Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-16264
Kohtuasi
X-i avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja vastavas osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks temale ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Y avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja vastavas osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks temale ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. juuni 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Kirsimaa Puudutatud isik I Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Puudutatud isik II W (alaealine laps) (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Puudutatud isik III Q (alaealine laps) (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Eestkosteasutus Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Pärnu Maakohtu 18. juuni 2025 määruse resolutsiooni punkte 3.1 ja 3.2 ning sõnastada need vastavalt tervikresolutsiooni punktides 2.3.1 ja 2.3.2 sätestatule. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 18. juuni 2025 määrus muutmata.
Jätta rahuldamata X-i ja Y avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
2.2.X-i ja Y avaldused suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt.
2.3.Määrata kindlaks vanemate X-i ja Y ning laste W ja Q suhtlemise kord järgmiselt:
2.3.1.X (isa) suhtleb laste W ja Q-ga vaheldumisi ühel nädalal alates neljapäevast pärast õppetööd kuni pühapäevani ning sellele järgneval nädalal alates kolmapäevast pärast õppetööd kuni reedel kooliminekuni.
2.3.2.X korraldab laste transpordi suhtluskorra alguspäeval pärast õppetöö lõppemist. Nädalatel, mil lapsed viibivad isa juures neljapäevast pühapäevani tuleb Y (ema) lastele isa elukohta järele pühapäeval kell
18.00.Nädalatel, mil lapsed viibivad isa juures kolmapäevast reedeni, tagab X laste kooli jõudmise reedel. Juhul, kui lapsed ei ole suhtluskorra alguse päeval õppetööl, toimub laste transport isa juurde ja tagasi ema juurde vanemate omavahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel tuleb X lastele suhtluskorra alguspäeval ema elukohta järele kell 17.00 ja Y tuleb suhtluskorra lõppemise päeval lastele isa elukohta järele kell
18.00.Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib laste transpordi ja kellaaja kokku leppida teisiti.
2.3.3.Koolivaheaegadel suhtlevad lapsed vanematega vaheldumisi, st paaris aasta I vaheaja (s.o sügise vaheaeg) ja III vaheaja (s.o talvine vaheaeg) veedavad lapsed X-iga ning IV vaheaja (s.o kevadine vaheaeg) veedavad lapsed Y-ga. Paaritutel aastatel vastupidi, s.o I ja III vaheaja veedavad lapsed Y-ga ning IV vaheaja X-iga.
2.3.4.Jõulupühad ja aastavahetuse (II vaheaeg) veedavad lapsed X-i ja Y-ga vaheldumisi ja võrdse aja, st paaritutel aastatel veedavad lapsed jõulupühad X-iga, aastavahetuse Y-ga. Paaris aastatel vastupidi, st jõulupühad Y-ga ja aastavahetuse X-iga. Laste täpsema liikumise (sh transpordi korraldamise) vanemate vahel lepivad vanemad kokku vähemalt 1 nädal enne vaheaja algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel loetakse jõulupühade perioodiks 24.12 kuni 26.12 ja aastavahetuse perioodiks 30.12 kuni 02.01 ning laste üleandmine toimub 12.00 ja tagastamine 18.00, kusjuures transpordi korraldab vanem, kelle juurde lapsed lähevad.
2.3.5.Suvekuudel viibivad lapsed X-i ja Y-ga vaheldumisi ja võrdse aja. Konkreetne suhtlemisgraafik tuleb vanematel kokku leppida iga aasta 1. maiks. Vanemate kokkuleppe mitte saavutamisel suhtlevad lapsed vanematega kahe nädala kaupa vaheldumisi.
2.3.6.X-il on õigus lastega koos olla isadepäeval ja oma sünnipäeval. Y-l on õigus lastega koos olla emadepäeval ja oma sünnipäeval. Laste sünnipäevadel toimub laste ja vanemate suhtlemine vanemate omavahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibivad lapsed vanema juures, kelle juures peaksid nad viibima vastavalt käesolevale suhtluskorrale.
2.3.7.Laste haigestumisel jääb haigestunud laps kuni tervenemiseni oma alalisse elukohta. Kui laps ei viibi haigestumisel enda alalises elukohas ja haigus on niivõrd tõsine, et ei võimalda suhtluskorra järgi liikumist, jääb laps vanema juurde, kelle juures ta viibib, kuniks lapse tervislik seisund võimaldab alalisse elukohta minemist.
Ära jäänud kohtumisi ei asendata. Haigestumiseks ei loeta kerget palavikuta külmetust.
2.3.8.Lastest eemal viibival vanemal on õigus kummagi lapsega suhelda sidevahendite kaudu, arvestades laste magamaminekuaegu. Lastel on õigus helistada vanematele igal ajal.
2.3.9.Kui vanematel ilmneb suhtlemiskorra täitmisel takistusi, kohustuvad nad teineteist sellest teavitama vähemalt 3 päeva ette ja saavutama kokkuleppe. Informatiivseid teateid, sh käesoleva suhtlemiskorra asjaoludest tulenevaid, edastatakse teineteisele e-posti vahendusel.
2.3.10.Lastega suhtlemine võib toimuda käesolevast suhtlemiskorrast erinevatel tingimustel, kuid selleks on vajalik vanemate eelnev kirjalik nõusolek või kokkulepe.
2.3.11.Vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel.
2.3.12.Vanemad kohustuvad kasvatama lapsi üksmeeles ja teineteise huve arvestades, mitte halvustama teineteist laste juuresolekul ning suhtuma teineteisse lugupidavalt, sh tegema endast kõik oleneva, et suhtlemiskord toimiks ning tagada lastele stabiilne, terve ja perekesksust väärtustav kasvukeskkond.
2.4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Alaealistele lastele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Võtta tsiviilasja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Jätta rahuldamata X-i 19. jaanuari 2026 taotlus F tunnistajana ülekuulamiseks.
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, isa) esitas 16.11.2023 Pärnu Maakohtule avalduse, mida täpsustas 22.12.2023, 27.04.2025 ja 14.05.2025. Isa palus lõpetada tema ja Y (puudutud isik I, ema) vahel ühise hooldusõiguse laste W (puudutatud isik II, laps) ja Q (puudutatud isik III, laps) viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ja anda selles osas ainuhooldusõiguse üle isale. Samuti palus isa määrata kindlaks suhtlemise korra ema ja laste vahel selliselt, et lapsed elavad püsivalt isa juures ja emaga veedavad aega iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel. Samuti palus isa reguleerida lastega suhtlemist ka suvekuudel, jõuludel, aastavahetusel, sünnipäevadel ning isade-ja emadepäeval. Avalduse kohaselt on laste ema olnud laste suhtes nii verbaalselt kui füüsiliselt vägivaldne. Samuti on ema olnud laste suhtes hoolimatu ega tegele nendega piisavalt. Lastele tuleb tagada stabiilsus ja üks kindel elukoht isa ja tema uue abikaasa juures. Ema vastuavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Ema vaidles isa avaldusele vastu ning esitas 09.02.2024 vastuavalduse, milles taotles ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ning suhtlemiskorra kindlaksmääramist selliselt, et isal on õigus kohtuda lastega üle ühe nädalavahetuse reedest pühapäevani selliselt, et reedel võtab isa lapsed lasteaiast pärast õppetöö lõppu ning tagastab lapsed pühapäeval ema alalisse elukohta hiljemalt kell 18.00. Ema palus reguleerida suhtluskorda ka koolivaheaegade ning jõulude ja aastavahetusega seonduvalt.
