Säga-Aaviku talu avaldus Tulundusühistu LõunaEesti Toiduvõrgustik pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Säga-Aaviku talu (registrikood 10119363), seaduslik esindaja juhatuse liige G.N Võlgnik: Tulundusühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik (registrikood 11540981), seaduslik esindaja juhatuse liige B.L Ajutine pankrotihaldur: O.Y
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Säga-Aaviku talu avaldus Tulundusühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutada Tulundusühistu LõunaEesti Toiduvõrgustik pankrot välja 30. oktoobril 2024 kell 15.00.
2.Nimetada Tulundusühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik pankrotihalduriks O.Y (Business Law Firm OÜ, XXX 10150 Tallinn, tel XXX, e-post: XXX).
3.Kohustada Tulundusühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik seaduslikku esindajat juhatuse liiget B.L-i andma võlgniku vande 25. novembril 2024 kell 11.45 asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2. Kohus hoiatab B.L-i , et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25. november 2024 kl 11.45 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2, soovi korral on võimalik osaleda virtuaalselt).
5.Pankrotihalduril pankrotivara nimekiri.
koostada
võlausaldajate
esimeseseks
üldkoosolekuks
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Kohustada Tulundusühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik juhatuse liiget B.L-i esitama pankrotihaldurile O.Y-le pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekiri temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest ning tagama pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamise algdokumentidega tutvumine hiljemalt 7 päeva enne üldkoosolekut.
Jätta menetluskulud Tulundusühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik kanda.
9.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
10.Määrata ajutise halduri O.Y tasuks 1586 eurot (sh käibemaks) ning mis välja mõista Tulundusühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik pankrotivarast ning välja maksta Business Law Firm OÜ-le (konto nr EE481010220061434016), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
11.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Toimetada määrus kätte pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale, võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale.
14.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Säga-Aaviku talu (võlausaldaja) esitas 1. juulil 2024 Tartu Maakohtule avalduse Tulundusühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt müüs võlausaldaja 29. oktoobrist 2023 kuni 30. aprillini 2024 võlgnikule erinevaid mahekaubandustooteid kokku 93 726 euro 77 sendi ulatuses, millest tasumata on 90 226 eurot 77 senti. Arvete tasumise tähtaeg on möödunud ning võlausaldaja nõuded muutunud sissenõutavaks. Lisaks on võlausaldajal õigusabikulu 1200 eurot. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul ka teiste isikute ees võlgnevusi. Võlgniku 2023. a majandusaasta aruanne on esitamata. Võlausaldaja esitas võlgnikule 12. juunil 2024 pankrotihoiatuse 84 663 euro 40 sendi tasumiseks, mille saab lugeda kätte toimetatuks järgmisel tööpäeval. Võlgnik pole nõudele ega hoiatusele kirjalikult vastanud, samuti pole võlgnik nõuet täitnud. 17. juunil 2024 edastas võlgnik võlausaldajale kirja, et lõpetavad kauba pakkumise ja tegevuse.
2.Maakohus nimetas 16. septembri 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks O.Y (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.
