Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lepitud tankimistasu suurus. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist 15.05.2023, kuid kostja seda ei teinud. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise suuruse 0,2% päevas.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tasuma kahjuhüvitise tühja gaasipaagi eest. Sõiduk ei olud tehniliselt korras ja sellega ei olnud võimalik korralikult teenust osutada. Kostja asendusautot ei andnud ja pakkus remondi ajaks alles 17.05.2023. Menetluse käik Kohus selgitas eelmenetluses 16.01.2024 istungil pooltele tõendamiskoormust, samuti viivise liigset suurust ja tegi pooltele 01.04.2024 kompromissettepaneku, millega kostja nõustus, kuid hageja mitte. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendanutud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus menetleb asja lihtmenetluses ja teeb lihtsustatud otsuse TsMS § 444 lg 2 järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud rendileping VÕS § 339 mõttes sõiduauto kasutamiseks, millega kostja osutas taksoveoteenust. Leping oli tähtajaline, sõiduki kasutamiseks perioodil 08.05.2023-05.06.2023. Pooled ei vaidle ka selles, et kostja tagastas sõiduki 10.05.2023 väitega, et sõiduk ei sobi taksoteenuse osutamiseks. VÕS § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule üürilepingu sätteid. VÕS § 313 lg 1 järgi võib tähtajalise lepingu üles öelda kui selleks on mõjuv põhjus. Iseenesest on asjaolu, et renditud asja (sõidukit) ei saa kasutada teenuse osutamiseks mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks VÕS § 314 lg 1 järgi. Kostja on esitanud sõiduki kvaliteedi kohta oma sõnumivahetuse hagejaga. Sellest selgub, et Kostja on heitnud hagejale ette, et sõiduk koliseb, hübriid ei tööta ja auto on seest määrdunud. Kohtu hinnangul on kostja küll hagejat teavitanud, et sõidukil on puudused, kuid need ei ole kohtu hinnangul sellised, mis oleks taksitanud sõiduki kasutamist. Kirjavahetusest selgub, et samal ajal, kui kostja tegi hagejale sõiduki seisundi kohta etteheiteid, ta ka kasutas sõidukit. Kohus järeldab sellest, et tegemist ei olnud puudustega, mis oleks taksitanud sõiduki kasutamist ning seega ei ole see ka mõjuv põhjus lepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks. Lepingu p 4.5. järgi on leppetrahvi suurus lepingu rikkumise eest deposiidi ulatuses, mis on 200 eurot. Kuna kostja lepingu ülesütlemisel puudus õiguslik alus, tuleb tal tasuda leppetrahv. Hageja on seda ostjalt ka mõistliku aja jooksul nõudnud vastavalt VÕS § 159 lg 2. Kostjalt tuleb välja mõista leppetrahv 200 eurot. Kostja tunnistab kahjuhüvitise tühja gaasipaagi eest, seega kohus seda nõuet ei analüüsi, kostjalt tuleb välja mõista 30 eurot tühja gaasipaagi hüvitist. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist 0,2% tasumata summalt päevas. Kohus selgitas eelistungil, et 0,2% päevas on 170 % aastas ning tegemist on ebamõistlikult suure viivisega. VÕS § 113 lg 8 järgi võib kohus viivist vähendada. Kohtu hinnangul on mõistlik viivist vähendad seadusliku viiviseni VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras. Viivis tuleb välja mõista alates kohustuse sissenõudmisest 16.05.2023 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõue 230 eurot. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivise suurus 40,33 eurot.

Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasj hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 267,60 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 2 järgi võib kohus jätta menetluskulud poole kanda, kes ei nõustunud kohtu

pakutud kompromissiga, kui kohus rahuldab hagi kompromissiga sarnases määras. Kohus tegi ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja tasub 200 eurot põhivõlga ning poole riigilõivust. Kostja nõustus kompromissiga. Hageja on nõustumust ei väljendanud. Kohus leiab, et seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.