Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

käigus ametiasutustele kättesaamatuks. Isiku selgituste kohaselt oli tema eesmärk tulla Euroopasse tööle ja paremat elu otsima ning kavandatav sihtkoht oli Soome. Isiku ütluste kohaselt saabus ta 29.07.2026 Valgevenesse teisele isikule kuuluvat Somaalia passi ja selles olnud Valgevene viisat kasutades. Pärast seda, kui Läti piirivalve oli ta 22.09.2026 piiriületuse katsel kinni pidanud ja Valgevenesse tagasi saatnud, ületas ta 19.10.2026 uuesti ValgeveneLäti piiri, roomates läbi piiritara juures asuva veetruubi. Valgevenest Eestisse toimetamise eest tasus ta enda sõnul 2800 USA dollarit. Tema telefonist leiti Soome suunduva laeva pilet (dtl 11–15). Korduv ebaseaduslik piiriületus pärast tagasisaatmist, teisele isikule kuuluva reisidokumendi kasutamine ning tasu eest korraldatud edasiliikumine näitavad selgelt isiku sihipärast tegutsemist soovitud sihtriiki jõudmiseks ka seadusliku piiriületuse nõudeid eirates. Soome suunduva laeva pileti olemasolu toetab seejuures järeldust, et kavatsus Eestist edasi liikuda ei olnud üksnes üldine soov, vaid selleks oli tehtud konkreetseid ettevalmistusi. Need asjaolud kogumis annavad alust prognoosida, et vabaduses viibides võib isik jätkata liikumist Soome ega pruugi jääda Eestis menetlustoiminguteks ja võimalikuks Lätile üleandmiseks kättesaadavaks. Kohus peab põgenemisohu hindamisel oluliseks ka seda, et isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis ega pöördunud selleks ametiasutuste poole Eestisse saabudes, vaid avaldas kaitse taotlemise soovi alles pärast kinnipidamist. Ainuüksi taotluse esitamine pärast kinnipidamist ei tõenda siiski soovi menetlusest kõrvale hoiduda. Koos isiku kirjeldatud reisieesmärgi, smugeldaja abi kasutamise ja asjaolu, et isik ületas korduvalt ebaseaduslikult riigipiiri toetab see järeldust, et enne kinnipidamist oli tema tegevus suunatud eelkõige kavandatud sihtriiki jõudmisele, mitte Eestis rahvusvahelise kaitse menetluse läbimisele. Seetõttu ei ole lõpuni õigustatud ka kohtuistungil välja toodud väide, et Lätis ei saanud ta pöörduda ametnike poole, keda ta ei näinud. Kohus märgib, et isik varjas end teadlikult Lätis ametnike eest ja tema siht oli jõuda ka Eestist kaugemale EL liikmesriiki ehk väited Lätis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise võimatusest on sisuliselt vale ja muutunud olukorras ennastõigustav. Isiku koostöö menetlustoimingutel on tema kasuks arvestatav asjaolu, kuid ei kõrvalda eeltoodud asjaoludest tulenevat põgenemisohtu. Koostöö kinnipidamise ajal ei anna iseenesest piisavat alust järeldada, et vahetu kontrolli puudumisel loobuks isik senisest liikumiseesmärgist ning jääks vabatahtlikult Eestisse menetlustoiminguid ja võimalikku Lätile üleandmist ootama. Isiku senise teekonna jooksul kasutatud kontaktid ning omandatud teadmised ja kogemused annavad talle võimaluse jätkata liikumist või hoiduda üleandmisest kõrvale. Seetõttu ei ole tegemist üksnes abstraktse võimalusega, et isik võib Eestist lahkuda, vaid tema enda kirjeldatud tegevusel ja eesmärgil põhineva ohuprognoosiga. Kohus leiab, et need asjaolud annavad kogumis aluse järeldada, et isik ei pruugi talle tekkivat väljasõidukohustust täita ning võib võimaliku Lätile üleandmise vältimiseks muutuda ametiasutustele kättesaamatuks ehk esineb põgenemisoht (VRKS § 65 lg 3 p 1 koostoimes VSS § 68 p-ga 6).

eesmärki, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, mida käesoleval juhul PPA-l ei ole tekkinud. Lisaks ei ole isikul kaasas ühtegi reisidokumenti, mille saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Siinkohal ei omaks dokumentide hoiule võtmine isiku varasemast käitumisest lähtuvalt ka mõju, sest isik on juba näidanud, et suudab omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki isegi piirikontrolli olemasolul. Kõike eeltoodut arvestades ei oleks asjakohane ja ei vähendaks põgenemisohtu ka isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.