2.1.Ema hinnangul on isa avalduses esitatud väited poolte varasemate suhete ja laste elukorralduse kohta ebatõesed. Vanemate vaheline abielu sõlmiti 2014.a septembris ja lahutati 2021.a mais. Alates 2021.a on lapsed, kes olid sel ajal 3- ja 2- aastased, elanud nädal-nädal põhimõttel kummagi vanemaga, kuid kumbki vanem ei leia, et see on laste parimates huvides. Ema tõi esile, et liiklusõnnetuse tagajärjel oli isa liikumine piiratud, mistõttu oli emal kooselu ajal sisuliselt kolme inimese hooldamise kohustus. Kuhjunud stressi tõttu oli emal diagnoosimata sünnitusjärgne depressioon. Kõik sündmused, fotod ja videod, millele isa oma avalduses viitab, pärinevad perioodist 2020-2021 ega anna alust käesoleval ajal hooldusõiguses muudatuste tegemiseks. Isa on tõlgendanud esitatud materjali vastupidiselt sellele, mida need päriselt faktidena edasi annavad. Oluline on ka teave, et laste isa ja tema abikaasa suhtes on algatatud 2023.a sügisel kriminaalasi laste väärkohtlemise süüdistuses, mis on saanud alguse lasteaia direktori suunamisest ja lastekaitsetöötaja pöördumisest. Laste isa ei käitu laste huvides, ta ei ole suuteline tegema koostööd teise vanemaga ning ta kasutab lapsi ära manipulatsiooniks ja kahjustab laste suhet teise vanemaga. Puudutatud isikute seisukohad
3.Pärnu Linnavalitsus oli seisukohal, et vanematel peaks säilima ühine hooldusõigus ning lastele tuleks määrata üks alaline elukoht, kuna vahelduv elukoht ei ole laste jaoks sobiv. Eestkosteasutusel ei olnud ettepanekuid, kumb vanem peamiseks hooldajaks võiks jääda. Lastekaitsemenetluse klienditöö jooksul pole esile tulnud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kumbki vanem ei täidaks enda hoolduskohustust laste ees või seaks laste heaolu ohtu. Lapsed on soovinud olla mõlema vanema meele järele, kuid kõige enam on olnud laste sooviks saada rahu ja stabiilsust.
4.Lastele määratud esindaja L. Telk oli seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole hädavajalik, kuid vanemate vahel tuleks määrata kindlaks laste huvidele vastav suhtlemise kord. Lastele tuleks tagada üks kindel elukoht ning võimalus suhelda lahuselava vanemaga rohkem kui üle ühe nädalavahetuse. Esindaja tõi esile, et on kohtunud lastega nii ema kui isa elukohas, lisaks lasteaias ning koolis. Laste käitumine on olnud väga erinev sõltuvalt sellest, kus lapsed viibivad. Esindaja märkis, et on veendumusel, et lastel on tekkinud suur lojaalsuskonflikt. Lastel on tekkinud tunne, et nad peavad rääkima seda, mida neilt oodatakse ning nad ei saa avada enda tegelikke emotsioone ühe või teise vanema osas. Esindaja leidis, et mõlemad vanemad on suutlikud tagama lastele vajalikku kasvukeskkonda. Kahtlust ei ole selles, et lastel on lähedane side nii ema kui isaga. Mõlemad vanemad tunnevad huvi laste õppe- ja lasteaia tegevuste, laste tervist puudutavate küsimuste ning huvitegevuse vastu. Esindajale ei tekkinud kindlat veendumust, millise vanema juures peaksid lapsed viibima enamuse ajast. Kuigi isa osas saab teha etteheiteid puutuvalt ema halvustamisse, siis oli kodukülastusest näha, et lastel on isaga tugev emotsionaalne side. Samas on laste ema näidanud üles suuremat koostöövalmidust isaga ning soovib laste ellu suuremat distsipliini ning viljeleda koos isaga nö „co-parenting“ mudelit, mis seni ei ole aga õnnestunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus jättis 18.06.2025 määrusega rahuldamata vanemate avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning rahuldas osaliselt vanemate avaldused suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus määras resolutsiooni p-des 3.1-3.2 vanemate ja laste vahel kindlaks suhtluskorra selliselt, et isa suhtleb lastega üle nädala nädalavahetusel, s.o reedest pühapäevani. Isa korraldab laste transpordi reedel pärast õppetöö lõppemist lasteaias või koolis. Kui lapsed ei ole õppetööl, toimub laste transport isa juurde vanemate omavahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel tuleb isa lastele ema elukohta järgi kell
17.00.Ema tuleb lastele järgi isa elukohta pühapäeval kell 18.00. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib laste transpordi ja kellaaja kokku leppida teisiti. Lisaks reguleeris maakohus vanemate ja laste vahelist suhtlemise korda koolivaheaegadel, jõulupühadel ja aastavahetusel, suvekuudel, erinevatel tähtpäevadel ning suhtlemist sidevahendite kaudu. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda ning lastele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud jäid riigi kanda.
5.1.Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et vanemad lahutasid abielu 2021.a kevadel. Sellest ajast alates suhtlevad lapsed vanematega võrdse aja, s.o nädal ühe vanemaga ja nädal teise vanemaga. Tsiviilasjas kogutud asjaolud ja tõendid osundavad, et selline suhtlemise kord on laste jaoks ilmselgelt liialt koormav ja ebasobiv. Lapsed on omanud juba rohkem kui 4 aastat vahelduvat elukohta, kuid vanemate omavahelised suhted on äärmiselt konfliktsed ja ei võimalda adekvaatset koostööd, sh info jagamist ja tõhusat laste elu korraldamist. Kohtu hinnangul on vanematel põhimõtteline suutlikkus koostööks olemas, kuid puudub tahe ja soov suhteid parandada ning tõhusat koostööd teha. Senine kohtumenetlus (aga ka edutult lõppenud perelepitus) ilmestab veenvalt, et vanemate omavahelised suhted ja koostöö tõenäoliselt lähiajal ei parane, mistõttu on laste huvides määrata suhtlemise kord, mis võimaldaks lastel omada stabiilset kasvukeskkonda, suurendada sellega kaasnevat turvatunnet ja vähendada ärevust, segadust ja ebastabiilsust, s.o määrata suhtlemise kord selliselt, et lastel oleks peamine elukoht ühe vanema juures. Vaidlust ei ole selles, et mõlemal vanemal on lähedane ja hea suhe lastega ning suutlikkus tagada lastele sobivat kasvukeskkonda. Praegusel juhul ei ole vanemad omavaheliste halbade suhete tõttu võimelised vajalikul määral laste elu korraldama. Sellest tulenevalt on oluline, et üks vanematest omandaks peamise hoolitseja rolli
ning teise vanemaga tuleb määrata suhtlemise kord, mille tulemusena saab lahusolev vanem lastega suhelda vähem kui peamine hoolitseja. Maakohus leidis, et kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates on põhjendatud määrata peamiseks hoolitsejaks laste ema.
