X kaebus Luunja vallavanema 29. aprilli 2026. a käskkirja nr 12-1/7 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Luunja vallalt hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Luunja vald, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tunnistada Luunja vallavanema 29. aprilli 2026. a käskkirja nr 12-1/7 resolutsiooni punkt 1 õigusvastaseks.
3.Mõista Luunja vallalt X kasuks välja hüvitis tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.
4.Kohustada Luunja Vallavalitsust kaebajale välja mõistetav summa välja arvutama ja kandma kaebaja pangaarvele ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
5.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. novembril 2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Luunja vallavanema 29. aprilli 2026. a käskkirjaga nr 12-1/7 „Teenistusest vabastamine“ (dtl 14) vabastati X (kaebaja) teenistusest Luunja Vallavalitsuse järelevalvespetsialisti ametikohalt alates 1. maist 2026 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu. Sama käskkirjaga (p 2) otsustati ametnikule teenistusest vabastamisel välja maksta väljateenitud palk, teenistusest vabastamise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest palka 88 päeva eest, (ATS § 101 lg 6), koondamishüvitis 1 kuu keskmise palga ulatuses (ATS § 102 lg 1) ning hüvitis 47 kasutamata puhkusepäeva eest. Luunja vald põhjendas 28. aprilli 2026. a teatises nr 12-9/16-1 (dtl 13) kaebaja teenistusest vabastamist koondamise tõttu järgmiselt. Seoses vallavalitsuse struktuuri ja teenistusülesannete ümberjaotusega ning asjaoluga, et varsti asub ametisse keskkonnaspetsialist, ei ole võimalik kaebajale enam pakkuda ametijuhendis kirjeldatud tööd. Ametijuhendis kirjeldatud ülesanded jaotatakse valdkonnaspetsialistide vahel, mistõttu on otstarbekas eraldiseisev järelevalvespetsialisti ametikoht vallavalitsuse struktuurist kaotada. Muudatus esitatakse järgmisele vallavalitsuse istungile. ATS § 90 lg 1 p-le 2 tuginedes ja nimetatud põhjustele ning avalike vahendite säästva kasutamise põhimõtte kohaselt tuleb järelevalvespetsialisti ametikohalt ametnik vabastada koondamise tõttu. Luunja Vallavalitsusel ei ole hetkel pakkuda teist töö- või ametikohta. Asutuse struktuuris puudub vaba töö- või ametikoht, mis vastaks vabastatava ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele.
2.X esitas 28. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada koondamise seadusevastasus ning kohustada vallavalitsust pakkuma talle vaba ehitusnõuniku ametikohta. Kaebaja esitas vastavalt 1. juuni 2026. a kohtumäärusele 5. juunil 2026 avalduse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, milles täpsustas kaebuse nõudeid. Kaebaja märkis, et taotleb käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Hüvitist kaebaja ei taotle, kuid märgib, et kui kohus asja arutamisel leiab, et hüvitis on vajalik, siis jätab ta hüvitise määramise kohtu otsustada.
3.Kohus võttis 8. juuni 2026. a määrusega kaebuse menetlusse Luunja vallavanema 29. aprilli 2026. a käskkirja nr 12-1/7 õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuetes.
4.Luunja vald vastustajana vastas kaebusele 3. juulil 2026.
5.Kohus määras 10. juuli 2026. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas 27. augustil täiendavad tõendid ning vastuväited vastustaja seisukohtadele. Vastustaja esitas 28. augustil menetluskulude nimekirja koos kuludokumendiga ning 14. septembril 2026 täiendava kirjaliku seisukoha ja täiendava menetluskulude nimekirja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et Luunja Vallavalitsuse koosseisust järelevalvespetsialisti ametikoha kaotamine ja kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane ning väidab kaebuses ja täiendavates seisukohtades järgmist.
