Kaitseressursside Ameti taotlus anda luba peatada O.S mootorsõiduki juhtimise õigus, kuni ta täidab kohustuse osaleda terviseseisundi hindamisel
Menetlusosalised
Taotleja – Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv Puudutatud isik – O.S, esindaja v.adv Allar Jõks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.09.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.S määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse O.S määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.09.2026 määruse peale.
Jätta rahuldamata O.S taotlus korraldada kohtuistung.
Jätta rahuldamata O.S taotlus kuulutada menetlus kinniseks.
4.Jätta O.S määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.09.2026 määrus muutmata.
Jätta O.S esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7, § 265 lg 5).
1.Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 13.06.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4565 O.S-i (puudutatud isik) osalema terviseseisundi hindamisel 21.08.2023. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust (300 eurot). Puudutatud isik ei täitnud ettekirjutust. Sunniraha tasuti täitemenetluses.
3-26-1810
2.KRA kohustas 06.09.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/6278 puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 07.11.2023. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust (400 eurot). Puudutatud isik ei täitnud ettekirjutust. Sunniraha tasuti täitemenetluses.
3.KRA kohustas 23.11.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/8517 puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 10.04.2024. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust (600 eurot). Puudutatud isik ei täitnud ettekirjutust. Sunniraha tasuti vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul.
4.KRA kohustas 17.06.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/2847 puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 23.10.2024. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust (640 eurot). Puudutatud isik ei täitnud ettekirjutust. Sunniraha tasuti vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul.
5.KRA kohustas 08.11.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/5018 puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 21.04.2025. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust (640 eurot). Puudutatud isik ei täitnud ettekirjutust. Sunniraha tasuti vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul.
6.KRA kohustas 13.05.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/1534 puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 18.09.2025. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust (640 eurot). Puudutatud isik ei täitnud ettekirjutust. Sunniraha tasuti vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul.
7.KRA kohustas 22.10.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/3487 puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 11.03.2026. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust (640 eurot). Puudutatud isik ei täitnud ettekirjutust. Sunniraha tasuti vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul.
8.KRA tegi 23.10.2025 hoiatuse nr 13-9/2025/125 õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta, kohustas puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 11.03.2026 ning hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel võib KRA taotleda halduskohtult luba peatada tema juhtimisõiguse kehtivus kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 alusel.
9.KRA kohustas 14.04.2026 ettekirjutusega nr 8-6/2026/883 puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 29.06.2026.
10.KRA esitas 16.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba peatada O.S juhtimisõigus, kuni ta täidab kohustuse osaleda terviseseisundi hindamisel. KRA 22.10.2025 ettekirjutus, millega kohustati puudutatud isikut osalema terviseseisundi hindamisel 11.03.2026, on puudutatud isikule kätte toimetatud 22.11.2025 Eesti teabevärava teenuse kaudu. Isik ei vaidlustatud seda ettekirjutust, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. KRA 23.10.2025 hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta on puudutatud isikule kätte toimetatud 23.11.2025 Eesti teabevärava teenuse kaudu. Isik on korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata ja seega rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. KRA on varem toimetanud puudutatud isikule kätte veel kuus ettekirjutust ilmuda terviseseisundi hindamisele, kuid isik on jätnud need mõjuva põhjuseta täitmata. Enne ettekirjutuste tegemist on puudutatud isikule edastatud ka kolm kutset ilmuda terviseseisundi hindamisele, millele isik samuti ei reageerinud. Kokkuvõttes on O.S eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust kümnel korral. Kuigi isikule on korduvalt tehtud ettekirjutusi ja rakendatud üha suuremat sunniraha, ei ole see mõjutanud teda ettekirjutusi täitma. Samuti ei ole ta kordagi esitanud mõjuvaid põhjendusi, miks ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele. Põhiseaduse (PS) § 124 kohaselt on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alusel ja korras. Puudutatud isikul on AM-, B1- ja B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning juhiluba. Juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isikut karistada, vaid suunata teda täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine on proportsionaalne ja vajalik meede, sest sunnirahade rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus.