5.2.Menetluse kestel on laste isa korduvalt välja toonud, et ema on laste suhtes füüsiliselt ja verbaalselt vägivaldne. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on laste isa esitanud hulgaliselt videomaterjali. Kohtule on esitatud ka 27.02.2021 epikriis, millest nähtuvalt on isa pöördunud SA-sse Pärnu Haigla kaebusega, et ema on vägivaldne. Puudutatud isikul III on tuvastatud pindmine peavigastus huulel ja suus. Isa hinnangul on ema suutmatu laste eest hoolitsema, kuna kodus valitses korralagedus, süüa ta ei teinud ega tegelenud lastega, tarbis alkoholi. Selle tõenduseks on isa esitanud hulgaliselt pildimaterjali. Isa poolt osundatud väidetavad vägivalla episoodid on toimunud aastaid tagasi (2019 ja 2020). Samuti on kohtule esitatud pildimaterjal tehtud aastaid tagasi (2019 ja 2020, mõned kevadel 2021). Seega on tegemist materjaliga, mis ilmestab elukorraldust ja keskkonda aastaid tagasi. Praeguseks on perekonna elukorraldus ja keskkond muutunud oluliselt. Seda ainuüksi põhjusel, et vanemad on lahku läinud ja lapsed käivad vanemate juures võrdse aja vahelduvalt. Kohus pidas märkimisväärseks, et vanemad on võrdselt jaganud lastega veedetavat aega alates kevadest 2021. Seetõttu ei ole eluliselt mõistetav, miks on isa jätnud lapsed pikaks ajaks ema hoolde, kes väidetavalt ei ole suuteline nende ohutust ja turvalisust tagama, vaid vastupidi, väärkohtleb neid. Veelgi enam, isa ei ole sisuliselt vastu ka sellele, et väidetavalt vägivaldne ema jätkab lastega suhtlemist nädalavahetuseti. Menetluses antud selgitustest arusaadavat põhjendust selleks ei ole välja toodud. Lisaks sellele ei ole isa pöördunud politsei poole. Nimelt on esmased politsei poole pöördumised toimunud 13.09.2023, s.o vahetult enne käesoleva kohtumenetluse algust. Politsei- ja Piirivalveamet on menetlenud kahte kriminaalasja ema suhtes (KarS § 121 lg 2 p 2 järgi). Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX esitati emale kahtlustus puudutatud isiku III löömises metallnööpidega särgiga (tegu leidis väidetavalt aset septembris 2024). 17.02.2025 lõpetati kriminaalmenetlus kuriteotunnuste puudumise tõttu. Kriminaalasjas nr YYYYYYYYYYYYY kahtlustust kellelegi ei esitatud ja kriminaalmenetlus lõpetati. Maakohus märkis, et on tutvunud kriminaalasjade materjalidega, st kogutud tõendite ja nende sisuga.
5.3.Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et ema oleks laste suhtes olnud vägivaldne. Kuigi on olnud politsei poole pöördumisi ja mõlemal korral on ka alustatud kriminaalmenetlust, on mõlemad lõpetatud kuriteotunnuste puudumise tõttu. Isa on küll korduvalt osundanud ema vägivaldsusele ja sellise käitumise süsteemsusele, kuid vastavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. 28.04.2025 istungil on isa veelkord selgitanud, et ema juurest tulles on puudutatud isik III tulnud sinikas õlal ja rääkinud, et emme tegi selle sinika, toppis teda autosse. Lisaks on isa taaskord rõhutanud, et vägivaldsus on järjepidev ja tema on politseid teavitanud e-kirja teel, kuid politsei midagi ette ei võta. Samal ajal on kohtu arvates märkimisväärne, et kriminaalmenetlust on läbi viidud ka isa ja tema abikaasa Z suhtes (kriminaalasi nr CCCCCCCCCCCC). Nimetatud kriminaalmenetluse tulemusena leidis prokurör, et kahtlustuse sisuks olevad kuriteod on tõendatud, kuid süü ei ole suur ja avalik huvi edasiseks menetlemiseks puudub (st KrMS § 202 alusel). Kohtumenetluses on ema kinnitanud, et tal on olnud sünnitusjärgselt väga keeruline aeg (sh kahtlus diagnoosimata sünnitusjärgsele depressioonile), mida on oluliselt mõjutanud ka isa tervislik seisund (2013 toimunud õnnetuse järgselt vajanud korduvaid operatsioone ja taastumist, siiani tarvitab tugevaid valuvaigisteid) ning käesoleval ajal tarvitab ta antidepressante ja tunneb end seetõttu paremini. Kohtu hinnangul kinnitavad isa poolt esitatud salvestised, et ema vaimne tervis võis olla kahjustunud, mistõttu tema suutlikkus laste heaolu ja turvatunnet tagada ka raskematel hetkedel on ilmselgelt olnud piiratud (nt laste nutule või allumatusele reageerimine karjumisega, lapse teise tuppa viimine jne). Küll ei ole tuvastatav tõenditest, et ema oleks
lastele mingil viisil ohtlik või kahjustaks nende elu, tervist või heaolu muul viisil. Samuti puuduvad tõendid, mis annaksid alust arvata, et ema väärkohtleb või on väärkohelnud lapsi. Seda ei tõenda kohtu arvates ka videosalvestised, kus isa küsitleb lapsi vägivalla osas, sest laste küsitlemise meetod, mida isa rakendab, ilmselgelt ei võimalda informatsiooni usaldusväärseks pidada (sh suunavate ja mitte eakohaste küsimuste esitamine jne). Kohus rõhutas, et lapsi on erinevatel aegadel küsitlenud väga erinevad ametnikud, kes on laste küsitlemiseks vajaliku väljaõppe läbinud (nt politsei, lastekaitsetöötaja, advokaadid jne), kuid sellele vaatamata puuduvad selged viited sellele, et ema võib lastega olla vägivaldne või rakendada lubamatuid või laste heaolu ohustavaid kasvatuslikke meetmeid. Vastupidiselt on aga kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega tuvastatud, et lapsi on väärkohelnud isa ja tema abikaasa. Viidatud kriminaalasja sisuks oli laste füüsiline karistamine (s.o vitsaga), mis leidis menetluse käigus ka tõendatust. Kokkuvõtlikult pidas kohus oluliseks, et isa väärtushinnangud ja maailmavaade on võimaldanud laste füüsilist karistamist nii omavaheliste kakluste, allumatuste, kui ka emotsioonide väljendamise eest. Muudest materjalidest järeldub, et ema viis lapsi korrale kutsuda või karistada on nende teise tuppa viimine, mitte vitsa andmine. Seega vanemate toimetulek ja reageering laste emotsioonide väljendusele, probleemidele ja allumatusele on kogutud tõendite pinnalt kardinaalselt erinevad. Iseenesest ei ole asjas vaidlust ka selles, et vanemate kasvatuse meetodid ja viisid (sh kodused reeglid) on erinevad.
5.4.Kohtuistungil antud selgitused koostoimes teiste tõendite ja selgitustega võimaldavad järeldada, et käesoleval ajal omab ema suutlikkust laste probleeme adekvaatse ja reaalsena tajuda ning reageerida nende vajadustele vastavalt (sh pöördudes abi saamiseks spetsialistide poole jne). Ema on korduvalt kinnitanud, et ta järjepidevalt tegeleb enda vaimse tervisega. Kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on isa korduvalt pisendanud lastega seotud probleeme ja temaatikat. Näiteks on isa leidnud, et lastel ei ole probleeme riietega, sh sellega, et peavad olema kindlad riided, ja tegelikult on ema see, kes ei suhtle temaga. Tegelikkuses ilmneb menetluses kogutud infost, et laste riietega on probleemid ja seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et lapsed peavad kandma ema nädalal ühtesid riideid ja isa nädalal teisi riideid. Sellest tulenevalt ei või isa korralduste järgi lapsed kanda näiteks ema ostetud riideid siis, kui on isa nädal ja seda ainuüksi põhjusel, et riided on ostetud ema poolt. Seda, et riietuse temaatika ei ole laste huvides, ilmestavad isa kirjeldused selle kohta, et kui lapsed pühapäeval tema juurde tulevad, vahetatakse koheselt riided, sest ema riided haisevad hallituse järele. Kuigi isa on üritanud selgitada, et kell 19 on sobilik aeg riiete vahetuseks, kuna ööriided tuleks nagunii selga panna, siis kohtu arvates on enam kui küsitav sellises vanuses lapsi riietada kell 19 ööriietesse. Isa selgitus, et lapsed ei ole öelnud, et probleeme on riietega, ei ole kohtu arvates adekvaatne. Sellises vanuses lapsed ei peagi suutma keerukamaid probleeme ja teemasid analüüsida, veelgi enam, neid verbaalselt väljendama (sh vanema suhtes, kellele nad pettumust valmistada ei soovi). Kohtul puudub igasugune informatsioon selle kohta, et ema riietaks lapsi enda juures selliselt, nagu seda on pidanud vajalikuks teha isa. Samuti puudub teave, justkui lastel oleks mitte soovitatav või suisa keelatud kanda isa rahalistest vahenditest ostetud riideid ajal, kui lapsed viibivad ema juures.