6.1.Vallavanema 29. aprilli 2026. a käskkirja nr 12-1/7 kohaselt vabastati kaebaja teenistusest koondamise tõttu alates 1. maist 2026. Vallavalitsus otsustas 28. aprillil 2026, et vallavalitsuse struktuurist eemaldatakse järelevalvespetsialisti ametikoht ja vallavalitsuse korraldus jõustus alles 1. mail 2026, kuid teenistusest vabastamise käskkiri jõustus koheselt enne vallavalitsuse vastava struktuurimuudatuse jõustumist. 2(10)
3-26-1604
6.2.Kaebajale antud 28. aprilli 2026. a koondamisteates märgiti, et ettepanek struktuurimuudatuseks esitatakse järgmisele vallavalitsuse istungile. Kaebaja mõistis, et tegemist on 5. mail 2026 korralise (tavapäraselt teisipäeviti toimuva) istungiga, ning teda ei teavitatud, et struktuurimuudatuse arutamine toimub juba 28. aprillil 2026 istungil, millel osales ka kaebaja ise jäätmekäitluse teema arutamisega seoses. Koondamine viidi seega läbi olukorras, kus ametikoht oli veel olemas.
6.3.Järelevalvespetsialisti ametijuhendi järgi oli kaebaja peamisteks tööülesanneteks (riikliku) järelevalvemenetluse läbiviimine seaduste (ennekõike ehitusseadustik, looduskaitseseadus, veeseadus, jäätmeseadus ning koostoimes korrakaitseseaduse ja kooskõlas haldusmenetluse seadusega) ning kehtivate eeskirjade ja kordade täitmise üle Luunja valla haldusterritooriumil, aga ka teha koostööd piirkonnapolitseinikuga, nõustada vallaelanikke ja koostöös sotsiaalosakonnaga tegeleda probleemsete elanikega või abivajavate isikutega. Kaebaja täitis Luunja Vallavalitsuses ka täies mahus keskkonnaalaseid töökohustusi, mida ei olnud tema ametijuhendis välja toodud, kuna suuremas osas sisaldasid keskkonnaalased tegevused järelevalvemenetluse elemente.
6.4.Kogu teenistusperioodi vältel ei teinud endine ega ka hilisem vallavanem mitte ühtegi etteheidet kaebaja tööga seoses ega ülesannete täitmise või täitmata jätmise osas. Detsembris 2025 ning jaanuaris 2026 viis selleaegne vallavanem kõikide vallavalitsuse töötajatega läbi individuaalse vestluse ning kaebaja selgitas vallavanemale ligemale pooleteisttunnise arutelu jooksul oma tööülesannete sisu, spetsiifikat, andmete hankimist, probleemseid kohti ning eesootavaid menetlusi. Kaebajale ei ole tehtud etteheiteid ühegi tegevuse või menetluse kohta. Samas on kaebaja aadressil teinud ähvardusi ja etteheiteid volikogus koalitsiooni kuuluvad poliitikud, sh seoses kaebaja poolt ametiülesannete täitmisel koostatud ettekirjutuste pinnalt. Ametnikkonna neutraalsuse põhimõttest tuleneb kohtupraktika järgi kohustus tagada ametnikkonna kaitse poliitilistel põhjustel või eriarvamuste tõttu teenistusest vabastamise eest. Järelevalvespetsialisti ametikoha kaotamine oli poliitiliselt motiveeritud ja käsitletav kättemaksuna tehtud töö eest, kuigi menetlustes olid menetlusosalistele tagatud kõik õigused ning menetlused viidi läbi avalike huvide kaitse eesmärgil.
6.5.Järelevalvespetsialisti ametijuhendis kirjeldatud ülesanded antakse üle ehitusnõunikule ja keskkonnanõunikule (keskkonnaspetsialistile). Sisuliselt tõstetakse pool järelevalvespetsialisti ametijuhendi järgsetest ülesannetest ümber ehitusnõunikule ning teine pool ülesannetest delegeeritakse asutusesiseselt keskkonnanõunikule. Seega jätkavad ehitusnõunik ning keskkonnanõunik endise järelevalvespetsialisti ametijuhendis kirjeldatud ülesannete täitmist konkreetsemalt enda valdkonnas. Selline tegevus ei ole kooskõlas ATS § 90 lg-ga 3.