2(7)
3-26-1810 O.S on 14.04.2026 ettekirjutusega uuesti kutsutud terviseseisundi hindamisele 29.06.2026. Kui ta läbib terviseseisundi hindamise, teavitab KRA viivitamata Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
11.O.S palus 18.06.2026 seisukohas jätta KRA taotlus rahuldamata ning pikendada kohtule seisukoha esitamise tähtaega. Puudutatud isik on juhatuse liige metsamajandusega tegelevas äriühingus, kellele kuuluvad mitmed metsa- ja põllumaad erinevates Eesti piirkondades. Ta peab liikuma operatiivselt erinevate kohtade vahel ja mõnikord transportima töövahendeid. Seda ei ole võimalik teha ühistranspordiga. KRA kutsed ei ole temani jõudnud või on jõudnud viivitustega ning ta on need avastanud pärast määratud kuupäeva möödumist. Ta ei kasuta eesti.ee e-posti aadressi. KRA taotletav meede ei ole vajalik ega proportsionaalne. Juhtimisõiguse peatamine mõjutab puudutatud isiku võimalust täita tööülesandeid ja säilitada sissetulekut. Selline meede riivab vaba eneseteostust (PS § 19 ) ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29). KRA-l ja kohtul on võimalik kaaluda järgmisi vähem intensiivseid lahendusi: 1) jätta juhtimisõiguse peatamine kohaldamata vähemalt kuni 29.06.2026 terviseseisundi hindamise ajani; 2) hinnata, kas puudutatud isikul on muid KVTS § 331 lg-s 5 nimetatud õigusi või lube, mille piiramine oleks tema töö- ja igapäevaelu seisukohalt oluliselt vähem koormav. KRA taotlusest ei nähtu, et neid alternatiive oleks sisuliselt kaalutud. Lisaks on KRA juba määranud uue terviseseisundi hindamise aja.
12.Tallinna Halduskohus pikendas KRA taotlusele vastamise tähtaega kuni 30.06.2026, et O.S-il oleks võimalik osaleda 29.06.2026 toimuval terviseseisundi hindamisel. Kohus märkis, et kui O.S ei osale 29.06.2026 toimuval terviseseisundi hindamisel, rahuldab kohus KRA taotluse.
13.KRA teatas 10.07.2026, et O.S ei osalenud 29.06.2026 terviseseisundi hindamisel ning põhjendas oma mitteilmumist töökohustuste täitmisega. Lisaks märkis KRA, et tegi 06.07.2026 ettekirjutuse nr 8-6/2026/2047, millega kohustas puudutatud isikut ilmuma terviseseisundi hindamisele 07.09.2026.
14.KRA teatas 18.09.2026, et puudutatud isik ei osalenud ka 07.09.2026 terviseseisundi hindamisel ega põhjendanud oma mitteilmumist.
15.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.09.2026 määrusega KRA taotluse ning andis loa peatada puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õigus, kuni ta täidab kohustuse osaleda terviseseisundi hindamisel. Halduskohus kohustas KRA-d määrama puudutatud isikule viivitamatult uus aeg terviseseisundi hindamiseks. KRA taotlus on põhjendatud ning vastab KVTS § 331 lg 6 nõuetele. Kutsealune on korduvalt eiranud kohustust osaleda KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel. KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata jätmise tagajärgede eest. Valitud meede on kohustuse täitmise tagamiseks sobiv ja selle kohaldamine on proportsionaalne. Puudutatud isik on eiranud KRA arstliku komisjoni ette ilmumise kohustust vähemalt 11 korral. Tema suhtes rakendati seitsmel korral sunniraha, kuid see ei motiveerinud teda kohustust täitma. Ettekirjutused on puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud vastavalt KVTS § 15 lg-le
1.Puudutatud isik on tasunud seitsmel korral ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratud sunniraha, seega pidi ta olema teadlik, et KRA kutsub teda terviseseisundi hindamisele. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. Puudutatud isik tõi välja, et KRA-l oleks võimalus jätta juhtimisõiguse peatamine kohaldamata kuni 29.06.2026 toimuva terviseseisundi hindamiseni. Kohus andis isikule võimaluse osaleda 3(7)
3-26-1810 29.06.2026 hindamisel, kuid ta jättis ilmumata. KRA tegi uue ettekirjutuse, millega kohustas puudutatud isikut osalema 07.09.2026 toimuval terviseseisundi hindamisel. Puudutatud isik ei osalenud ka sellel terviseseisundi hindamisel. Seega on selge, et puudutatud isik ei kavatse vabatahtlikult terviseseisundi hindamisel osaleda. Olukorras, kus sunniraha korduv rakendamine ei ole olnud tulemuslik, tuleb valida mõni teine meede, mis on eelduslikult mõjusam. Isikul on olnud võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstliku komisjoni ette ning täites seadusest tuleneva kohustuse. Juhtimisõiguse peatamine on võrdlemisi intensiivne piirang, millel võib isiku elu- ja töökorraldusele olla suur mõju. Seetõttu on põhjendatud anda KRA-le luba puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks üksnes kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. KRA-l tuleb viivitamatult kutsuda puudutatud isik uuesti terviseseisundi hindamisele.