Ajutise halduri aruande kohaselt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
Aruande kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks muu jaemüük väljapool kauplusi, kioske ja turge. Eesmärk oli liikmete teenindamine looduslähedaste või ökoloogiliste põllumajandussaaduste tootmisel, käsitöönduslikul töötlemisel, turustamisel, turundamisel, tootearendusel ja tulukuse suurendamisel. Võlgniku juhatuse liige teatas, et võlgnik on olnud pidevas võlas juba üle 10 aasta. See tulenes arendamise strateegiast, mille kohaselt otsustati mitte võtta laenu, vaid kasutada müüjate vahendeid arendustöödeks. Koroona pandeemia ja sõja algusega kaasnesid järsud kulude tõusud ning ei õnnestunud kulusid piisavalt kiiresti vähendada. Kõige suurem löök oli kolme peamise tarnija lahkumine, mis viis võlgade järsu suurenemiseni, kuna puudus kaup, millega tekkinud puudujääk katta. Võlgnik pole kunagi kasumit teeninud, kuna eesmärk oli tagada, et talud saaksid oma toodete müügist maksimaalse tulu. Juhatuse liikme kinnitusel on kõik töölepingud lõpetatud ning töö lõppes 2023. a juuni keskel. Hiljemalt pärast tegevuse lõpetamist pidi juhatus mõistma, et vana arveldamise mudel toimida ei saa, juhatus siiski jätkas väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse
liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Halduril ei olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooniga, kuna võlgnik ei ole esitanud 2023. a majandusaasta aruannet. See viitab raamatupidamise korraldamise põhinõuete rikkumisele. Juhatusel puudub ka aktuaalne ülevaade võimalikest võlausaldajatest ning võlgnikest. Konto väljavõtete analüüsi käigus ei tuvastatud sularahaega majandustegevusest väljuvaid tehinguid. Võlgniku vara väärtus on kokku 28 400 eurot (xxxxxxxxxx); Volkswagen xxxxxxx; Peugeot xxxxxx; Ford xxxxxxx). Lõplik hind sõltub sõiduki tegelikust seisukorrast ning selgub müügiprotsessi käigus. Lisaks on immateriaalse põhivara bilansiline väärtus 2022. a seisuga 7975 eurot, kuid see on küsitav. Kohustusi on kokku 105 491,30 euro ulatuses. Kuigi võimalikud debitoorsed võlad, mis moodustasid varem suure osa võlgniku aktivast, on teadmata, on selge, et võlgnik ei ole suutnud oma kohustusi nõuetekohaselt täita vähemalt alates 2023. a oktoobrist. Arvestades, et praegu puudub majandustegevus ning rahalised vahendid, on tekkinud pankrotiolukord PankrS § 1 lg 3 tähenduses. Maksejõuetuse täpset tekkimise aega on keeruline määrata, kuid tuginedes revidendi tähelepanekutele omakapitali puudulikkuse kohta, teadaolevate kohustuste tekkimise ajale ning juhatuse selgitustele, ilmnesid makseraskused hiljemalt 2023. a-l. Asjaolu, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust viitab raskele juhtimisveale. Analüüsimist vajavad viimase aasta jooksul tehtud väljamakseid, et selgitada, kas need on seotud juhatuse liikmetega ja kas nende kaudu võidi eelistada põhjendamatult üht võlausaldajat teistele. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1526 eurot (sh käibemaks).
4.Võlgniku selgituste kohaselt oli ülesanne kogu tegutsemise ajal võimalikult väikeste kuludega turustada väike- ning mahetootjate toodangut jae-, hulgi- ning HoReCa-sektoris (ah koolid ja lasteaiad). Võlgnik oli juba 2018. a-l kahjumis. Võlgnik sõltus kaubapakkujatest (talunikest) ning klientidest, kuna võlgnik ise ei tooda, vaid sisuliselt vahendab talunike toodangut, pakkudes vajalikku logistika- ning müügihaldusteenust, mida igal talunikul eraldi omada poleks mõistlik. Kui 2022. a lõpus ja 2023. a alguses otsustas üks suurimaid jaekliente teha endale kasulikud otsetarnete pakkumised suurematele talunikele, kaotas võlgniku senine tegevusmudel väga olulise osa käibest ning allesjäänud käive ei suutnud katta vajaminevaid püsikulutusi hoolimata faktist, et vähendas oluliselt nii tööjõukulusid kui muid olulisi kuluallikaid, eriti logistikakulusid. Tegevuse jätkamine raskustest hoolimata polnud üksnes juhatuse, vaid peamiselt allesjäänud suuremate talunike otsus, mille osas tehti mitmeid ühiseid koosolekuid. Seetõttu ei olnud mõeldav pankrotiavalduse varasem esitamine, kuna see poleks olnud vastavuses kaubapakkujate, ühtlasi ka võlausaldajate sooviga. Võlgniku pikaajalise, püsivates võlgades tegutsemise tõttu pole võimalik hinnata, millal tekkis maksejõuetus, kuna eesmärk polnud kasumi teenimine, vaid talunike toodete müügi võimaldamine. Võlgnik kaasas suuremaid kaubapakkujaid alati otsustusprotsessidesse, sest nad olid olulised koostööpartnerid.
Murelikuks teeb ajutise pankrotihalduri pinnapealne suhtumine. Juba raamatupidamisandmete kättesaamiseks pole astutud ühtegi sammu peale ühekordse küsimise juhatuse liikmelt. Võlgnik omab andmeid maikuu lõpu seisuga, võlad on veelgi suuremad kui aruandes tuvastatud.