5.5.Lisaks on kogutud tõendite pinnalt tuvastatav, et lastel on käitumise ja emotsioonidega probleeme. Nimetatud probleeme ei ole tõstatanud ainult ema (kes on samuti istungitel lastega seotud probleeme korduvalt välja toonud), vaid tähelepanekuid ja mure on väljendanud ka lasteaed. Kool on puudutatud isiku II kohta välja toonud sotsiaalsed probleemid. Puudutatud isik III kohta on murelikkust väljendanud ka Rajaleidja spetsialistid. Isa on seevastu leidnud, et lastega psühholoogi juures käimine on vaid aja raiskamine ja lapsed on terved. Kohtu hinnangul ei ole isa alati suuteline lastega seotud probleeme märkama, tunnistama või nendega tegelema. Kusjuures märkimisväärseks pidas kohus sedagi, et isa arvates puudutatud
isik III ei naudi lasteaeda ja tahaks pigem koolis käia. Seega lahendusena näebki isa seda, et laps läheks kooli, eirates samal ajal lapse tegelikke vajadusi ja spetsialistide arvamusi. Ema on seevastu selgitanud adekvaatselt laste probleeme ja käitumist, samuti avaldanud arvamust, kuidas probleemidega tegeleda. Kohtul puuduvad andmed, et emal oleksid ebarealistlikud ootused lastele, sh nende käitumisele või emotsioonide väljendusele.
5.6.Kohus pidas murettekitavaks isa selgitusi lapse kaalumise kohta igal korral kui laps ema juurde läheb ja ema juurest tuleb. Kusjuures isa kinnitusel lapsele ei ole selgitatud kaalumise vajadust. Isa väitel on vajalik last kaaluda, kuna ta soovib teada saada, miks kaal ei lange, kuigi tema juures toitutakse tervislikult ja järgitakse toitumisnõustaja juhiseid. Ema on kinnitanud 28.04.2025 istungil, et laste jaoks on kaal teemaks, aga tema juures lapsi ei kaaluta. Seega nähtub eeltoodust, et algselt ei olnud isa suuteline lapsel esinevat kaaluprobleemi tunnistama ja kui aktsepteeris probleemi, asus sellega tegelema nii, et lapse huvid jäid tahaplaanile. Siinkohal ei pidanud kohus õigeks, et vanem järjepidevalt tekitab kaaluprobleemiga lapsele täiendavat survet, teda pidevalt kaaludes ja jättes talle seejuures jagamata eakohaseid selgitusi selle kohta, miks teda kaalutakse. Vanem peab suutma tegeleda lapse kaaluprobleemiga selliselt, et lapsele ei oleks ülemäärast pinget ja stressi, samuti tema enesekindlust ja enesehinnangut kahjustamata. Kogutud teave osundab sellele, et isa tegevus ei ole selles osas laste huvides. Lisaks sellele katkestas isa laste suhted oma vanaemaga, kuna viimane ei täida toitumise reegleid. Lisaks selgus menetluse käigus, et isa nädalal ei võta puudutatud isik III lasteaiast kaasa enda turvaobjektiks olevat rebast, mis ema nädalal lasteaiast kaasa võetakse. Kohtu hinnangul väljendub sellest, et tal puudub tegelik arusaam sellest, mida tähendab lapse jaoks turvaobjekt ja miks seda vaja on. Seevastu emal ei ole olnud probleeme mõistmaks, miks lapsel turvaobjekti vaja on.
5.7.Menetluse kestel kogutud info pinnalt ei ole mõistetav, miks lapsed ei saa suhelda vanemaga, kelle juures nad parasjagu ei viibi. Näiteks isa on avaldanud, et lapsed pole talle öelnud, et sooviksid emaga suhelda kui nad isa juures viibivad. Samas järeldub kohtule avaldatud informatsioonist, et puudutatud isik II peab emale helistamist kalliks, mis omakorda viitab vastavale vanemlikule selgitusele ja mis tõenäoliselt pärineb isalt. Isa on sellist selgitust eitanud. 11.12.2024 istungil lepiti kokku, et kolmapäeva õhtul kell 19 saavad lapsed suhelda vanemaga, kelle juures nad parasjagu ei viibi. Pärast seda üldjuhul kõned toimusid, kuid isa sõnul ei tundnud poisid sellest rõõmu ja ei vajanud seda. Kohtu hinnangul on aga elementaarne, et lapsed saavad suhelda mõlema oma vanemaga siis, kui nad seda soovivad ja teine vanem toetab seda.
5.8.Eelkirjeldatu on avaldanud lastele suurt mõju. Nimelt järeldub lastekaitsetöötaja ja laste esindaja poolt avaldatud informatsioonist laste ärakuulamiste kohta, et laste meeleolu, väljendusviis ja sõnumid on ajas oluliselt muutunud. Lastel on tekkinud tugev ema tõrjumine ning emast ja temaga seonduvast halvasti rääkimine (nt ema kodu on pättide koobas, ema teeskleb, ei tegele, on telefonis jne), sh ei ole lapsed osanud täpsustavatele küsimustele selgitusi anda, mis omakorda viitab laste mõjutatusele teise täiskasvanu poolt. Samal ajal isa kuvand on positiivne. Kohus veendus ka ise lastega kohtudes, et lapsed on väga pinges ja ärevil ning soovivad vältida suhtlemist, ennekõike oma vanematest. Laste käitumine ja eelnev informatsioon (sh laste esindaja ja lastekaitsetöötaja poolt) annab aluse olla veendunud, et lastel on juba teada, millised ootused on neile, kui nendega kohtuma tullakse ja mida nad justkui rääkima peaksid. Kohtumisel oli lastega väga keeruline sisulist kontakti saada, kuna lapsed soovisid tegeleda muude asjadega ja jäi mulje, et seda vähemalt osaliselt põhjusel, et nendega tuldi rääkima. Lapsed on olnud juba pikki aastaid vanemate vaheliste tülide keeristes ja neile on pandud mitte eakohased ülesanded vahendada informatsiooni vanemate vahel ja sisuliselt valida ka pooli, mis lapse seisundit ja rolli arvestades on lubamatu. Sellest tulenevalt
on ainuõige, et lapsed saaksid edaspidi olla ainult lapsed ja tegeleda ainult tegevuste ja ülesannetega, millega sellises vanuses lapsed saaksid ning peaksid tegelema.
