1.2.Menetluskulud summas 555 eurot tasub kostja hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1.1. välja toodud võlgnevuses.
1.3.Kostja tasub võlgnevuse hageja arveldusarvele XXX märkides selgituseks „Ts asi nr 2-24-14493, P. B. võlgnevus“.
1.4.Kui kostja täidab kompromissi nõuetekohaselt ei nõua hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus hagejal on.
1.5.Kui kostja ei tasu p-des 1.1.1 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete
Tsiviilasi nr 2-24-14493 täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on hagejal õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu raames kokkulepitud 13,90% aastas tagastamata krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest.
1.6.Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
1.7.Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
1.8.Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
1.9.Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
1.10.Pooled lepivad kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-14493.
3.Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
4.Määruse jõustumise järel tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel 25. septembril 2024 tasutud riigilõivust pool, s.o 455,00 eurot, mis kanda Bigbank AS arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-14493, P. B. riigilõivu osaline tagastamine“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlust lõpetava kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD
1.Bigbank AS (hageja) esitas 25.09.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse P. B. vastu tagastamata krediidi 9861,15 euro, sissenõudekulu 5,00 euro, intressi 562,85 euro, lepingu haldustasu 9,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 702,25 euro ning viivise alates 26.09.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määras 13,90% tagastamata krediidisummalt aastas väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 30.09.2024 võttis eelnimetatud hagiavalduse menetlusse.
Tsiviilasi nr 2-24-14493
2.Pooled esitasid kohtule 22.10.2024 kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kohaselt kostja tasub hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 11 796,64 eurot vastavalt kokkulepitud maksegraafikule: 29.10.2024 summas 5620,82 eurot; 08.11.2024 summas 1000 eurot; 22.11.2024 summas 2000 eurot; 06.12.2024 summas 1000 eurot ning 31.12.2024 summas 2175,82 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 910 eurot, millest 455 eurot taotleb hageja Eesti Vabariigilt tagasi. Ülejäänud menetluskulud summas 555 eurot tasub kostja hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud kompromisslepingus välja toodud võlgnevuses. Kui kostja täidab kompromissi nõuetekohaselt, ei nõua hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus hagejal on. Kui kostja ei tasu kokkulepitud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on hagejal õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu raames 13,90% tagastamata krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. Kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. Pooled kinnitavad, et kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. Juhul, kui kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. Pooled kinnitavad, et on teadlikud: kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; pooled lepivad kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest; tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
3.Hageja 25.10.2024 teatas kohtule, et kompromisslepingu punktis 5 on ekslikult viidatud kompromissi punktile 1.2. Kompromissleping ei sisalda punkti 1.2. Lepingu punktis 5 viidatud kompromissi punktist 1.2. pooltele täiendavaid õigusi ega kohustusi ei teki. Kompromisslepingu punktis 5 õige sõnastus on: kui kostja ei tasu p-s 1.1 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on hagejal õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu raames 13,90% tagastamata krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab üksnes kompromissi tingimused (kokkulepped), kohus ei pea vajalikuks kompromissi tingimustena kinnitada poolte kinnitusi ja taotluseid. Seoses resolutsiooni numeratsiooniga kohus muutis kompromissis viiteid punktile lähtuvalt resolutsiooni numeratsioonist.
Tsiviilasi nr 2-24-14493
5.Kompromissi punkti d) kohaselt 22.10.2024 seisuga on hageja nõue kostja vastu lepingu raames 11 241,64 eurot, millest: tagastamata krediidisumma moodustab 9861,15 eurot; sissenõutavaks muutunud intress moodustab 562,85 eurot; lepingu haldustasu moodustab 9,00 eurot; sissenõudekulu 5,00 eurot; hagiavalduse koostamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 702,25 eurot; perioodil 26.09.2024 – 22.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 101,39 eurot. Kuna pooled ei ole kohustuste täitmise korda määranud, kohus selgitab, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 2 loetakse ebapiisava makse tasumisel täidetuks esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulud, seejärel põhivõlg, kolmandaks intress ja neljandas järjekorras muud kohustused.
6.Kompromissi selguse huvides kohus lisas punktis 1.5. sõnad „kokkulepitud“ ja „aastas“. Lisatu täpsustab poolte kokkulepitut tahet ning resolutsioonis kinnitatud kompromissi on selge ilma kohtumääruse põhjendusteta.
7.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja kanda jääb menetluskulu summas 455,00 eurot. Komprimissiga hõlmamata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
9.Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist, s.o 455,00 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 25.09.2024 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910,00 eurot, millest pool on 455,00 eurot. Kohus hageja taotluse rahuldab.
10.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja ühele päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.