16.O.S esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.10.2026 määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 18.09.2026 määrus ning jätta KRA taotlus rahuldamata, tuvastades vajadusel KVTS § 331 lg 5 p 2 vastuolu PS-ga ja jättes selle kohaldamata, alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Puudutatud isik soovis läbida ajateenistuse vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist, kuid tervislikel põhjustel talle seda siis ei võimaldatud. Kuigi puudutatud isik ei välista ajateenistust tulevikus, on ta tänaseks oma isa asutatud kinnisvara ja metsamajandusega tegelevate äriühingute juhatuse liige ning tema igapäevatöö seisneb liikumises ettevõtete objektidel üle Eesti. Objektid paiknevad hajutatult ning ühistransport sinna ei vii või kuluks selleks autosõidust mitu korda rohkem aega. Juhtimisõiguse kaotus tähendab seega võimatust teha senist tööd ja koos sellega sissetuleku kadumist. Seejuures mõjutab juhtimisõiguse peatamine tugevalt ka puudutatud isikuga seotud äriühinguid. Puudutatud isikul on objektide kohta teadmised ja kogemus, mida ei ole kellelgi teisel. Halduskohtu määrus on õigusvastane kaalutlusvigade, uurimispõhimõtte ja õiguse olla ära kuulatud rikkumise tõttu. Halduskohus ei hinnanud puudutatud isiku 18.06.2026 seisukohas välja toodud mõju tema tööle ja sissetulekule. Seega on halduskohus jätnud kaalumata mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise proportsionaalsuse. Kui ringkonnakohtu hinnangul halduskohus ei peagi kaaluma juhtimisõiguse peatamise proportsionaalsust, tuleb hinnata normi põhiseaduspärasust. Määruskaebuses sisaldus esialgset õiguskaitse taotlus, milles puudutatud isik palub peatada halduskohtu 18.09.2026 määruse täitmine ja taastada O.S mootorsõiduki juhtimise õigus kuni lõpliku lahendi jõustumiseni siinses kohtuasjas. Puudutatud isik vajab esialgset õiguskaitset, sest kahjulik tagajärg nii talle endale kui ka kolmandatele isikutele on juba saabunud – ta ei saa teha oma tööd nõutud viisil. Lisaks kannatavad perekondlikud kohustused. Teoreetiliselt oleks võimalik objektide vahel liikumiseks kasutada taksot, kuid sellega sõitmine tähendaks väga suurt kulu, mis vähendaks sissetulekut väga suurel määral. Eesti piires ei ole taksot kõrvale jättes isiklikule sõiduautole sisuliselt alternatiivi. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik ühistranspordiga sihtkohtade vahel liikuda, on see ebamõistlikult aeganõudev, nõuab väga täpselt planeerimist ning välistatud peavad olema ootamatused. Seejuures suureneb aga transpordile kuluv aeg kordades. Perekonna suvekodud on Valklas, Pärnus ja Kuressaares, kuhu ühistranspordiga jõudmine on samuti vaevaline. Lisaks ei võimalda see samal määral vajalikke asju kaasa võtta. Siinsel juhul ei esine ülekaalukaid avalikke huve, mis kaaluks üles puudutatud isiku kaitstavad huvid. Ajakirjanduse vahendusel on teada, et tänavu võetakse kaitseväkke tavapärasest kolm korda vähem kutsealuseid ning kaitsevägi ei suutnud vastu võtta kõiki soovijaid. See tähendab, et kui järgmisel aastal võetakse vastu jälle tavapärane arv kutsealuseid, lisanduvad neile sel aastal välja jäänud soovijad. Seega ei kannata riigikaitse huvid esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Puudutatud isiku juhtimisõiguse puudumine mõjutab ulatuslikult ka kolmandaid isikuid. Määruskaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. 4(7)
3-26-1810 Puudutatud isik soovib asja arutamist suulises menetluses ning tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-st 6 palub tunnistada menetlus kinniseks ärisaladuse kaitseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
18.HKMS § 264 lg 4 kohaselt vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega lihtmenetluses, kui seadus ei sätesta teisiti. KVTS 331 lg 7 ei näe ette, et mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks (KVTS § 331 lg 5 p 2) loa andmise taotlus tuleks lahendada kohtuistungil. Seejuures ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt vaja määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungit korraldada isegi siis, kui see oleks nõutav loa andmise otsustamisel. Ka HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, miks tuleks see vaadata läbi kohtuistungil. Puudutatud isikut esindab vandeadvokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.
