Võlaõigus

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

1(3)

2-24-112731 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt võttis kostja omavoliliselt 2022.a. kevadel hageja sularaha 3000 eurot ja tunnistas seda hiljem ka messengeris lubades hakata tagasi maksma 50 euro kaupa kuus. Sularaha võitis seifi pealt kuhu hageja esindaja oli selle pannud, et panka viia. Kuigi sisuliselt oli tegemist vargusega, aga et kostja lubas raha tagastada, siis avaldust hageja politseisse ei teinud. 18.04.2022.a. sai kostja hagejalt ülekande teel lisaks laenu 500-eurot. Tagasimakseid on kostja teostanud 3 korral kokku summas 210 eurot pangaülekannetena. Viimane ülekanne teostati 21.05.2023. Kuna rohkem tagastamisi ei tulnud muutus nõue sissenõutavaks. Nõue moodustub 3290 eurot (3000+500-210). Kuna viimane makse kostja poolt oli 21.05.2023, siis on ilmselge et kostja oma kohustust vabatahtlikult ei täida. Kostja on laenu saanud ja kohustunud ka tagasi maksma. Paraku ta seda teinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 3290 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult käsipostiga 07. oktoobril 2024. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi 2(3)

2-24-112731 rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 28. oktoobriks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3290 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 420 eurot ja õigusabikulude summas 120 eurot, kokku 540 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 420 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 120 eurot: maksekäsu kiirmenetluses ja hagi ettevalmistamise, konsultatsiooni ja koostamise eest. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud tasu mõistlikuks ning seega on hageja õigusabikulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 540 eurot (420+120). Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.