5.9.Maakohus leidis, et ennekõike on põhjendatud ema ettepanekud suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning on põhjendatud määrata, et isa suhtleb lastega üle nädala nädalavahetusel, s.o reedest pühapäevani. Samuti on õigustatud, et laste liikumine toimub pärast õppetöö lõppu reedel. Põhjendatud on määrata, et lapsed liiguvad tagasi ema juurde kell 18.00. Seda, et laste koju naasemiseks on sobilik aeg kell 18 õhtul, on leidnud ka isa. Kohus nõustus laste esindaja seisukohaga, et laste huvides oleks isaga suhtlust säilitada ka muul ajal kui nädalavahetusel. See tähendab, et kindlasti oleks laste huvides suhelda isaga nädalatel, kui lapsed veedavad nädalavahetuse emaga (nt nädala sees või osa ajast nädalavahetusel) ja nädala sisestel aegadel kui nädalavahetuse veedavad lapsed isaga. Küll ei ole võimalik kohtul kindlaks määrata piisavalt konkreetselt kohtumiste arvu, toimumise aega ja kestust. See omakorda sõltub suuresti sellest, kas ja kuivõrd lapsed kohanevad üleüldise muudatusega suhtlemise korralduses, st sellega, et suurema osa ajast veedavad nad emaga. Sellest tulenevalt pidas kohus vajalikuks, et vanemad omavahelisel kokkuleppel suudaksid leida ajad, kui lapsed saaksid täiendavalt aega veeta isaga. Eeldused selleks on olemas, kuna ema on kogu menetluse kestel väljendanud suuremat valmisolekut koostööks kui isa. Määruskaebus
6.Isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada määruse resolutsiooni punkti 2 ning punktide 3.1 ja 3.2 osas ning teha uue määruse, millega määrata, et ema suhtleb lastega üle nädala nädalavahetusel, s.o reedest pühapäevani ning et ema korraldab laste transpordi reedel pärast õppetöö lõppemist lasteaias või koolis. Kui lapsed ei ole õppetööl, toimub laste transport ema juurde vanemate omavahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel tuleb ema lastele isa elukohta järgi kell 18.00. Isa tuleb lastele järgi ema elukohta pühapäeval kell 18.00. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib laste transpordi ja kellaaja kokku leppida teisiti. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, tühistada määrus määruskaebuses nimetatud ulatuses või täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
6.1.Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta laste isa poolt esitatud tõendid laste ema vägivaldse käitumise kohta laste suhtes ega ole selgitanud, miks need ei ole piisavad. Asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet ei ole ema suhtes menetlust algatanud, ei muuda olematuks olemasolevaid dokumentaalseid tõendeid. Ema vägivaldsele käitumisele viitab see, et puudutatud isik III ütles G. Rannamaale, et ema kägistas teda (28.04.2025 istungi protokoll 01:22:59). Lastele määratud esindaja on (28.04.2025 istungil 01:35:46) märkinud, et puudutatud isik II ütles esindajale 2-3 korda, et ema lõi ja seejärel täiendas, et võttis sõnad tagasi. Mõlemal juhul on isa hinnangul selgelt aru saada, et lastel oli sisemine soov midagi hingelt ära öelda, aga kuna see oli ebameeldiv info, siis pärast välja ütlemist püüti kaitserefleksina seda siluda, öeldes, et ei mäleta või võeti sõnad tagasi. Kohus oleks pidanud küsima lastekaitsespetsialistilt viimasele esitatud tõendeid või sisukat seisukohta esitatud materjalide kohta või astuma vajalikke menetluslike samme uurimaks iseseisvalt välja ema tegeliku käitumise ning toime pandud teod. Maakohus on rahuldunud laste ema põgusa kommentaariga, et „praegu tuleb toime“ ning pidanud seda piisavaks, et öelda, et ema enam ei ole laste suhtes vägivaldne. Ema on ise tunnistanud, et saab vajalikku ravi, võtab ravimeid ja on depressioonis. Kohus oleks pidanud välja selgitama, kas ravi on ema tervislikku seisundit parandanud ja depressiooni vähendanud. Vajadusel pidanuks kohus
selleks kaasama eksperdi (nt psühhiaatri), mitte lähtuma üksnes ema öeldust. Kohus on jätnud käsitlemata ka laste isa väite laste ema alkoholilembuse kohta.
6.2.Isale jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus järeldanud, nagu oleks riietega seotud probleemide tekitajaks isa ja et just tema korralduste järgi peavad lapsed isa nädalal kandma ühtesid riideid. Isa on öelnud, et riideid peaksid ostma mõlemad vanemad. Kohus on andnud isa ütlustele meelevaldselt negatiivse varjundi. Isa juhib tähelepanu, et lapsed tulevad ema juurest tihti kopitanud ja hallituse lõhnaga riietega. Kui isa teatab, et vahetab kopitanud lõhnaga riided õhtul kohe nn ööriiete vastu, paneb kohus hoopis rõhuasetuse ööriiete selga panemise kellajale. Kohus ei ole määruses kajastanud, et istungil kirjeldas isa, kuidas ema müüb isa poolt lastele ostetud uusi riideid ning kui lapsed lähevad nädala pärast isa juurde tagasi, on lastele selga pandud vanad, kasutatud riided, mida varem ei ole lastel olnud. Isale tundub, et ema teenib isa poolt ostetud uute riiete müügi pealt lisaraha ja asemele ostab „teise ringi“ riideid. Kuna lapsed on üsna suured, võib selline käitumine muuta laste enesehinnangut.
6.3.Isa on täheldanud, et kui laps tuleb ema juurest, on lapse kaal suurenenud. Last kaaludes on selgunud, et iga kord on laps 1-2 kg raskem kui tema juurest lahkudes. Selmet arutleda lapse kaaluga seotud probleeme ja uurida välja, miks laps ema juurest tulles on kaalus juurde võtnud, keskendus kohus taas isa suhtes vaenulikult hoopis kaalumise toimingu kaudu isa hurjutamisele ja seeläbi negatiivse varjundi loomisele. Vaatamata sellele, et isa on selgitanud, et laps kaalub ennast rõõmuga ja mänguliselt, on määruses püütud seda esitleda kui lapsele lisapingeid tekitavat tegevust, jättes tegeliku probleemi (st ema juurest tulles kaalu lisandumise) tähelepanuta. Isa teeb endast kõik oleneva, et lapsed toituks tervislikult ning on saanud lapse mänguliselt sinnani, et tulemuste kindlaks tegemiseks paar korda kuus teda kaalutakse. Samuti on kohus jätnud põhjendamatult mulje, nagu ei saaks isa aru, mida tähendab lapsele turvaobjekt. Isa on selgitanud, et isa juurde on laps kahel korral rebase kaasa võtnud, kuid hilisemalt ei ole ta seda lihtsalt enam vajanud. Kui laps tunneb ennast piisavalt turvaliselt, ei ole tal enam turvaobjekti vaja ning laps võib varem või hiljem sellest loobuda. Sellise tulemuse saavutamine on positiivne ja näitab lapse ja vanema vahelise sideme ja turvatunde suurenemist.
6.4.Kohus on toonud välja, et lapsed on varasemaga võrreldes asunud ema tõrjuvale seisukohale. Samas on kohus välistanud selle, et laste suhtumine emasse ongi päriselt muutunud tõrjuvamaks ja isa suhtes pooldavamaks (nt põhjusel, et ema väärkohtleb neid ega hoolitse nende eest piisavalt). Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et lapsed on hakanud ema tõrjuma isa mõjutustest tulenevalt. Isa märkis, et esitab kohtule ka tõendi (video), millest nähtub laste reaktsioon vaidlustatud kohtumäärusest teada saamisel. Isa hinnangul on selge, et lapsed ei ole sellise määruse tegemise üle õnnelikud. Menetluse edasine käik
7.Ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Pärnu Linnavalitsus oli seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Lastele määratud esindaja L. Telk leidis, et esinevad alused kohtumääruse muutmiseks tulenevalt sellest, et kohus ei määranud kindlaks isa ja laste vahelist nädalasisest suhtlemise korda. Minimaalselt peaks lapsed isaga nädala sees kohtuma 1-l kindlal päeval.