6.6.Kaebaja ei nõustu koondamisteates esitatud seisukohaga nagu ei olnuks vallavalitsuses vabu töö- või ametikohti, mis vastaks kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning mida ei saaks talle pakkuda. Vallavalitsuse struktuuris oli ehitus- ja planeerimisosakonna koosseisus vaba ehitusnõuniku ametikoht. Kehtiv ehitusnõuniku ametijuhend sisaldab ka kaebajale tuttavat järelevalveülesannet ning ka riigihangetel osalemine ja hangetele sisendi andmine on kaebajale olnud tavapärane. Muud ehitusnõuniku ametijuhendis kirjeldatud ülesanded on suhteliselt lihtsasti omandatavad, paljuski on tegemist administreeriva tegevusega. Vallavalitsus on jätnud täitmata seadusest tuleneva nõude analüüsida, kas kaebaja vastas ametiasutuse vaba ehitusnõuniku ametikoha nõuetele.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad. 3(10)
3-26-1604
7.1.Käskkiri on antud õiguslikul alusel, objektiivselt põhjendatud ja koondamismenetlus läbi viidud ATS nõudeid järgides. Vaidlustatud haldusakt vastas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetele.
7.2.Vastustaja möönab, et koondamisteade ja käskkiri võisid olla napisõnalised, kuid kohtupraktika kohaselt ei too see kaasa haldusakti õigusvastasust, kui ametiasutus esitab täiendavad ja sisulised põhjendused kohtumenetluses.
7.3.Vastustajal oli pädevus järelevalvespetsialisti ametikoha likvideerimiseks. ATS § 11 lg 5 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, kes võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 3 sätestab samas delegeerimisõiguse. Luunja Vallavolikogu on otsuse nr 1 p-s 3 andnud vastustajale volituse teha muudatusi vallavalitsuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus palgafondi piires. Kuna eelarve kinnitamise kaudu säilib volikogu kontroll ning volikogul on igal ajal õigus ise struktuur määrata, on delegeerimine õiguspärane ja vastustajal oli pädevus järelevalvespetsialisti ametikoha likvideerimiseks.
7.3.Koondamine oli objektiivselt põhjendatud ning koondamissituatsioon oli olemas. Koondamissituatsiooni tekkimiseks ei ole tingimata nõutav tuvastada mõõdetava täpsusega likvideeritava ametikoha tööülesannete vähenemine. Järelevalvespetsialisti ametikoha likvideerimine toimus seoses vallavalitsuse struktuuri ja teenistusülesannete ümberjaotamisega. Koondamisteate kohaselt jaotatakse kaebaja ülesanded valdkonnaspetsialistide vahel ning keskkonnaalaste ülesannete täitmiseks asub varsti ametisse keskkonnaspetsialist. Selline ümberkorraldus on objektiivselt põhjendatud ning kooskõlas avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõttega. Luunja vald on olulises osas vaadanud käesoleval aastal üle ka eelarvekasutuse ning seeläbi teinud samuti struktuurilisi muudatusi.
7.4.Vastustajal ei olnud kohustust pakkuda kaebajale ehitusnõuniku ametikohta. ATS-st ei tulene ka kohustust iga vaba ametikohta kindlasti täita. Ametiasutusel ei ole seega kohustust ega õigust ehitusnõuniku ametikohta täita, kui selleks puuduvad eelarvelised vahendid. Käesoleval hetkel selliseid eelarvelisi vahendeid ei eksisteeri. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et ta ehitusnõuniku ametikohale enda hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste pinnalt kvalifitseeruks. Asutuses ei olnud ühtegi sellist vaba ametikohta, mida oleks ATS § 90 lg 7 kohaselt tulnud kaebajale pakkuda. ATS § 90 lg-s 7 sätestatud kaks kumulatiivset tingimust peavad olema üheaegselt täidetud.
