2-24-117519/8 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja - lahend.ee

7.Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja, olles joobeseisundis, 17.05.2023 liiklusõnnetuse A. H. Tammsaare pst, Pärnu linnas. Liiklusõnnetusetagajärjel sai kahjustada sõiduk registrimärgiga x. Kostja juhitud sõiduk oli kindlustatud hageja poolt. Sõiduki taastusremondi maksumus oli 3589,37 eurot. Hageja on kahju hüvitanud ja esitanud kostja vastu tagasinõude, mis on täitmata. Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus võttis hagi menetlusse 09.10.2024 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamises. Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 14.10.2024 KÄPO kaudu. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli seega 28.10.2024. Kostja ei ole hagivastust esitanud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

Tsiviilasi nr 2-24-117519 menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatult suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 490 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 710 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.