10.Maakohus keeldus 26.08.2025 määrusega isa määruskaebust menetlusse võtmast, kuna määruskaebus ei olnud tähtaegne. 14.10.2025 määrusega ennistas maakohus määruskaebuse esitamise tähtaja ning tühistas 26.08.2025 määruse. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
11.Lastele määratud esindaja D. Vaht esitas 27.03.2026 seisukoha, mille kohaselt lapsed kirjeldasid enda suhteid emaga negatiivselt ja märkisid, et ema lööb ja tutistab neid ning emaga nad kuskil ei käi. Lapsed soovisid, et nende põhielukoht oleks isa juures ning nad kohtuksid emaga nädalavahetustel. Esindaja leidis, vanemate vaheline halb suhtlus ei ole asjakohane alus isaga suhtlemise vähendamiseks. Laste esindaja leidis, et lapsed peaksid vähemalt võrdse aja saama suhelda mõlema vanemaga.
12.Pärnu Linnavalitsus esitas 08.04.2026 seisukoha, milles leidis, et laste huvides on vajalik, et isa ja laste suhtlus oleks tagatud ka nädala sees ning kehtestatud oleks konkreetne ja regulaarne suhtluskord, mis ei sõltu iganädalasest vanematevahelisest kokkuleppest. Laste huve toetab lahendus, mille kohaselt isa nädalavahetusega nädalatel algab laste viibimine isa juures neljapäeval pärast kooli ja lasteaeda, jätkudes kuni pühapäevani vastavalt kehtivale suhtluskorrale. Nendel nädalatel, mil isa nädalavahetust ei ole, viibivad lapsed isa juures kolmapäevast pärast kooli ja lasteaeda kuni neljapäeva või reedeni pärast kooli ja lasteaeda. Selline korraldus tagab lastele kindla ja etteaimatava nädalasisese kohtumise isaga, arvestab laste kooli- ja lasteaias käimisega ning loob rütmilise ja tasakaalustatud suhtluskorra ka nende nädalate jooksul, mil nädalavahetuse kohtumist ei toimu.
13.Laste isa avaldas 13.04.2026 seisukohas, et lapsed soovivad olla rohkem isa juures ja kohtuda emaga suhtluskorra alusel. Lisaks viitas isa, et puudutatud isikul II on kodused koolitööd pidevalt tegemata ning tal on palju puudumisi.
14.Laste ema avaldas 13.04.2026 seisukohas, et ta on valmis selleks, et lapsed saaksid isaga suhelda enamal määral ning et isal oleks võimalus lastega kohtuda ka nädalasisestel päevadel. Laste ema on seda ka aktiivselt pakkunud ning vanemad on alati kokkuleppele saanud. Ema on pakkunud lapsi isale nii nädala sees kui ka võimaldanud pikemaid nädalavahetusi, mis algavad juba neljapäevast. Laste ema hinnangul on võimalik olemasolevat suhtluskorda täiendada selliselt, et isal on õigus lisaks üle ühe nädala nädalavahetuseti veeta lastega aega ka vahenädala sees teisipäeviti ja neljapäeviti selliselt, et ta võtab lapsed lasteaiast/koolist ning toob lapsed õhtuks koju tagasi kell 19.00. See võimaldab lastel regulaarselt isaga kohtuda igal nädalal mitu korda, sh üle nädala ööbimistega, millisel juhul ei jää suhtlemisse pikemat pausi, ent tagab lastele siiski ühe konkreetse alalise elukoha ja kindla ning etteaimatava suhtlusregulaarsuse isaga (millele lisanduvad koolivaheajad, suvevaheaeg, tähtpäevad jmt). Juhul, kui isa kohtub lastega ka nädala sees peale kooli/lasteaeda, siis peaks ta tagama, et lapsed jõuaksid ka neil päevil trennidesse, arstivisiitidele või muudele olulistele sündmustele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on isa vaidlustanud maakohtu määruse suhtluskorra punktide 3.1 ja 3.2 osas, s.o osas milles maakohus määras, et isa suhtleb lastega üle nädala nädalavahetustel reedest
pühapäevani. Ülejäänud osas (sh muude suhtluskorra punktide) osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
16.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkte 3.1 ja 3.2 ning määrata, et isa kohtub lastega vaheldumisi ühel nädalal alates neljapäevast pärast õppetööd kuni pühapäevani ja sellele järgneval nädalal alates kolmapäevast pärast õppetööd kuni reedel kooliminekuni ning täpsustada sellega seonduvalt laste üleandmise korda. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2 2 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
17.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus tsiviilasja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid. Lisaks on isa esitanud 19.01.2026 seisukohas taotluse kuulata tunnistajana üle laste vanaema F, kes saab anda ütlusi selle kohta, kui palju ema lastega koos aega veedab ning kui palju ja mis toimingute tegemisel on laste ema palunud abi laste vanaemalt. Ringkonnakohus jätab vastava taotluse rahuldamata. Kohus on võtnud asja materjalide juurde Fi kirjaliku tunnistuse ega pea vajalikuks samade asjaolude kohta tunnistajat üle kuulata. Sealjuures on laste ema avaldanud, et ei vaidle vastu sellele, et F on tema kirjalikus tunnistuses nimetatud kuupäevadel lastega tegelenud. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune ning kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.
18.Laste isa on 28.04.2026 seisukohas palunud, et ringkonnakohus kuulaks lapsed määruskaebuse lahendamisel ära. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on lastega isiklikult kohtunud 11.06.2025 (dtl 521-522). Lisaks on lastega korduvalt kohtunud ja neid ära kuulanud lastele määratud esindajad ja lastekaitsetöötajad (sealjuures viimati 18.05.2026 ja 19.05.2026, dtl 792-793). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamisel laste täiendavat ärakuulamist vajalikuks, samuti ei oleks laste mitmekordne ärakuulamine nende huvides.
19.PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21, 22; 07.12.2018, 2-17-3347, p 22). Eelneva kohaselt määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel,
kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi määral, mis annab aluse maakohtu otsustust muuta.
20.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt elasid lapsed pärast vanemate lahkuminekut 2021.a kevadel kuni 2025.a sügiseni vaheldumisi kummagi vanema juures. Maakohus leidis, et sellise elukorralduse jätkumine ei ole laste huvidega kooskõlas ning laste huvides on põhjendatud, et neil on üks peamine elukoht ning regulaarne suhtluskord teise vanemaga. Maakohus on põhjendanud, et selline suhtluskord aitab lastel omada stabiilset kasvukeskkonda, suurendada sellega kaasnevat turvatunnet ja vähendada ärevust, segadust ja ebastabiilsust. Seda, et laste huvides on omada ühte peamist elukohta, ei ole isa määruskaebemenetluses vaidlustanud. Määruskaebemenetluses on vaidlus eelkõige selle üle, kumma vanema juures peaksid lapsed viibima suurema osa ajast ning millises mahus suhtlema teise vanemaga.
21.Vastavalt maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorrale kohtuvad lapsed isaga üle nädala nädalavahetustel reedel pärast õppetööd kuni pühapäeva õhtuni kell 18.00. Isa taotleb määruskaebuses suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et laste peamine elukoht oleks isa juures ning emaga kohtuksid lapsed üle nädala nädalavahetustel. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus tuvastanud, et mõlemal vanemal on lastega lähedane ja hea suhe ning suutlikkus tagada lastele sobivat kasvukeskkonda. Suhtluskorra määramisel on maakohus lähtunud sellest, et laste emal on suurem suutlikkus tajuda laste probleeme ja emotsionaalseid vajadusi ning samuti on maakohus arvestanud ema suuremat valmisolekut koostööks nii teise vanema kui erinevate spetsialistidega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohta, et laste peamine elukoht võiks olla ema juures, piisavalt põhjendanud. Sealjuures on maakohus hinnanud piisavalt ka isa väiteid ja asjas esitatud tõendeid selle kohta, kas ema on laste suhtes vägivaldne. Maakohus leidis, et asjas esitatud tõenditest ei ole tuvastatav, et ema oleks lastele ohtlik.