7.5.Kaebaja tegeles kehtivate eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamisega, õigusrikkumiste avastamise ja väärteomenetluste iseseisvalt läbiviimisega, valla avaliku korra tagamisega koostöös politseiga ning keskkonnaalase ja loomakaitseseadusest tuleneva järelevalvega. Ehitusjärelevalve kuulus järelevalvespetsialisti ülesannete hulka, kuid üksnes koostöös ehitusnõunikuga. Talle anti praktikas lahendada ehitusjärelevalvega seotud üksikküsimusi, kuid neist ei nähtu, et kaebaja oleks täitnud ehitusnõuniku ametikoha ülesandeid tervikuna või kandnud nende eest lõplikku vastutust. Kaebaja erialasel haridusel puudub sisuline seos ehitusvaldkonnaga ning tal puudub ka ehitusnõuniku ametijuhendis nõutav vähemalt kolmeaastane töökogemus projekteerimis- ja ehitusalases tegevuses. Ehitusnõuniku ülesannete pädevaks täitmiseks on kaebaja loomakasvatuse erialane ettevalmistus ilmselgelt ebapiisav. Teise ametikoha pakkumisel tuleb lähtuda ametikoha tegelikust eesmärgist, kohaldatavast õiguslikust raamistikust ning teenistusülesannete sisulisest olemusest tervikuna. Koostööna täidetava ülesande võrdlemine iseseisva põhiülesandega ei saa luua ülesannete sarnasust ATS § 90 lg 7 tähenduses. Teise ametikoha 4(10)
3-26-1604
pakkumise kohustust ei teki, kui teenistusülesanded ei ole varasema ametikohaga sarnased. Pakkuma ei pea ametikohti, millele kehtestatud nõuetele ametnik ei vasta.
7.6.Kaebaja ei ole tõendanud, et otsus järelevalvespetsialisti ametikoha kaotamisest oleks olnud poliitiline või kättemaksuks. Tegemist on kaebaja isikliku hoiaku ja paljasõnalise väitega.
7.7.Kuna kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane, puudub alus ka ATS § 105 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks. Etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest on kaebajale makstud hüvitist ATS § 101 lg 6 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud tema teenistusest vabastamise koondamise tõttu ja taotleb teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Juhul, kui kohus seda vajalikuks peab, taotleb kaebaja ka ATS § 105 lg-s sätestatud hüvitise väljamõistmist.
9.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja vabastati teenistusest järelevalvespetsialisti ametikohalt ATS § 90 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametiasutuse koosseisus ametniku ametikoht.
10.KOKS § 22 lg 1 p 36 järgi kuulub valla või linna ametiasutuse struktuuri ning palgajuhendi kehtestamine volikogu pädevusse. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib volikogu delegeerida muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris valitsusele volikogu kehtestatud eelarve piires. Vaidlust ei ole selle üle, et Luunja Vallavolikogu 28. jaanuari 2021. a otsuse nr 1 resolutsiooni p-ga 3 oli delegeeritud Luunja Vallavalitsusele muudatuste tegemine vallavalitsuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Luunja Vallavalitsuse 28. aprilli 2026. a korraldusega nr 2-4/134 „Luunja Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmine“ (dtl 11-12) muudeti Luunja Vallavalitsuse 10. veebruari 2026. a korraldusega nr 2-4/53 kinnitatud struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu selliselt, et vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisust otsustati koondada järelevalvespetsialisti ametikoht. Muudatust põhjendati korralduses järelevalve ümberkorraldamisega ning märgiti, et edaspidi viib ehitusjärelevalvet läbi ehitusnõunik ning keskkonnaalast ja heakorda puudutavat järelevalvet keskkonnanõunik. Korralduse põhjenduste kohaselt puudus seetõttu vajadus eraldiseisva järelevalvespetsialisti ametikoha järele. Korralduse resolutsiooni p 3 oli sõnastatud järgmiselt: „Korraldus jõustub 01.05.2026“.
11.Kaebaja väitel puudus vaidlustatud käskkirja andmise ajal selleks kehtiv õiguslik alus, kuna struktuurimuudatust ette nägev vallavalitsuse korraldus polnud veel jõustunud.
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. KOKS § 7 lg 2 järgi on vallavalitsuse korraldus halduse üksikakt ning peab seega vastama HMS §-s 54 sätestatule.
13.Vaidlus puudub selles, et varasema ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisuga võrreldes otsustati 28. aprilli 2026. a korraldusega kaotada asutuse struktuuris 5(10)
3-26-1604
üldise järelevalvepädevusega järelevalvespetsialisti ametikoht, millele seni oli nimetatud kaebaja. Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vastavalt tema teenistusstaaži pikkusele (ATS § 101 lg 1). Kui asutus etteteatamistähtaegu ei järgi, makstakse ametnikule lisaks ATS §-s 102 sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale maksti etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest tasu (vaidlustatud käskkirja p 2).
