Politsei- ja Piirivalveameti taotlus S.H kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei-ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindajad Margit Paas Puudutatud isiku S.H (xx.xx.xxxx, Afganistani Islamivabariigi kodanik) esindaja v.adv. Risto Käbi
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 25. oktoobril 2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba S.H kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni neljaks kuuks s.o kuni 25.02.2027 (k.a).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Puudutatud isiku esindaja nõustus istungil, et kohus teeb määrusest masintõlke.
Kohus leiab, et PPA 24.10.2026 taotlus nr 1.2-2/8991-1 (dtl 1-21) tuleb rahuldada ja põhjendab seda järgnevates punktides tooduga.
2.Vaidlust ei ole, et isik et isik on saabunud Euroopa Liitu ja Schengeni alale Valgevenest ebaseaduslikult Leedu Vabariigi välispiiri kaudu ning ületas ebaseaduslikult ka Eesti riigipiiri. Isik peeti kinni 24.10.2026 kell 00:21 VSS § 6 13 alusel. Isikul tekkis kinnipidamise käigus tekkis terviserike ning kes toimetati haiglasse aadressil Tallinn, Paldiski mnt 68, LääneTallinna Keskhaigla (vt. patrulli ettekanne, dtl 16) 24.10.2026 avaldas isik kinnipeetuna haiglas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seetõttu muudeti tema kinnipidamise alust kell 17:09 VRKS § 65 lg 2 p 2 ja 7 aluseks. Vaidlust ei ole, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse 24.10.2026 ning seda taotlust ei olnud PPA käesoleva kinnipidamistaotluse esitamise ajaks registreeritud. PPA selgitab taotluses, et arvestades tuvastatud tõendeid Schengeni alale sisenemise kohta, peab PPA rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks Leedu Vabariiki ning teeb tagasivõtutaotluse isiku üleandmiseks (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Isik ei osalenud isiklikult kohtuistungil tervisliku seisukorra tõttu ja volitas end esindama määratud esindajat, kes osales kohtuistungil (dtl 19). Kohtuistungil lubas kohus muuta esitatud taotlust nii, et asendada selles läbivalt sobivates kohtades Läti kui võimalik tagasivõttev riik Leeduga.
3.Kohus nõustub taotlust sisuliselt lahendades kõigepealt PPA taotluse osas sellega, et isiku kinnipidamiseks on täidetud VRKS § 65 lg 2 p 2 ja 7 koosseisud.
4.Kohus leiab, et kohtule esitatud taotluse kohaselt võib isiku kinni pidada kõigepealt VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel selleks, et isik anda üle Leedule tagasivõtmispalve alusel. Nähtuvalt taotluses toodud andemetest on isik esimese Euroopa Liidu riigina sisenenud ebaseaduslikkult Leedu Vabariiki, kes peaks tema rahvusvahelise kaitse taotlust menetlema. PPA esindaja ütluste kohaselt ei ole tal hetkel küll täpset ülevaadet Leedu poolt taoliste palvete rahuldamise protsendist, kuid EL liikmesriigina tuleb tal õiguspärane tagasivõtmispalve rahuldada. Käesoleva määruse tegemise ajal ei ole vastavat palvet veel tehtud, kuid PPA lubab selle teha nii kiiresti kui on võimalik. Isiku kinnipidamine on vajalik tema kättesaadavuse tagamiseks vastutavale liikmesriigile üleandmise eesmärgil ja see võib käesoleval hetkel toimuda ligikaudu 2 kuu jooksul, mis aja jooksul on vajalik tagada isiku kättesaadavus üleandmiseks vajalike toimingute läbiviimiseks ja üleandmiseks, mis õigustab kohtu hinnangul luba isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses kuni 2 kuu jooksul.
5.Kohus leiab, et põhjendatud on ka taotleja tuginemine isiku kinnipidamisel ja kinnipidamiskeskusse paigutamisel VRKS § 65 lg 2 p-le 2, sest käesoleval juhul tuleb rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud välja selgitada. Vastav menetlus on alles algusjärgus ning olulised asjaolud vajavad täpsustamist. Rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole veel vastu võetud Õige on ka taotleja seisukoht, et kui Leedu keeldub isikut tagasi võtmast ja seetõttu Eesti vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, tuleb seejärel Eestis läbi viia asjakohane täiemahuline rahvusvahelise kaitse menetlus (mitte ainult üleandmisega seotud menetlus), mille käigus selgitatakse välja taotluse aluseks olevad asjaolud, kogutakse ja hinnatakse asjakohaseid tõendeid ning kontrollitakse isiku esitatud andmete õigsust. Menetluse nõuetekohane läbiviimine ning selles vajalike toimingute
tegemine eeldavad isiku kättesaadavust kogu menetlustoimingute tegemise ajal, mis vastavalt PPA esindaja selgitustele kohtuistungil võtab arvestades asja asjaolusid ja hetkel eksisteerivat rändekriisi tõenäoliselt aega vähemalt 4 kuud, mitte ainult kaks kuud, mis on ette nähtud üleandmise menetluses, ja millise ajalise hinnanguga kohus nõustub.