22.Isa on toonud määruskaebemenetluses esile, et pärast maakohtu määruse tegemist elavad lapsed peamise aja ema juures, kuid emal ei ole aega ja võimalusi laste eest hoolitseda, sh on suur osa koormusest langenud hoopis laste isapoolsele vanaemale, kes on viinud lapsi trenni ja trennist koju. Isa hinnangul on lapsed kurvameelsed ja sooviksid isa juures elada. Sealjuures on isa mures laste heaolu pärast, sest ema on endiselt lastega ebasobivalt käitunud (neid löönud ja nende peale karjunud) ning kodu, kus lapsed elavad, on segamini ja koristamata. Samuti ei paku ema lastele tähelepanu ega tegele nendega piisavalt. Puudutatud isikul II esineb koolist palju puudumisi ning kodused tööd on tihti tegemata. Isa arvates näitab ema ainult väliselt, et teeb isaga koostööd ning ta võimaldab lastel isaga täiendavalt olla üksnes emale vajalikul ajal. Isa on esitanud oma väidete tõendamiseks video, mis on tehtud lastest vaidlustatud suhtluskorrast teadasaamisel (dtl 661); laste vanaema Fi poolt dokumenteeritud tähelepanekud (dtl 678); video, kus laps kirjeldab, et ema on teinud talle haiget (dtl 715) ning Stuudiumi väljavõtted puudutatud isiku II puudumistest ja õppetulemustest (dtl 716-736).
23.Ema on isa poolt esitatud etteheidetele vastu vaielnud ning kinnitanud, et ta ei ole lastega vägivaldne olnud. Ema hinnangul meelestab isa lapsi ema vastu, halvustades laste kuuldes ema ja emaga seotud asju ning lastel on tekkinud seetõttu lojaalsuskonflikt. Ema tõi esile, et laste isapoolne vanaema F on osalenud laste igapäevastes tegevustes seetõttu, et on selleks ise soovi avaldanud. Laste ema on palunud temalt abi mõned üksikud korrad. Ema esitas oma väidete tõendamiseks ka sõnumivahetuse ema ja laste vanaema vahel (dtl 747-752). Lisaks esitas ema ka puudutatud isiku III loovterapeudi ja lasteaia arvamused puudutatud isiku III
arengu kohta (dtl 754-758). Ema tõi esile, et lapsega igapäevaselt kokkupuutuvad lasteaiapedagoogid ning iganädalaselt kohtuv terapeut on näinud lapses olulisi positiivseid muutuseid võrrelduna ajaga, mil lapsel oli vahelduv elukorraldus. Seega ei saa olla eluliselt usutav, et ema lapsi füüsiliselt väärkohtleb.
24.Lastele määruskaebemenetluses määratud esindaja D. Vaht on 27.03.2026 seisukohas toonud esile, et lapsed kirjeldasid esindajale suhteid emaga negatiivselt. Lapsed rääkisid, et ema lööb ja tutistab, saab pahaseks ka pisiasjade peale ning emaga nad kuskil ei käi. Mõlemad lapsed soovisid, et nende põhielukoht oleks isa juures.
25.Pärnu Linnavalitsus on toonud esile, et lastekaitsespetsialist kohtus lastega vastavalt 18.05.2026 ja 19.05.2026. Puudutatud isik II avaldas, et kodus meeldib talle legodega mängida, telekat vaadata ja kassi paitada. Emaga mängivad UNOt ja käivad 2 korda kuus kinos. Vahepeal käivad emaga väljas söömas. Lapsele meeldib telefoniga mängida, aga ema juures on 1 tunnine piirang peal. Ema juures on lapse sõnul normaalne. Isa juures meeldib talle väga olla. Kõige rohkem meeldib isaga mürada. Lapse sõnul julgeb ta oma muredest mõlemale vanemale rääkida. Kui ema pahaseks saab, siis ta ei luba telekat vaadata. Laps ei tea, milline on isa pahaseks saades, sest seda ei ole kunagi juhtunud. Lapse sõnul ei ole ta kodus olles hirmu tundnud. Keegi ei ole talle öelnud, et ta ei tohi mingitest asjadest rääkida. Ema ja isa üksteisest lastele halvasti ei räägi. Lastekaitsespetsialist küsis lapselt erinevaid küsimusi seoses sellega, et kas ta on kodus valu tundnud, kas ta on kunagi kartnud, et kui ta räägib midagi, siis asjad lähevad halvemaks, kas ta on mõnikord tundnud, et peab ema või isa vahel valima jne. Puudutatud isik II vastas nende peale, et ta ei mäleta. Puudutatud isiku II soov oleks see, et nad saaksid kas ise valida, millal on ema või isa juures, või siis sooviks, et suhtluskord oleks võrdselt jagatud. Üldiselt tundus puudutatud isik II olevat pigem rahulolev, natuke arglik ning ei jäänud sellist muljet, et tal kummagi vanemaga halb oleks. Küll aga tundlikema küsimuste peale vastas, et ta ei mäleta (dtl 792).
26.Puudutatud isik III avaldas lastekaitsespetsialistile, et kodus on tal lemmiktegevus plastiliiniga mängimine ja joonistamine. Emaga mängivad UNO-t, mänguväljakul käivad ise. Isaga müravad, mängivad kabet, UNO-t ja seal on kass ja koer, kes lapsele meeldivad. Puudutatud isik III soovib, et näeks isa rohkem. Puudutatud isiku III sõnul läheb emme vahepeal pahaseks, aga issi ei ole kunagi pahane. Küsimusele, mis emme teeb, kui ta pahane on, vastas puudutatud isik III, et ta karjub. Puudutatud isik III ütles, et ema on teda löönud selja peale, äkki näpu peale, jala peale. Seda ei osanud puudutatud isik III öelda, kas ema on ka venda löönud ning ei osanud öelda, millal ema teda lõi. Samas avaldas laps, et ta ei tunne issi ega emmega olles hirmu ja talle meeldib mõlemaga olla. Lapse sõnul ema ja isa ei kakle omavahel ja ei räägi pahasti üksteisest (dtl 793).
27.Puudutatud isiku III loovterapeut on 09.04.2026 antud arvamuses avaldanud, et teraapiate alguses oli puudutatud isik III kurvameelne, kuid viimased pool aastat on lapse emotsioonidesse tekkinud rõõmu, selle jagamist ja laps on saanud sisemist vabadust. Terapeut on toonud esile, et lapse jaoks on tähtis rutiin, korduvad tegevused ja ta ei talu ootamatusi. Laps on ülitundlik materjalide ja helide suhtes ning emotsionaalse eneseväljenduse toetamiseks tuleks kasutada lemmikmänguasju- ja tegelasi, toetada lapse loovust ning vähendada nuti- ja digiseadmete kasutamist. Ema mõistab lapse erivajadusi ja on küsinud loovterapeudilt selle kohta nõuandeid ja on saanud soovitusi (dtl 754). XXX Lasteaia 09.04.2026 iseloomustusest puudutatud isiku III kohta nähtub, et lapse vaimses ja emotsionaalses heaolus on toimunud positiivne muutus. Laps on muutunud rahulikumaks, osaleb lasteaia tegevustes tavapärasest meelsamini ning tuleb oma emotsioonidega paremini
toime. Samuti on ta suhtlemisel avatum ja julgem. Laps ei räägi igapäevaselt oma kodusest olukorrast, kuid aeg-ajalt jagab vestlussituatsioonides oma kogemusi ja tegemisi kodus ning räägib neist positiivses võtmes. Lasteaia igapäevase töö käigus ei ole laps väljendanud rahulolematust oma koduse elukorralduse ega vanematega suhtlemise osas. Samuti ei ole täheldatud muutusi lapse hoiakutes või emotsionaalses seisundis seoses koduse olukorraga erinevatel ajaperioodidel (dtl 754).