14.Vastustaja teavitas kaebajat koondamise tõttu teenistusest vabastamisest 28. aprilli 2026.a teates pealkirjaga „Teenistusest vabastamine koondamise tõttu“ (dtl 13). Kaebajale teatati, et ta vabastatakse ametist alates 30. aprillist 2026. Teatises selgitati kaebajale ametikoha koondamise põhjendusi ning teatati, et Luunja Vallavalitsusel ei ole hetkel võimalik pakkuda kaebajale teist töö- või ametikohta.
15.Teates märgiti ka, et seal kirjeldatud struktuurimuudatus esitatakse järgmisele vallavalitsuse istungile. Kaebaja selgituste (kaebuse p 6, dtl 4) kohaselt eeldas ta, et ettepanek vallavalitsuse struktuurimuudatuste tegemiseks esitatakse vallavalitsuse istungile järgmisel nädalal ehk 5. mail 2026, kuna tavapäraselt toimuvad istungid igal teisipäeval, ja talle oli üllatuslik, et järelevalvespetsialisti ametikoha kaotamist arutati juba 28. aprillil 2026 toimunud vallavalitsuse istungil, kus jäätmekäitluse teema arutamisega seoses viibis kohal ka kaebaja. Kohus leiab, et ametnikul ei saa iseenesest tekkida ootust kuupäeva suhtes, millal tema teenistussuhet puudutavat küsimust arutatakse või millal vastavat otsustust sisaldav haldusakt täpsemalt antakse. Küll aga tuleb möönda, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid (eelkõige haldusmenetluse läbiviimise ajaline mõõde) tekib kahtlus selle menetluse läbiviimise eesmärgi ja valitud ajakava põhjendatuse ning hea halduse põhimõtetele vastavuse osas (vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p 21).
16.HMS § 60 lg 1 ls 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Luunja Vallavalitsuse 28. aprilli 2026. a korraldus nr 2-4/134 „Luunja Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmine“ resolutsiooni p 3 kohaselt jõustus korraldus 1. mail 2026. Seega oli vastustaja ühese arusaadavusega määratlenud haldusakti kehtima hakkamise aja ning sellest kuupäevast hakkas kehtima vallavalitsuse uus struktuur, mille koosseisus ei olnud enam kaebaja ametikohta.
17.Luunja vallavanem andis 29. aprillil 2026, st veel enne 28. aprilli 2026. a korralduses nr 24/134 märgitud jõustumise kuupäeva käskkirja kaebaja teenistusest vabastamiseks (29. aprilli 2026. a käskkiri) nr 12-1/7. Käskkirjas märgiti, et ametnik vabastatakse teenistusest alates 1. maist 2026 ning tema viimane tööpäev on 30. aprill 2026. Samamoodi oli teenistussuhte lõppemise kuupäev märgitud ka koondamisteates. Kuigi käskkirjas ei ole otsesõnu tuginetud vallavalitsuse 28. aprilli 2026. a korraldusele, tuleneb käskkirjast ühese arusaadavusega, et selle andmise aluseks on ATS § 90 lg 1 p 2 (koondamine) ning ametikoht, mille koondamise tõttu kaebaja teenistusest vabastati, oli järelevalvespetsialisti ametikoht, mille koondamine otsustati 28. aprilli 2026. a korraldusega nr 2-4/134 . Eeltoodu põhjal võib kaebajaga nõustuda selles, et 29. aprilli 2026. a käskkirja andmise ajaks Luunja Vallavalitsuse 28. aprilli 2026. a korraldus, millega struktuurimuudatus otsustati, 6(10)
3-26-1604
vallavalitsuse korralduse p 3 kohaselt veel ei kehtinud. Korraldus hakkas kehtima selles sätestatud kuupäeval, s.o 1. mail 2026.
