4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09. november 2026 kell 11.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3004). Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Harju Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN-kood edastatakse eraldi kirjaga.
5.Kohustada Xi vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 09. novembril 2026 kell 10.50. Kui X vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
7.Vabastada usaldusisik Anna-Liisa Arukask Xi usaldusisiku kohustustest.
8.Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 20. oktoobril 2027.
9.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
10.Määrata usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasuks 726 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis mõista välja võlgnikult Xilt usaldusisiku Anna-Liisa Arukase kasuks.
11.Hüvitada usaldusisikule Anna-Liisa Arukasele kindlaksmääratud usaldusisiku tasu 726 eurot (käibemaksu ei lisandu) täies ulatuses riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Lisellix Koolitus OÜ (registrikood 16982809) arvelduskontole nr EE047700771010358916 (AS LHV Pank).
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
13.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.X (võlgnik) esitas 01.09.2026 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt töötab võlgnik XXX xxxna ning tema netosissetulek on ligikaudu 930 eurot kuus. Võlgnikul puudub avalduse kohaselt vara ning tema kohustused ulatuvad 31 230,61 euroni. Makseraskused tekkisid sõiduki soetamiseks võetud laenust ja vältimatutest kuludest. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis avalduse 03.09.2026 menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase.
3.Usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirja järgi on võlgniku kohustused 27 939,31 eurot. Võlgnikul puuduvad kinnisvara ja sõidukid. Talle kuulub 100-protsendiline osalus XXX OÜ-s, mille eeldatav väärtus on 0 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu 1296 eurot, millest töötasu moodustab 900 eurot, töövõimetoetus 365 eurot ja puudega täiskasvanu toetus 31 eurot. Vältimatud elamiskulud on ligikaudu 930 eurot. Usaldusisik hindab võlgniku püsivalt maksejõuetuks.
4.Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik toetab võlgniku taotlust ega pea võlgade ümberkujundamist võimalikuks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku makseraskused pikaajalised ning nõuete täitmiseks algatatud täitemenetlused kestavad 2020. ja 2021. aastast. Usaldusisiku hinnangul
ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Usaldusisik ei tuvastanud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid.
5.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
6.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43). Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
7.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud võlgniku püsiv maksejõuetus. Usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirja kohaselt ulatuvad võlgniku kohustused 27 939,31 euroni ning võlgnikul puudub vara, mille arvel kohustusi täita. Võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu 1296 eurot, mis koosneb töötasust, töövõimetoetusest ja puudega täiskasvanu toetusest. Võlgniku vältimatud elamiskulud on ligikaudu 930 eurot kuus. Kuigi võlgnikul jääb arvestuslikult pärast vältimatute kulude katmist alles 366 eurot kuus, ei ole tal võimalik selle summa arvel oma kohustusi mõistliku aja jooksul täita.
8.Kohus on kaalunud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid ei pea seda põhjendatuks. Võlgniku kohustused on pikaajalised ning tema suhtes on täitemenetlused kestnud juba 2020. ja 2021. aastast. Arvestades võlgniku kohustuste suurust, piiratud maksevõimet ning asjaolu, et tal puuduvad vahendid ka võlgade ümberkujundamise menetluse deposiidi tasumiseks, ei pea kohus võlgade ümberkujundamist käesoleval juhul otstarbekaks. Seetõttu on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine.
9.Kohus arvestab menetlusliigi valikul ka võlgniku tahtega (FIMS § 18 lg 3). Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus peab eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatuks võlgniku taotluse rahuldamist.
10.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus PankrS § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti.
11.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti.
12.Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Senine usaldusisik Anna-Liisa Arukask ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel pankrotihaldur ega vasta seega PankrS §-s 56 sätestatud pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele.
13.Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo (PankrS § 31 lg 6).
14.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
15.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
16.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
17.Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
18.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
19.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).
20.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
21.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
22.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
23.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
24.Kohus arvestab usaldusisiku tasu määramisel ülesannete mahtu ja keerukust, kutseoskusi ning ülesannete täitmiseks kulunud aega (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 1 ja 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
25.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kuna usaldusisik ei tegutse käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingu kaudu, ei lisandu tema tasule käibemaksu.
Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 726 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
26.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
27.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
28.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 11 tunni eest summas 726 eurot (alustatud pooltunde 22 × 33). Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab selle täies ulatuses hüvitamise riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4).
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
29.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
30.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
mitte varjama saadud tulusid ning vara;
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
31.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse
sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). (allkirjastatud digitaalselt) Gerly Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.