19.HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse TsMS § 37–42. TsMS § 38 lg 1 p 6 kohaldamise eelduseks on vaidlusaluse teabe vastavus ärisaladuse tunnustele ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 p 1–3 tähenduses. Ärisaladuseks on teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada ega kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealuse teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ning mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtudes võtnud mõistlikke meetmeid selle salajas hoidmiseks (vt Riigikohtu 15.05.2020 otsus asjas nr 1-18-4590, p 36). Puudutatud isik ei ole seostanud oma taotlust EKTÄKS § 5 lg-ga 2 ega seda konkretiseerinud. Pidades silmas, et menetlusvälise isiku juurdepääs toimikule on HKMS §-st 89 tulenevalt piiratud, ei ole pelgalt menetlusvälisel isikul toimikuga tutvumise piiramiseks menetluse kinniseks kuulutamine ka sisuliselt vajalik. Kohtul on HKMS § 89 lg-te 2 ja 3 kohaselt kohustus kaaluda vastandlikke huve ning tagada ka toimikuga tutvumise võimaldamise korral juurdepääsupiiranguga andmete kaitse. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata. II
20.Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
21.Puudutatud isikule 13.06.2023, 06.09.2023, 23.11.2023, 17.06.2024, 08.11.2024, 13.05.2025 ja 22.10.2025 tehtud ettekirjutused ning hoiatus õiguste ja lubade peatamise kohta on temale KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 järgi kätte toimetatud. Puudutatud isik ei ole ettekirjutusi täitnud ega neid vaidlustanud. Puudutatud isiku väide, et ta ei ole ettekirjutusi kätte saanud või on need kätte saanud hilinenult, ei ole usutav. Puudutatud isikule on seitsmel korral määratud sunniraha, mille ta on tasunud (sh viiel korral vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja jooksul). Seega pidi ta olema ettekirjutustest teadlik. Sunniraha rakendamine ei ole teda siiski mõjutanud terviseseisundi hindamisele ilmuma. KRA hoiatas 23.10.2025 puudutatud isikut, et kui ta ei ilmu terviseseisundi hindamisele 11.03.2026, võib KRA KVTS § 331 lg 5 alusel taotleda halduskohtult luba tema juhtimisõiguse peatamiseks. Puudutatud isik ei ilmunud 11.03.2026 5(7)
3-26-1810 terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud mitteilmumist ning KRA esitas 16.06.2026 taotluse anda luba KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud meetme võtmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KRA taotlus vastab KVTS § 331 lg 6 nõuetele.
22.KVTS § 331 lg 5 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud, sest puudutatud isik on kolme aasta jooksul korduvalt eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele ja teda on sellise tagajärje eest hoiatatud (KVTS § 331 lg 1). Isik ei ole esitanud mõjuvat põhjust tervisekontrolli ilmumata jätmise kohta. Puudutatud isikul kui Eesti Vabariigi kodanikul lasub põhiseadusest tulenev kohustus osaleda riigikaitses seaduses sätestatud alustel ja korras (PS § 124 lg 1). KVTS § 40 lg 1 p 5 sätestab terviseseisundi hindamisel osalemise kutsealuse kohustusena. Kutsealune on KVTS § 2 lg 3 kohaselt 17–27-aastane (k.a) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni. Seadusest ei tulene, et inimesel, kes on hõivatud tööga, oleks õigust eirata KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kutsealuse kohustusi.
23.Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine ei ole siinsel juhul ebaproportsionaalne. Nagu eespool märgitud, on puudutatud isikul kohustus osaleda KRA määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel ning esitama terviseseisundit hindava arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavad dokumendid (KVTS § 40 lg 1 p 5). Puudutatud isik on eiranud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust korduvalt ning sunniraha korduv rakendamine isegi KVTS § 226 lg-s 2 sätestatud ülemmääras (640 eurot) ei ole kallutanud teda kohustust täitma. Puudutatud isik palus halduskohtul ja KRA-l kaaluda juhtimisõiguse peatamata jätmist vähemalt kuni tema 29.06.2026 terviseseisundi hindamiseni (dtl 48) ning halduskohus arvestas sellega. Puudutatud isik ei ilmunud 29.06.2026 hindamisele. KRA tegi uue ettekirjutuse, millega kohustas puudutatud isikut osalema 07.09.2026 terviseseisundi hindamisel, kuid ta eiras ka seda ettekirjutust. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et leebemad meetmed võiksid puudutatud isikut tõhusalt mõjutada ettekirjutust täitma.