18.Vastustaja on vastuseks kaebaja järelepärimisel selgitanud käskkirja andmise õigusliku aluse olemasolu 18. juuni 2026. a vastuse nr 1-11/554-2 (dtl 110-112) p-s 13 järgmiselt: „Vallavalitsus otsustas 28.04.2026 korraldusega teenistuskoha koosseisust välja arvata alates 01.05.2026. Teenistusest vabastamise käskkiri anti välja pärast vastava otsuse tegemist 29.05.20261, kuid selle õiguslik toime saabus samal kuupäeval, mil jõustus struktuurimuudatus ja teenistuskoht koosseisust eemaldati. Ametniku viimane tööpäev oli 30.04.2026. Seega oli teenistuskoha kaotamine ja teenistussuhte lõppemine ajaliselt kooskõlas“. Vastuse p-s 14 on vastustaja lisaks märkinud, et ATS § 90 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused olid täidetud, kuna teenistuskoht kaotati vallavalitsuse otsusega ning struktuurimuudatus jõustus teenistussuhte lõppemisega samal kuupäeval. Haldus- ja kohtupraktikas ei ole haruldased olukorrad, kus ametnikule teatatakse ametikoha koondamisest ja tema koondamise tõttu teenistusest vabastamisest eesootava struktuurimuudatuse tõttu juba enne vastava muudatuse kehtima hakkamist. Õigusteoreetiliselt korrektne on struktuurimuudatuse kehtestamine tulevikus saabuvast kuupäevast, kuid see ei välista struktuurimuudatust ette nägeva õigusakti varasemat kehtima hakkamist, et tagada teenistusest vabastamine selle andmise ajal kehtival õigusliku alusel. Praegusel juhul ei ole vastustaja selliselt toiminud.
19.Vastustaja väitel oli teenistussuhte lõppemise hetkeks selleks kehtiv õiguslik alus olemas, kuna 1. mail 2026 jõustus nii struktuurimuudatus kui ka lõppes kaebaja teenistussuhe. Kehtiv avaliku teenistuse regulatsioon ei täpsusta, mida lugeda teenistusest vabastamise hetkeks, st kas faktilist teenistussuhte lõppemise päeva või teenistusest vabastamise haldusakti andmise aega. ATS § 90 lg 8 kohaselt on koondamise korral ametniku teenistussuhte viimane päev teenistusest vabastamise teates märgitud päev. Kaebajale teatati, et ta vabastatakse ametist alates 30. aprillist 2026. Vastustaja on ka selgitustes kaebajale kinnitanud, et 30. aprill 2026 oli ametniku viimane tööpäev (dtl 110-112). Seega ei saa nõustuda vastustaja ülaltoodud seisukohaga, et teenistuskoha kaotamine ja teenistussuhte lõppemine olid ajaliselt kooskõlas ning et Luunja Vallavalitsuse 28. aprilli 2026. a korraldus nr 2-4/134, arvestades selle resolutsiooni p-s 3 esitatud sõnastust, olnuks kaebaja viimasel teenistussuhte päeval kehtinud õiguslik alus. Ka varasema, kuni 31. märtsini 2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel kujunenud praktikas on leitud, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette teatamine ei eelda vältimatult, et selleks ajaks peab olema koondamise õiguslik alus (nt ametiasutuse ametikohtade koosseisu muudatus) juba kehtima hakanud, kuid oluline on koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel (nt TlnRKo 3-22-77, p 10 ja seal viidatud praktika). Praegusel juhul ei olnud struktuurimuudatust ette nägev õigusakt kehtima hakanud ei vaidlustatud käskkirja andmise ajaks (29. aprillil 2026) ega ka kaebaja viimaseks tööpäevaks olnud 30. aprillil 2026.
20.Kohus möönab eeltoodu põhjal, et Luunja Vallavalitsuse 28. aprilli 2026. a korralduse nr 2-4/134 resolutsiooni p 3 sõnastuse eesmärk oli vallavalitsuse uue struktuuri kehtestamine
Dokumendis kajastatud asjaolusid tervikuna arvesse võttes pidas vastustaja eelduslikult silmas kuupäeva 29.04.2026.
7(10)
3-26-1604
alates 1. maist 2026. Samas ei võimalda see järeldust, et kaebaja teenistusest vabastamine toimus kehtival õiguslikul alusel. Korralduse enda ning sellega tehtava struktuurimuudatuse kehtima hakkamine ei pea olema kokkulangev, kui sama korralduse eesmärgiks on juba enne struktuurimuudatuse kehtima hakkamist lõpetada mõne ametnikuga teenistussuhe just struktuurimuudatusest tingitud koondamise tõttu. Kuna vaidlustatud käskkiri ei tuginenud selle andmise ajal kehtinud õiguslikul alusel, on tegemist õigusvastase haldusaktiga HMS § 54 tähenduses.