5.Võlausaldaja selgituste kohaselt strateegiat talunike raha kasutamiseks võlgniku hüvanguks ei ole olnud. Võlgnik lisas tootjate kaubale juurde ligikaudu 20–40% ning see oli majandustegevuse toimimiseks. Mida ja kuidas seda kasutati, ei saanud kontrollida. Raha ja panka kontrollis juhatus. Maksetähtaeg oli 30 päeva, mida ajapikku hakati pikendama. Võlgniku finantsaruanded, mis kevadel esitati, olid segased. Seal kajastusid klientidelt saamata jäänud rahad, kuigi müügiassistent võttis osaliselt klientidega ühendust ning sellised võlgasid ei olnud. Kõiki ei jõudnud kontrollida, aga mulje jäi, et vara olemasolu on tekitatud näiliselt. Lisaks tunnistas juhatus, et on omale laenu võtnud ning eelisjärjekorras enda ettevõttele arveid maksnud. Teiste võlausaldajate maksmata arved kasvasid. Viimasel koosolekul tunnistas juhatus, et otsivad uusi talunikke tarnijate näol, kuid neile teadlikult ei maksta raha, muidu ei pidavat kaupa andma. Peale seda otsustas võlausaldaja kauba tarnimise lõpetada. Suuremad talunikud lahkusid ühistust või lõpetasid kauba tarnimise tekkinud maksmata arvete tõttu varem ning otsisid uusi müügivõimalusi. Mingisugust tagaselja kokkuleppeid jaekettidega ei olnud. Peale suuremate tootjate lahkumist ei olnud juhatus koostööaldis logistikatasusid vähendama. Pakuti varianti osaleda koolide toiduainete hankel. Juhatus ei soovinud selles osas koostööd teha. Praeguseks tarnivad ühistus olnud talunikud kaupa otse ise poodidesse ning teadaolevalt arvete tasumisega jaekettidel probleeme ei ole. Tegu on väga raske juhtimisveaga. Kahtlus tekib kuriteo tunnustega teo toime panemise osas, kuna juhatus kasutas võlgniku vara eelistades oma isiklikke huvisid. Oma ettevõttele maksis arved ning lahkus koheselt juhatusest, kui pankrotihoiatus esitati. Ka võlgnikule kuuluvad sõidukid ning sisse ostetud import puu- ja juurvilja kaup oli juhatuse isiklikus valduses. Pärast pankrotihoiatuse esitamist on juhatuse liige saatnud talunikele manipuleerivaid kirju, et kui talunikud esitavad pankrotiavalduse, peavad ise võlad kinni maksma. Kokkuvõttes süüdistatakse teisi ning juhatus ei soovi vastutust võtta.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.
7.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks (vähemalt 105 491,30 eurot) muutunud nõudeid, võlgniku kohustused ületavad vara väärtust (esialgsel hinnangul on võlgnikule kuuluvate sõidukite väärtus 28 400 eurot). Võlgnikul puudub ka likviidne vara mõistliku aja jooksul kohustuste täitmiseks. Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on võlgniku enda kinnitusel lõppenud ning ta ei ole suutnud oma kohustusi täita vähemalt alates 2023. a oktoobrist. Võlgnik ei ole sõnaselgelt võlausaldaja nõudele ega maksejõuetusele vastu vaielnud, vaid on
2.septembril 2024 avaldanud, et pankrotimenetlus on möödapääsmatu (dtl 47). Kohus saab võlgnikust aru selliselt, et võlgnik nõustub, et on maksejõuetu. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks O.Y , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25. november 2024 kl 11.45 (PankrS § 78 lg 1).
10.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 25. november 2024 kl 11.45. Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
12.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 2).
13.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1586 eurot (sh käibemaks).
14.1.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest
14.2.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (mh päringute esitamist ja nende analüüsi, vara olemasolu ja asukoha väljaselgitamist, kontode analüüsi) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 10 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1586 eurot (sh käibemaks).
14.3.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.
14.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Business Law Firm OÜ (käibemaksukohustuslane (nr EE101793410). Seega sisaldab tasu käibemaksu käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).
15.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2). PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.