks isikut tabanud, poleks isik suure tõenäosusega Eestis ka rahvusvahelist kaitset taotlenud, vaid oleks liikunud edasi talle meelepärasesse liikmesriiki, milleks oli Saksamaa, kus elab tema ütluste järgi ta vend. Ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks võis olla soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. Eraldi väärib märkimist, et isiku enda selgituste kohaselt on ta ületanud viisa alusel Venemaa piiri ja järelikult teadis kuidas seaduslikult reisida. Sellele vaatamata saabus isik Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult eirates teadlikult Schengeni alale sisenemise ja siin viibimist reguleerivaid nõudeid. Isik on kasutanud smugeldajate abi ja maksnud neile selle eest. PPA arvates näitab see, et isiku tegevus oli etteplaneeritud, kasutati kõrvaliste isikute abi ja maksti vahendajatele, kes aitasid isikutel liikuda vajalikus suunas, et isik on oma eesmärgi saavutamiseks valmis kasutama ebaseaduslikke võimalusi ning tegutsema väljaspool seaduslikult ettenähtud menetlusi. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada isiku varasemat käitumist, tema suhtumist õigusnormide ja ametiasutuste nõuete järgimisse ning hinnata nende asjaolude põhjal tema tõenäolist edasist käitumist. Arvestades eelnevaid asjaolusid kogumis nõustub kohus PPA-ga ka selles, et isiku käitumine annab alust prognoosida, et juhul, kui Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusena tekib isikul kohustus Eestist lahkuda, võib tema varasem eesmärgipärane ja nõudeid eirav käitumismuster jätkuda. Kui isikule tekib väljasõidukohustus, ei pruugi ta seda vabatahtlikult täita. Isik on öelnud, et soovib Saksamaale minna, ta on maksnud sinna jõudmise eest raha ning on usutav, et ta üritaks oma teekonda vabaduses jätkata. Kohus nõustub küll sellega, et isik on teinud esimestel menetlustoimingutel Eesti koostööd, aga seda alles pärast kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Seetõttu ei saa seda ka kohtu arvates käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Eeltoodud asjaolude kogumis on PPA õigustatult seisukohal, et isiku hoiakud ja varasem käitumine annavad põhjendatud aluse järeldada, et isik ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Vabadusse jäämise korral ei ole välistatud, et ta asub väljasõidukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma, jätkab ebaseaduslikult liikumist teise Euroopa Liidu liikmesriiki või rakendab muid meetmeid, mis takistavad tema suhtes läbiviidava menetluse ja võimaliku väljasõidukohustuse täitmise tagamist. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka PPA seisukoht, et neljakuuline kinnipidamine on proportsionaalne arvestades toimingute tähtaegasid. Samuti nähtub ka Euroopa Liidu õigusest, et suur rändesurve on aktsepteeritav alus menetluste teatavaks pikenemiseks (nt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p a ja lg 5 p a). Ühtlasi märgib kohus siinkohal, et jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata isiku ja ta esindaja taotluse lühendada loas antavat tähtaega kahe või kolme kuuni, sest see ei taga võimaliku tagasivõtmisest keeldumisele järgneva Eestis toimuva rahvusvahelise kaitse menetluste ajaks isiku kättesaadavust.

tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks ja tal on soov minna Itaaliasse. Samas on tal kontaktid, oskused ja teadmised ebaseadusliku rändega jätkamiseks. Kohus märgib, et arvestab ka seda, et PPA-l puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Kohus nõustub PPA-ga, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega üleandmiseks tema eest vastutavalt riigile. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud, isikul pole seadusliku alust Schengeni alal viibimiseks, kuid see ei ole teda seni takistanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.