lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-3347/128

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 07.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3347/128
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1379
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-3347/131Riigikohtu tsiviilkolleegium07.12.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (14)

lahend.ee
2-23-16264/123Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.10.20262-23-16212/181Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.06.20262-24-5913/173Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.06.20262-26-5353/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.20262-22-2010/97Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.02.20262-24-10921/152Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-17-3347

Määruse kuupäev

Tartu, 7. detsember 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2018. a määrus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. oktoober 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et ringkonnakohus ei kohaldanud asja lahendamisel uurimispõhimõtet, jättis esitatud analüüsid alusetult tähelepanuta, lapse parimad huvid välja selgitamata ning rikkus põhjendamiskohustust. Ema tõi ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses välja, et maakohus ületas diskretsioonipiire ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, sest lahendas sisuliselt hooldusõiguse vaidluse, määrates isa ja lapse suhtluskorra kindlaks kahe nädala kaupa. Maakohtu määrus on vastuoluline ning ei ole täidetav. Maakohus ei lähtunud mitte lapse, vaid isa huvidest. Ekslikult lähtuti eeldusest, et laps elas enne nii isa kui ka ema juures. Vahelduv elukoht ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ega lapse huvides, sest sellega muudetakse lapse elukorraldust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 13.11.20262-26-10528/33Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 13.11.20262-26-8354/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.11.20262-26-19153/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.11.20262-25-3036/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.11.20262-26-9809/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-22756/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
2-24-14404/84
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
24.10.2025
2-21-10661/299Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.09.2025
2-25-141/163Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.09.2025
2-23-14305/53Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.08.2025
2-22-14949/121Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.07.2025
2-21-9687/57Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.07.2025
2-23-14922/60Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.2025
2-23-5814/211Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.06.2025
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei lahendanud asja sisuliselt hooldusõiguse vaidlusena. Ringkonnakohus reguleeris kohtumääruses isa ja lapse suhtlemise korda ning jättis põhjendatult läbi vaatamata avalduse osas, milles paluti kohtumääruses deklareerida, et vanematel on ühine hooldusõigus (tervikresolutsiooni p 3; avalduse p 2.14). Kuna isa avalduse osaliselt läbi vaatamata jätmise peale Riigikohtule määruskaebust ei esitanud ning ringkonnakohus ühist hooldusõigust ei reguleerinud, ei ole Riigikohtus ühise hooldusõigusega seotud küsimuste analüüsimine asjakohane.

2-17-3347

16.Kolleegium selgitab täiendavalt, et PKS § 145 lg 2 kohaselt võib hooldusõiguslik vanem, kelle juures laps kohtulahendi alusel viibib, otsustada ainuisikuliselt lapse igapäevaelu asju ehk teha tavaotsustusi, mis esinevad sageli ja lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Samas peavad lahus elavad ühise hooldusõigusega vanemad lapsega seotud olulisi asju otsustama PKS § 145 lg 1 järgi ikkagi ühiselt. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused. Ühtset loetelu olulistest ja igapäevaelu küsimustest ei saa välja tuua. Vanema ja lapse tavapärasest elukorraldusest sõltub see, millised otsustused on tavapärased, mille üle tuleb otsustada sageli. Nii ei ole välistatud, et sama küsimus on ühe lapse puhul igapäevaelu küsimus, kuid teise lapse puhul temaga seotud oluline asi.
17.Vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramine ei muuda põhimõtet, et vanemad peavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt otsustama. See kehtib ka ajal, mil laps viibib suhtluskorra alusel ühe vanema juures. Suhtluskorra kindlaksmääramine hooldusõiguse kuuluvust ei mõjuta. Lapsega seotud olulisi asju saab üks vanem üksinda otsustada eelkõige vaid juhul, kui tal on selles asjas ainuhooldusõigus või ainuotsustusõigus. Üksikküsimuses otsustusõiguse saamiseks või ühise hooldusõiguse lõpetamiseks saab vanem PKS §-de 119 või 137 kohaselt avaldusega kohtusse pöörduda. Kuna ühise hooldusõigusega vanemate kohustus otsustada olulisi asju ühiselt on seadusega tagatud, leidis ringkonnakohus otsuse p-s 14 põhjendatult, et ühise otsustusõiguse deklareerimiseks kohtusse pöördumine ei ole põhjendatud.
18.Kolleegium märgib lisaks, et asjakohane ei ole määruskaebuse väide, et vanemad olid ühiselt otsustanud, et lapse peamine elukoht on ema juures, sest ka vanemate üksmeelne otsus ei mõjuta hooldusõiguse kuuluvust. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on võimalik ainult vanema avalduse alusel kohtus.
19.Kolleegium leiab, et kohtud ei ületanud isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud põhjendamiskohustust. Samuti ei ületanud ringkonnakohus diskretsioonipiire ega rikkunud põhjendamiskohustust, kui pikendas vaidlustatud kohtumäärusega
16.jaanuaril 2018 seatud esialgset õiguskaitset asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus vastas ema määruskaebuse väidetele ja põhjendas enda seisukohti kohtumääruse p-des 20-31 piisavalt, mistõttu ei ole asjakohane heita ringkonnakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist. Lapse parimate huvide väljaselgitamisel rakendas ringkonnakohus põhjendatult uurimisprintsiipi, hindas vanemate esitatud analüüse ja arvamusi ning põhjendas, miks ta leidis, et suhtluskord kahe nädala kaupa on käesolevas asjas lapse parimates huvides, lähtudes muu hulgas vajadusest vältida tiheda reisimisega seotud koormust lapsele, sellest, et lapse huvides on suhelda mõlema vanemaga, ning lähtudes lapse senisest elukorraldusest, arengust ja vanusest (kohtumääruse p-d 23-27). Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2018. a esialgse õiguskaitse määrust sai ema sisuliselt juba vaidlustada. Riigikohus jättis selle peale esitatud ema määruskaebuse 14. veebruaril 2018 menetlusse võtmata. Esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra pikendamine lõpplahendi jõustumiseni oli isa ja lapse suhtlemise korrapärasuse tagamiseks otstarbekas.

