Võlaõigus

2-23-144969

2-23-144969 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 08.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 11.01.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 11.01.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 29.01.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõla 4655.17 eurot, intressi 224.29 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 356.89 eurot, viivise alates 30.01.2024 kuni põhinõude summas 4655.17 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12,9% aastas, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 595 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2-23-144969 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS I 24.11.2022 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles AS I lepingu 27.06.2023 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.06.2023 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Laenutaotlus oli esitatud läbi veebikeskonna 2022 aastal. See tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (1200.00 EUR) ja kohustusi (54.00 EUR), mis kehtivad kuni 22.01.2023. Esialgne võlausaldaja on otsuse tegemisel lähtunud kostja kontoväljavõttest. Harju Maakohus jättis 23.05.2024 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagi alust. 11.06.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos nõude ümberarvestusega. Hageja selgitab, et kostjalt on toimunud hagejale laekumine kokku summas 608.40 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 20.12.2022-20.05.2025. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 20.12.2022- 20.03.2023 täielikult ja 20.04.2023 osaliselt. Seega ülesütlemise seisuga 27.06.2023 oli kostja võlas kolme järjestikuse osamaksega so 20.04.2023, 20.05.2023 ja 20.06.2023. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks kuulub tasumisele 4391.60 eurot. Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 alusel 05.09.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);

2-23-144969 

    

 

lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt tegi krediidiandja päringu maksehäireregistrisse ning lähtus laenutaotlusel esitatud andmetest. Hageja küll viitab, et on kontrollitud kontoväljavõtet, kuid kohtule seda esitatud ei ole ning hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontoväljavõtet analüüsinud ja selle tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja enne laenu väljastamist teinud kindlaks laenusaaja sissetulekute ja kohustuste suurust. Kohtu hinnangul ei saa sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 5000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 608.40 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 20.12.2022-20.05.2025. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 20.12.2022- 20.03.2023 täielikult ja 20.04.2023 osaliselt. Seega ülesütlemise seisuga 27.06.2023 oli kostja võlas kolme järjestikuse osamaksega so 20.04.2023, 20.05.2023 ja 20.06.2023. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks kuulub tasumisele 4391.60 eurot. Võttes arvesse hageja ümberarvestust, on kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Arvestades kostja tagasimakseid, on kostjal tagastamata laen summas (5000 - 608.40) 4391.60 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4655.17 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 27.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 12,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

2-23-144969 Üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt on teenuselepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmise või mittetäieliku tasumise korral kohustus maksta viivist hinnakirjas sätestatud määras. Hinnakirja kohaselt on viivisemääraks 12,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt öeldi leping üles 27.06.2023. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, milleks on 28.06.2023, mitte 27.06.2023 nagu märgib hageja. Võttes arvesse eelnevat, on hageja viivisenõue põhjendatud summas 335.13 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 4391.60 eurot, periood 28.06.2023-29.01.2024, viivisemäär 12,9%, summa 335.13 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4391.60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 335.13 eurot ja viivis alates 30.01.2024 kuni põhinõude summas 4391.60 eurot täitmiseni määraga 12,90% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 263.57 eurot, intressi 224.29 eurot, haldustasu 11.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 21.76 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 5297.95 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja põhivõla, sissenõudmiskulu ja viivise kokku 4776.73 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 90%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 10% ulatuses hageja kanda ning 90% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 172.81 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 422.19 eurot ehk kokku 595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100 + 20) 220 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595+220) 815 eurot, millest kostja kanda jääb 90% ehk 733.50 eurot.

2-23-144969 TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 716625164.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.