24.Juhtimisõiguse peatamisega kaasnevate tagajärgede kohta on puudutatud isik selgitanud, et juhtimisõigus on vajalik tema igapäevatöös, kuna juhatuse liikmena metsamajandusega tegelevas äriühingus peab ta liikuma erinevate asukohtade vahel ning mõnikord transportima töövahendeid, mida ei saa teha ühistranspordiga (dtl 47, 131). Samuti on isik viidanud, et tal on suvekodud Eesti erinevates piirkondades ja ta abistab oma vanavanemaid. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda pelgalt asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine häiriks puudutatud isiku tööja isiklikku elu ning piiraks tema vabadusi, seda meedet ebaproportsionaalseks. Vaidlustatud määrusega kohustati KRA-d viivitamatult määrama O.S-ile uus aeg terviseseisundi hindamiseks. Meetme kohaldamine lõpeb, kui puudutatud isik täidab kohustuse. Seni on puudutatud isikul võimalik kasutada ühistransporti või vajadusel nt juhiga autorendi või autojuhi teenust. Meetme eesmärk ongi igapäevaelus teatud piirangute seadmise kaudu kallutada isikut oma kohustust täitma. Asjaolu, et puudutatud isik soovis ajateenistuse läbida vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist, kuid tervislikel põhjustel talle seda siis ei võimaldatud, ei oma praegusel juhul tähtsust. Kutsealusel puudub õigus ise valida, kas ja millal tervisekontroll läbida (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2024 määrus nr 3-24-1561, p 9).
25.Puudutatud isiku juhtimisõiguse peatamine ei ole seotud tema ajateenistusse astumise, vaid sellele eelneva terviseseisundi hindamisega. Seega ei ole meetme proportsionaalsuse hindamisel määravat tähtsust, kas ajateenistusse omal algatusel minna soovijaid võib olla rohkem, kui riigil on võimalik ajateenistusse võtta. Pealegi võetakse kaitseministri 16.01.2026 määruse nr 1 „Ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistusse võetavate isikute arvuline jagunemine ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ning ajateenistuse kestus 2027. aastal“ § 2 lg 1 kohaselt 2027. aastal ajateenistusse kuni 4100 isikut (vrd 2026.
6(7)
3-26-1810 aastal 1198 isikut). Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks järeldada, et kõik need kohad on võimalik täita vabatahtlikult ajateenistusse astujatega.
26.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.09.2026 määrus muutmata. III
27.Puudutatud isik on määruskaebuses taotlenud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, millega peatada halduskohtu 18.09.2026 kohtumääruse täitmine ning taastada O.S mootorsõiduki juhtimise õigus kuni lõpliku lahendi jõustumiseni siinses asjas.
28.Kuna ringkonnakohus lahendas määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus tagada määruskaebust HKMS § 208 lg 2 alusel, s.o kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid määruskaebuse lahendamise ajaks. Haldustoiminguks loa andmise asjades võib aga kohaldada esialgset õiguskaitset ka ajaks, mil kohtumäärus on HKMS § 265 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustunud, kuid seda on võimalik edasi kaevata (vrd Riigikohtu 01.10.2026 määrus nr 3-253867, p 12).
29.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust, arvestades eespool toodud põhjendusi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Puudutatud juhtimisõiguse peatamise eeldused on täidetud ja meede on proportsionaalne. Avalik huvi on puudutatud isiku õigustest kaalukam. Halduskohus kohustas KRA-d määrama puudutatud isikule viivitamatult uus aeg terviseseisundi hindamiseks ning pole alust arvata, et KRA seda kohustust ei täida. Puudutatud isik saab aidata kaasa, et tema juhtimisõigus oleks peatatud võimalikult lühikest aega, ilmudes terviseseisundi hindamisele KRA määratud ajaks. Eelduslikult ei võta terviseseisundi hindamine kauem kui pool päeva, mistõttu ei saa see oluliselt takistada puudutatud isiku töökohustuste täitmist. Terviseseisundi hindamisele ilmumine ei tähenda, et kaebaja kutsutakse kohe ajateenistusse.
Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. IV
31.Määruse avaldamisel tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.