6.Kohus leiab, et PPA on õigesti tuvastanud, et isiku suhtes esineb VSS § 6 8 p 6 tähenduses põgenemise oht, kuna PPA hinnangul annavad isiku hoiak, senine käitumine ja tema enda seni antud selgitused alust järeldada, et isik ei pruugi talle tulevikus tekkivat lahkumiskohustust täita. Vaidlust ei ole, et isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus. Isik reisis Leetu, Läti, siis Eestisse. Isik ei pöördunud ise Eestis PPA poole kaitse taotlemiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et kui politsei ei oleks isikut tabanud, poleks isik suure tõenäosusega Eestis ka rahvusvahelist kaitset taotlenud, vaid oleks liikunud edasi talle meelepärasesse liikmesriiki, milleks oli Saksamaa, kus elab tema ütluste järgi ta vend. Ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks võis olla soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. Eraldi väärib märkimist, et isiku enda selgituste kohaselt on ta saabunud seaduslikult saadud viisa alusel Venemaale ja järelikult teadis kuidas seaduslikult reisida. Sellele vaatamata saabus isik Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult eirates teadlikult Schengeni alale sisenemise ja siin viibimist reguleerivaid nõudeid. Isik selgitas PPA-le antud ütlustes, et ta lahkus enne viisa kehtivuse lõppu Venemaalt Valgevenesse, kus otsustas edasi reisida ebaseaduslikult ja valis jalgsi läbi metsa kõndimise ja selgitas, et nemad koos terve oma seltskonnaga, kõndisid ja kui jõudsid piiritarani siis hüppasid sellest üle ja jalutasid edasi kuni neid võeti auto peale kõik viiekesi ja toodi kuhugi riiki ja tema isegi ei teadnud tegelikult mis riigis ta on ja kuhu riiki teda autoga viiakse. Isik selgitas, et metsas kõndides jõid nad suure januga metsaveekogudest musta vett . Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada isiku varasemat käitumist, tema suhtumist õigusnormide ja ametiasutuste nõuete järgimisse ning hinnata nende asjaolude põhjal tema tõenäolist edasist käitumist. Arvestades eelnevaid asjaolusid kogumis nõustub kohus PPA-ga selles, et isik teab kuidas seaduslikult reisida, seega kui ta oleks tahtnud tulla seaduslikult Euroopasse, siis ta teadis mida teha - tuleb taotleda viisa - kuid isik valis Euroopasse sisenemiseks teise tee ja ronis sisse saamiseks üle aia. See ei ole õiguskuuleka isiku käitumine, seega isegi kui isik hetkel asub haiglas ja tema liikumine on mingil määral raskendatud, ei tee see põgenemisohtu olematuks. Arvestades tema varasemat tegevust ei takista miski teda Eestist edasi liikumiseks ületama järgmist takistust, kohe kui tema tervis paraneb ja ta on suuteline jälle vabalt liikuma. Kohus jagab PPA on veendumust, et vabaduses viibides ei oleks isik kättesaadav menetlustoiminguteks ega jääks ootama enda Leedule üleandmist ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Olukorras, kus Eesti vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, esineb samasuguse põgenemisoht. Seega PPA on seisukohal, et neljakuuline kinnipidamine on proportsionaalne arvestades toimingute tähtaegasid. Samuti nähtub ka Euroopa Liidu õigusest, et suur rändesurve on aktsepteeritav alus menetluste teatavaks pikenemiseks (nt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p a ja lg 5 p a).
Kohus nõustub küll sellega, et isik on teinud esimestel menetlustoimingutel Eesti koostööd, aga seda alles pärast haiglasse valve alla paigutamist. Seetõttu ei saa seda ka kohtu arvates käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Eeltoodud asjaolude kogumis on PPA õigustatult seisukohal, et isiku hoiakud ja varasem käitumine annavad põhjendatud aluse järeldada, et isik ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Vabadusse jäämise korral ei ole välistatud, et ta asub väljasõidukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma, jätkab ebaseaduslikult liikumist teise Euroopa Liidu liikmesriiki või rakendab muid meetmeid, mis takistavad tema suhtes läbiviidava menetluse ja võimaliku väljasõidukohustuse täitmise tagamist. Ühtlasi märgib kohus siinkohal, et jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata isiku ja ta esindaja taotluse jätta ta vabadusse või lühendada loas antavat tähtaega kahe või kolme kuuni, sest see ei taga võimaliku tagasivõtmisest keeldumisele järgneva Eestis toimuva rahvusvahelise kaitse menetluste ajaks isiku kättesaadavust.
7.Kohus nõustub sellega, et VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga tema menetlustes osalemise kindlustamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samas on tal kontaktid, oskused ja teadmised ebaseadusliku rändega jätkamiseks. Kohus märgib, et arvestab ka seda, et PPA-l puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Kohus nõustub PPA-ga, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega üleandmiseks tema eest vastutavalt riigile. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud, isikul pole seadusliku alust Schengeni alal viibimiseks, kuid see ei ole teda seni takistanud. Samuti on isiku tervis vähemalt esialgsetel andmetel liikunud juba paranemise suunas ja see tähendab, et isiku vabadusse jäämisel puuduks varsti ka tervisest tulenevad takistused põgenemiseks.
8.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja taotletud meetmed on proportsionaalsed, möödapääsmatud, kohased ja vajalikud sunnivahendid menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile.
9.Kohus rahuldab taotluse ja annab eeltoodud põhjustel ja alustel PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni 4 kuuks ehk kuni 25.02.2027 (k.a). Ühtlasi märgib kohus, et kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb PPA-l isik vabastada või taotleda isiku kinnipidamist uuel alusel.
10.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünnikuupäev tähemärkidega (HKMS § 173 lg 5, VRKS § 9 lg 1).