21.Lisaks formaalsele õigusvastasusele jääb raskesti mõistetavaks, miks ülal kirjeldatud haldusmenetlus viidi läbi sellises ajalises mõõtmes, mis ei võimaldanud mõistlikku aega õigusliku aluse jõustumiseks ega kaebajale koondamisest etteteatamise asjaoludega, sh teise ametikoha pakkumise võimatuse argumendiga tutvumiseks. Seadusandja on küll kiireloomuliseks teenistusest vabastamise olukorraks õiguskaitsevahendina ette näinud, et etteteatamistähtaja järgimata jätmisel makstakse ametnikule lisaks ATS §-s 102 sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest (ATS § 101 lg 6) ning vastustaja on seda normi ka järginud (käskkirja resolutsiooni p 2). Samas peavad olema täidetud kõik ATS §-st 90 tulenevad koondamise tõttu teenistusest vabastamise eeldused. Kohtule käesoleva haldusasja toimikust nähtuva teabe põhjal ei ole alust arvata, et tegemist oli sedavõrd pakilise küsimusega, mis tingis vajaduse kiiresti kavandatav struktuurimuudatus ellu viia ning võimaldaks nõustuda vastustaja lähenemisega vaidlustatud käskkirja kehtiva õigusliku aluse olemasolust
22.Asutusel on oma pädevuse piires otsustusõigus asutuse struktuuri kujundamisel ja ametikohtade arvu ning vajaduse üle otsustamisel. Pikaajalises kohtupraktikas on rõhutatud, et kuna asutuse juhil lasub kohustus tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine, peavad tal olema ka võimalused muudatuste tegemiseks teenistuse ümberkorraldamisel (nt Riigikohtu
24.aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-14-07 ja seal viidatud lahendid). Seega on asutuse pädevuses ka otsustada, millised ametikohad koondada (nt Riigikohtu 19. detsembri 2011. a otsus nr 3-3-1-50-11, p 12). Haldusorgan peab seejuures oma kaalumisruumi aga õiguspäraselt sisustama.
23.Kohtupraktikas on rõhutatud, et ATS § 90 lg 1 p 2 alusel teenistusest vabastamine on lubatav, kui on kujunenud tegelik koondamissituatsioon, st ametikoha kaotamise õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas tegemist on tegeliku struktuurimuudatusega ning kas teenistusülesanded on sisuliselt ära langenud või vähenenud määrani, mis ei õigusta enam senise ametikoha olemasolu asutuse struktuuris.
24.ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Selles sättes on silmas peetud olukordi, kus sisuliselt kaotatakse ametikoht ühes struktuuriüksuses ning luuakse uus vähemalt üldjoontes sama sisu ja mahuga ülesannetega ametikoht teises struktuuriüksuses (või asutuses) või olukorda, kus ühest struktuuriüksusest kaotatava ametikoha ülesanded antakse tervikuna teises struktuuriüksuses (või asutuses) olevale ametkohale nii, et teises struktuuriüksuses oleva ametikoha sisu ja maht kattub vähemalt üldjoontes esimesest struktuuriüksusest kaotatud ametikoha omadega. Sätte eesmärk on vältida ametniku vabastamist n-ö kunstlikult tekitatud koondamissituatsioonis (nt Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-23-2777, p 8). Praegusel juhul ei ole kaebaja teenistusülesandeid antud teise struktuuriüksusesse ega asutusse, vaid järelevalveülesanded otsustati jagada erinevate valdkondade spetsialistide vahel vastavalt nende tegevuse spetsiifikale. 8(10)
3-26-1604
Vastustaja on praegusel juhul ka kaebajale esitatud koondamisteates märkinud kaebaja ametikoha kaotamise põhjusena järelevalvefunktsiooni täitmise jagamise valdkondlike spetsialistide vahel ning selgitanud, et lähiajal asub vallavalitsuses tööle keskkonnaspetsialist.
25.Kuigi kehtiva õiguse ega kohtupraktika järgi ei olnuks nõutav detailne analüüs varasemate järelevalveülesannete mahu ja nende valdkonnapõhise ümberjagamise põhjendamiseks, on praegusel juhul vastustaja selgitused järelevalvespetsialisti ametikoha koondamise ja tema seniste ülesannete ümberjagamise põhjendatusest valdkondlikele spetsialistidele jäänud väga üldsõnaliseks ega võimalda kohtul veenduda koondamissituatsiooni tegelikkuses. Seda järeldust kinnitab ka äärmiselt lühike ajavahemik ametikoha struktuurimuudatuse otsustamise ning teenistussuhte viimase päeva vahel, aga ka tuginemine asjaolule, et järelevalvefunktsiooni osaliselt üle võttev keskkonnaspetsialist asub peatselt ametisse. Järelevalvespetsialisti ametijuhendist (dtl 16-18) ilmnevad ka muud, sh korrakaitselised ülesanded, mistõttu jätab vastustaja selgitus ülesannete jaotumisest ehitus- ja keskkonnavaldkonna spetsialistide vahel ebaselgeks, kuidas korraldatakse muude ülesannete jaotamine. Ka ilma neid väiteid pikemalt lahkamata peab kohus vastustaja kaalutlusi ebapiisavaks. Kohus ei pea seetõttu siinkohal vajalikuks pikemalt peatuda kaebaja väidetel poliitilisest kallutatusest ega kättemaksumotiivist tema ametikoha koondamisel ning jätab vastavad tõendid (dtl 61-74, sh 27. augusti 2026. a menetlusdokumendis linkidena sisalduvad viited tõenditele) asja lahendamisel arvesse võtmata (HKMS § 62 lg 2).
26.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri oli kaebaja teenistusest vabastamist puudutavas osas (käskkirja resolutsiooni p 1) õigusvastane ning kaebaja nõue käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb rahuldada.
27.ATS § 105 lg 1 näeb ette, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda lisaks vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamisele ka hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Samas on sätestatud, et kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.
27.1.Kaebaja märkis 5. juuni 2026. a avalduses kaebust täpsustades (dtl 29): „Hüvitist ei taotle. Kui kohus asja arutamisel leiab, et hüvitis on vajalik, siis hüvitise määramise jätan kohtu otsustada.“ Kohus käsitleb eeltoodut kaebaja tahtena esitada ka nõue kahju hüvitamiseks.
27.2.Riigikohtu seisukoha järgi saab ATS § 105 lg-st 1 järeldada, et selles ette nähtud hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui tahetakse määrata kolme kuu palga suurusest hüvitisest suuremat või väiksemat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (otsus asjas nr 3-3-1-1316, p 29).
27.3.Kohus peab oluliseks arvestada, et hoolimata kohtu järeldusest teenistusest vabastamise õigusvastasuse kohta on vastustaja tasunud kaebaja teenistussuhet lõpetades korrektselt teenistusest vabastamisega kaasnevad tasud, sh palga etteteatamistähtajast puudu jäänud päevade eest. Arvestades ka kaebaja sõnastust hüvitise nõude esitamisel, järeldab kohus, et kaebaja on pidanud enda õiguste kaitse seisukohast esmatähtsaks vabastamise õigusvastasuse kindlakstegemist, mitte niivõrd sellest tulenevate tagajärgede heastamiseks hüvitise maksmist. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks kaebajale välja mõista hüvitis tema ühe kuu ametipalga ulatuses. Vastavalt HKMS § 167 lg 1 p-dele 2 ja 3 kohustab kohus vastutajat kaebajale väljamõistetvat summat välja arvutama, kuna vastustajal kaebaja tööandjana on 9(10)
3-26-1604
olemas vastav teave väljamõistetava summa suuruse ning sellest tehtavate mahaarvamiste (maksud ja maksed) kohta. Hüvitis tuleb kaebajale välja maksta ühe kuu jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest.
28.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus on olnud riigilõivuvaba vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1. Asjas ei ole ilmnenud ka muid menetluskulusid, mida kaebaja oleks kandnud. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt tema enda kanda. Seega puuduvad menetluskulud, mille jaotuse peaks kohus otsustama. allkirjastatud digitaalselt Sirje Kaljumäe kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.