2(4)

2-17-3347 Ringkonnakohus vastas sealjuures enamikule Riigikohtule esitatud määruskaebuses toodud väidetele. Riigikohus järgib selles osas ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi ja neid TsMS § 689 lg 5 kohaselt ei korda.

20.Vastusena määruskaebuse väidetele toob Riigikohus välja järgmist. Ema leidis, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema taotluse küsida spetsialisti arvamust või määrata ekspertiis. Ringkonnakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttes on vanemate selgituste ja dokumentaalsete tõenditega juba piisavalt tõendatud asjaolud, millele tuginedes saab kohus kujundada arusaama, kuidas sobivad ja mõjuvad erinevad menetluses arutlusel olnud suhtlemiskorrad lapsele. Kolleegium nõustub selle põhjendusega ja märgib, et see ringkonnakohtu seisukoht on kooskõlas ka TsMS § 238 lg 1 p-ga 2. Ringkonnakohus ei põhjendanud suhtluskorra nimetatud viisil kindlaksmääramist sellega, et ema ei ole tõendanud erinevate suhtluskordade mõju lapsele.
21.Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapsel on õigus hoida isiklikke suhteid ja kontakti mõlema vanema ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seda ei muuda ka asjaolu, et vanem elab välisriigis. Üldjuhul on lapse huvides suhelda ka välisriigis elava vanemaga, sh ka selle vanema tavapärases elukeskkonnas, et laps saaks osa ka lahus elava vanema elust, keelest ja kultuurist. Seetõttu ei ole isa soov suhelda lapsega lisaks lapsele tuttavale elukeskkonnale ka isa elukeskkonnas iseenesest lapse huvidega vastuolus ega lapsele eelduslikult kahjulik, kuid sellist suhtlemist määrates tuleb arvestada, et reisimine lahus elava vanemaga suhtlemiseks ei muutuks lapsele ülemäära koormavaks (vt Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 26).
22.Kolleegium leiab, et üldjuhul on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui vanemad elavad eri riikides, ning suhtlust tuleks piirata vaid juhtudel, kui see lapse huve kahjustab. Sobiv suhtluskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust ning vältida seda, et reisimine oleks lapsele liiga koormav. Kohus saab juhul, kui vanemad elavad eri riikides, määrata lapse parimate huvidega kooskõlas oleva suhtluskorra kindlaks, reguleerides, kui tihti ja milliste ajavahemike tagant peaksid laps ja vanem kohtuma.
23.Kolleegium leiab, et kohtud ei ületanud suhtluskorra viisi valikul kaalutluspiire. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Pigem oleks ekslik võtta kõikides vanema ja lapse suhtluskorra asjades vaikivalt eelduseks see, et laps peaks lahuselava vanemaga kohtuma üle nädala nädalavahetusel. Konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei pruugi selline eeldus viia lapse parimate huvidega kooskõlas oleva lahenduseni. Kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures. Kolleegium märgib, et toodud järeldus on kooskõlas ka hiljutiste suundumustega Euroopas. Euroopa Nõukogu 2. oktoobri 2015. a resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga.

3(4)

2-17-3347

24.Kohtud tuvastasid käesolevas asjas, et vanemad ei ole kunagi perekonnana koos elanud, avaldaja ei ole soovinud olla üksnes doonor, vaid lapse elus osaleda, lapsel on kummagi vanema kodakondsus ning ta on elanud sünnist saati erinevates riikides. Laps on vanemate elukorralduse tõttu reisinud teistest temavanustest lastest sagedamini ja on seetõttu rohkem reisimisega harjunud. Kolleegium on seotud kohtute tuvastatud asjaoludega ning TsMS § 688 lg-te 4 ja 5 kohaselt ise asjaolusid ei tuvasta ega tõendeid ei hinda. Kolleegium leiab, et kohtute tuvastatud asjaolud on sellised, millest saab leida, et käesolevas asjas on lapse huvides, kui suhtlemine mõlema vanemaga toimub kahe nädala kaupa, ning määruskaebuses esitatud väited ei anna seetõttu alust ringkonnakohtu määrust tühistada.
25.Kolleegium juhib seadusandja tähelepanu sellele, et hooldus- ja suhtlusõigusega seotud asjade efektiivseks lahendamiseks on vajalik riiklikult rahastatud professionaalne perelepitusteenus. Sellele on tähelepanu juhitud peretoetuste- ja teenuste rohelises raamatus ning eesmärgina kajastub see ka laste ja perede arengukavas. Efektiivne perelepitus võimaldab vanemate erimeelsusi lahendada tulemuslikumalt, kiiremini ja väiksemate kuludega ning sellel on eelduslikult kõige suurem positiivne mõju lapse heaolule. Senine lähenemine, kus kohus peab suunama vanemaid lahendama vaidlust kokkuleppel, kuid lepitusteenust pakutakse projektipõhiselt ning see ei ole riiklikult rahastatav teenus, ei ole jätkusuutlik. Efektiivse ja professionaalse riikliku perelepitusteenuse puudumine põhjustab ajakulukaid kohtumenetlusi ning kahjustab eelkõige vanemate vaidluste keskmesse jäävate laste huve. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.11.20262-26-22065/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-19625/7Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus