Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

kehtiva dokumendi ja viibimisaluseta (sisuliselt on siin täidetud ka VSS § 6 8 punktis 3 sätestatud põgenemisohu tuvastatuks lugemise eeldused). Põgenemisohu hindamisel tuleb lähtuda isiku kohta kogutud andmetest. Isik on politseile selgitanud, et tema lahkus Somaaliast juba võltsitud passiga ja lennukiga Venemaale ja sealt reisis edasi rongiga Valgevenesse. Somaalias antud võltsitud passi kaotas ta ära Valgevenes. Isik selgitas, et ostis omale smugeldajate abiga pääsu Euroopasse ja temale öeldi, et Eesti on hea koht kus elada rahuliku elu ja selgitati, et siin antakse kaitset. Isik selgitas, et nad said grupiga Valgevenes kokku ja koos grupiga toimetas maskis ja nokamütsis valge mees nad läbi metsa piiritarani ning nemad ronisid selle alt kõik läbi ja jalutasid selleks metsas kokku kolm päeva. Peale seda võttis terve grupi, kellega ta koos kinni peeti, peale autojuht ja tõi nad Eestisse. See isik oli lubanud neile uuesti järgi tulla aga ei tulnud ja nad hakkasid muretsema ja läksid abi paluma ning nad peeti kinni. Kohus nõustub taotlejaga, et põgenemisohu hindamisel on oluline arvestada isiku varasemat käitumist ning hinnata selle põhjal, milline võib olla tema edasine käitumine. Isik peeti kinni kuna ta läks abi paluma. Isik läks abi paluma alles peale seda kui mees, kes olid nad grupiga sinna toimetanud ei tulnud neile enam järele. Isikud ei palunud abi kuna nad tahtsid abi või kaitset Eestis, vaid nad läksid abi paluma, kui neile järgi tulnud isik enam tagasi ei tulnud. Sellest järeldab PPA kohtu arvates õigesti, et isikud tegelikult ei tahtnud Eestis olla või siis kaitset saada, nad tahtsid liikuda edasi, kuid kuna nende transport ei saabunud, siis hakkasid nad muretsema ja pöördusid abi saamiseks kellegi poole. On oluline märkida, et kinnipidamisel esitanud isikud kohe rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid see esitati tunduvalt hiljem. See tähendab, et väide justkui oleks nende reisisihtkoht olnud Eesti, ei ole eriti usutav ja on pigem olukorda arvestav ja ennastõigustav. See omakorda tähendab, et põgenemisohtu selle alusel välistada ei saa. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kuna hetkel on isik haiglas ja tema jalad on paistes on temal raske kiiresti liikuda ja põgeneda, kuid võimalus haiglast välja liikuda on eriti olukorra paranemisel siiski olemas. Haigla uksed on avatud, liikumine iseseisvalt haiglast välja on võimalik. Samuti on võimalik, et isik kes pidi neile järgi tulema ootab siiski kuskil ja on valmis isikut edasi viima, nii nagu oli plaan esialgu. Kohus leiab sarnaselt PPa-ga, et on väga suur võimalus, et vabaduses viibides ei oleks isik kättesaadav menetlustoiminguteks ega jääks ootama enda Lätile üleandmist ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Ka võimalikus olukorras, kus Eesti vastutab Läti keeldumisel isikut vastu võtta ja tema taotlust menetleda, rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, esineb samasuguse põgenemisoht. Kuna mõlemad eespool mainitud menetlustoimingud võtavad paratamatult aega, mida võib pikendada ka isiku tervislik seisukord, ja seadus lubab rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel esialgu isikut kinni pidada kuni 4 kuud, ei ole selline tähtaeg isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses ilmselgelt ebaproportsionaalne. Samuti nähtub ka Euroopa Liidu õigusest, et suur rändesurve on aktsepteeritav alus menetluste teatavaks pikenemiseks (nt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p a ja lg 5 p a).

Asjaolu, et hetkel tegi isik tegi menetlustoimingutel koostööd, on positiivne, kuid seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö peaks olema kinnipidamise järgselt tavapärane isiku käitumine. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll. Isikul on olemas kontaktid, kogemus ja oskus kuidas ebaseaduslikult riigipiire ületada ja ennast varjata ametivõimude eest. Seetõttu ei ole tegemist üksnes abstraktse võimalusega, et isik võib Eestist lahkuda, vaid tema enda kirjeldatud tegevusel ja eesmärgil põhineva ohuprognoosiga. Kohus leiab, et need asjaolud annavad kogumis aluse järeldada, et isik ei pruugi talle tekkivat väljasõidukohustust täita ning võib võimaliku Lätile üleandmise vältimiseks muutuda ametiasutustele kättesaamatuks ehk esineb põgenemisoht (VRKS § 65 lg 3 p 1 koostoimes VSS § 68 p-ga 6).

kriisi ei ole ning olukorda jälgitakse seoses suure kinnipeetavate arvuga senisest oluliselt tähelepanelikumalt. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku kinnipidamine ka sobiv meede, sest tagab tema kättesaadavuse Lätile üleandmiseks või juhul kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis Eestis isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetluse läbi viimiseks. Kinnipidamine on vajalik, sest sama eesmärki ei saa tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.