28.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebemenetluses esitatud tõendid ja esile toodud asjaolud alust asuda seisukohale, et laste heaolu ei oleks ema juures piisavalt tagatud. Kuigi lastele määratud esindajale on lapsed rääkinud emast halba, nähtub laste poolt lastekaitsespetsialistile avaldatust, et lastel on hea olla mõlema vanema juures ning nad ei tunne kummagi vanema juures hirmu. Samuti on lapsed toonud esile positiivseid tegevusi koos emaga. Sealjuures nähtub laste poolt kirjeldatust, et ema seab neile rohkem piire (nt telefoni kasutamine, televiisori vaatamine), samas isa ei pahanda kunagi. Puudutatud isik III on ka lastekaitsespetsialistile öelnud, et ema on teda löönud, kuid ta ei osanud täpsustada, millal või millistel asjaoludel see toimus. Samas on puudutatud isik III kinnitanud, et ta ei tunne ema juures hirmu ja talle meeldib emaga olla. Lasteaia antud arvamusest nähtuvalt ei ole täheldatud negatiivseid muutusi puudutatud isiku III emotsionaalses seisundis ajaperioodil, mil lapse elukoht on suhtluskorra järgi olnud peamiselt ema juures. Sealjuures võtab ringkonnakohus arvesse ka seda, et lastele määratud esindaja L. Telk, kes kohtus lastega mitmel korral ning erinevates keskkondades, on olnud 26.05.2025 seisukohas arvamusel, et lastel on tekkinud väga suur lojaalsuskonflikt ning neil on tekkinud tunne, et nad peavad rääkima seda, mida neilt oodatakse ja nad ei saa avada enda tegelikke emotsioone ühe või teise vanema osas. Sealjuures avaldas esindaja ka kahtlust, et lapsed võivad avaldada kummalegi vanemale teise vanema kohta informatsiooni, mis ei pruugi olla tõene ning nad võivad tunda, et ei tohi näidata kiindumust ema osas, kuna kardavad isale haiget teha. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal et määruskaebuse väited ei anna alust muuta kindlaks määratud suhtluskorda isa poolt taotletud viisil. Samas on maakohus ringkonnakohtu hinnangul isa ja laste vahelise suhtluse mahu kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire.
29.Riigikohus on selgitanud, et vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi suhtlemise korra täitmisel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113- 14, p 28). Maakohus on küll põhjendanud, et laste huvides oleks isaga suhelda ka muul ajal, kuid samas ei ole maakohus määranud kindlaks muul ajal toimuvate kohtumiste aega ega kestust. Ema on toonud esile, et ta on võimaldanud isa ja laste vahelisi kohtumisi ka suhtluskorra välisel ajal (dtl 759-769). Samas isa hinnangul ei ole laste ema olnud alati valmis võimaldama lisasuhtlust. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub määruskaebemenetluses esile toodust, lastel on isaga lähedane suhe ning maakohtu poolt kindlaks määratud isa ja laste vaheline suhtlemise aeg ei ole piisav. Lapsed on korduvalt avaldanud, et igatsevad isa ja sooviksid näha teda rohkem. Seega on laste huvides vajalik, et kehtestatud oleks konkreetne ja regulaarne suhtluskord, mis ei sõltu üksnes vanemate vahelistest kokkulepetest.
30.Lapsed on käesoleval ajal vastavalt 7- ja 9-aastased. Arvestades puudutatud isiku III vanust, on ta 2026/2027 õppeaastal saanud kooliealiseks ning seega tuleb ka tema puhul arvestada koolikohustuse täitmisega. Laste ema on 13.04.2026 seisukohas avaldanud valmisolekut selleks, et lapsed saaksid isaga rohkem suhelda ning on pakkunud välja, et sellel nädalal, kui isa ja laste vahel nädalavahetusel kohtumisi ei ole, võiksid lapsed kohtuda isaga
teisipäeviti ja neljapäeviti pärast õppetööd kuni 19.00ni. Eestkosteasutus on 08.04.2026 seisukohas leidnud, et laste huve toetaks lahendus, mille kohaselt isa nädalavahetusega nädalatel algab laste viibimine isa juures neljapäeval pärast kooli ja lasteaeda, jätkudes kuni pühapäevani ning nendel nädalatel, mil isa nädalavahetust ei ole, viibivad lapsed isa juures kolmapäevast pärast kooli kuni neljapäeva või reedeni pärast kooli.
31.Ringkonnakohus leiab, et kooliealiste laste jaoks on oluline stabiilne elukorraldus ja üks peamine elukoht, kuid sealjuures on oluline ka regulaarse ning tähendusliku suhte säilitamine teise vanemaga. Laste ja isa vahel lähedaste suhete säilimiseks on oluline piisav koosolemise aeg ning laste huvides on see, et isa hoolitseks nende eest osalt ka argipäevadel, st tegeleks laste kooli, huvialade jm igapäevaelu korraldamisega. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul laste huvides põhjendatud isa ja laste vahelist suhtlemise aega suurendada selliselt, et nädalavahetusega hõlmatud isa ja laste vaheline suhtlemiskord algab neljapäevast pärast õppetööd ning ema tuleb lastele isa elukohta järele pühapäeval kell 18.00. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud määrata, et nendel nädalatel, kui nädalavahetuse pikki kohtumisi ei toimu, kohtuvad lapsed isaga kolmapäeval pärast õppetöö lõppemisest kuni reede hommikul kooli minekuni. Juhul, kui lastel suhtluskorra alguspäeval õppetööd ei toimu ja vanemad ei jõua laste üleandmises kokkuleppele, võtab isa lapsed ema elukohast suhtluskorra alguspäeval kell 17.00 ja ema tuleb lastele järele isa elukohta suhtluskorra lõppemise päeval kell 18.00. Arvestades, et lapsed on järjepidevalt väljendanud soovi isaga rohkem koos olla, võimaldab määratud suhtluskord seda soovi mõistlikul määral arvestada, kahjustamata seejuures laste koolikorraldust ja harjumuspärast elurütmi. Lisaks on suhtluskorras määratud, et lastel on muul ajal võimalik suhelda isaga ka sidevahendite kaudu. Ringkonnakohus märgib, et määratud suhtluskorda on võimalik vanematel kokkuleppel muuta, et see oleks kooskõlas igapäevaelus ettetulevate olukordadega.
32.Ülaltoodust tulenevalt kuulub isa määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
33.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 5621 lg 3 järgi kehtib ja kuulub lapsega suhtlemist korraldav määrus täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates teatavakstegemisest. TsMS § 5621 lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 2 2 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Maakohus ei ole vanematele sunnimeetmete rakendamise korda selgitanud, mistõttu selgitab ringkonnakohus, et kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorra täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel suhtluskorda puudutavas osas võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Kohus selgitab, et esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses (TMS § 179 lg 21). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei ole vaja muuta. Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel menetlusosaliste ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lastele riigi õigusabi korras õigusabi
osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.