Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-8726
Kohtuasi
Tallinna linna avaldus E.B kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
E.B määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik E.B (isikukood XXX) riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seonduvad Tallinna linna menetluskulud tema enda kanda ja E.B-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 04.06.2024 avalduse alaealise E.B (puudutatud isik, noor) kinnise lasteasutuse teenusele paigutamiseks kuni üheks aastaks. Avaldaja täpsustas 05.06.2024, et eelistab asutusena Maarjamaa Hariduskolleegiumi.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isiku eestkostjaks Harju Maakohtu 19.06.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5790 määratud Tallinna linn. Sama määrusega võeti puudutatud isiku emalt Y-lt täielikult ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus. Puudutatud isiku isa C suri XX.XX.XXXX. Avaldaja sõlmis eestkostjana 28.06.2019 hooldusperes asendushooldusteenuse osutamise lepingu ja noor elas hooldusperes 01.07.2019–18.08.2023. Noor kohanes eluga hooldusperes kiiresti, hakkas õppima eestikeelses koolis ja tegeles erinevate huvialadega. Hooldusperes elamise ajal olid puudutatud isiku ja tema noorema õe omavahelised suhted keerulised. Õppetöös vajas noor pere tuge ja abi koduste tööde tegemisel.
1.2.Avaldajani jõudis lasteabi kaudu info, et noorel ei lähe hooldusperes hästi. 17.02.2023 oli XXX sotsiaalpedagoog saatnud e-kirja teel info, et on alust kahtlustada hoolduspere laste emotsionaalset ja füüsilist väärkohtlemist. Alates aprillist 2023 hakkas noor koolist puuduma, suurenesid erimeelsused kodus, hoolduspere vanemad ei mõistnud last, kodus olid väga jäigad reeglid, mille vastu noor protestis. Noor ei usaldanud enam hoolduspere vanemaid, ei pidanud kokkulepetest kinni, ei tulnud ööseks koju. Perele pakuti pereteraapiat. Pere käis ainult ühel kohtumisel.
1.3.24.05.2023 laekus informatsioon Häirekeskusest, et noore kasuema andis teada, et noor lõikus veene.
1.4.Mais 2023 määras perearst noorele antidepressandid, mida ta kolm nädalat võttis regulaarselt, aga siis enam mitte, sest ta ei jõudnud sageli ööseks koju. Noor väljendas korduvalt soovi asuda elama lastekodusse. Noorel oli arusaam lastekodust, et seal peab peale kooli kodused tööd ära tegema ja siis ülejäänud aja saab tegeleda oma asjadega.
1.5.23.06.2023 tuli lasteabitelefonile teade 112 häirekeskuselt (kell 00.12) ja patrullpolitseinikult (kell 01.00), millega anti teada, et noor läks sõbranna juurde. Noore sõnul kasutab isa (hooldusperevanem) vaimset vägivalda, mis on kestnud juba pikka aega. Noor ei taha enam hooldusperes elada, pigem läheks ta elama lastekodusse või sõbranna juurde.
1.6.Lapse heaolu spetsialist leidis juulis 2023 noorele psühholoogi, kes kohtus noorega korra ja oli valmis jätkama, aga kuna noor hulkus ja ei pidanud kokkulepetest kinni, ei saanud järgmist teraapia aega kokku leppida. Peale noore turvakodusse jõudmist otsustati psühholoogi teenus lõpetada, sest noor sai psühholoogi teenust turvakodus. 17.07.2023 viis politsei noore tema soovil Tallinna Laste Männi turvakodusse.
1.7.27.07.2023 kohtusid linnaosa valitsuses lapse heaolu spetsialist, hoolduspere vanemad, peretoetaja ja turvakodu psühholoog. Hoolduspere vanemad olid olukorrast väsinud ja kartsid, et see võib hullemaks minna, ning tunnistasid, et ei usalda last. Turvakodu psühholoog soovitas käia noorel turvakodus külas ja rääkida temaga hinnangute vabalt igapäeva tegemistest. Kohtumisel lepiti kokku, et lapse heaolu spetsialist otsib noorele õpilaskoduga
2-24-8726 kooli. Hoolduspere võttis aega, et hinnata oma ressursse ja valmisolekut hooldusperena jätkata.
1.8.05.08.2023 helistas häirekeskusele Männi turvakodu sotsiaalpedagoog ja andis teada, et noor oli kella 17 paiku turvakodust ära jooksnud. 18.08.2023 toimus võrgustikukohtumine Männi turvakodus, kus osalesid hoolduspere vanemad, turvakodu juhataja ja psühholoog, lapse heaolu spetsialist ja peretoetaja. Kohtumisel teatas hoolduspere, et nemad soovivad hoolduspere lepingu lõpetada ja enam noore hooldusperena jätkata ei soovi. Turvakodu kinnitas, et noor jooksis turvakodust ära ja tema asukoht on teadmata. Kohtumisel otsustati, et noor läheb Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammi, kohalik omavalitsus lõpetab hoolduspere lepingu ja suunab noore asendushooldusteenusele asenduskodusse. Leping lõpetati ennetähtaegselt hoolduspere avalduse alusel, sest hoolduspere ei näinud perspektiivi oma füüsilise ja vaimse tervise ohverdamisel. Noor ei täitnud ühtegi kokkulepet ega soovinud hooldusperes elada.
1.9.Avaldaja suunas noore 02.10.2023 asendushooldusteenusele Haiba Lastekodusse. Noor viibis Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammis 27.08.2023–22.12.2023. Sotsiaalprogramm lõppes 22.12.2023, sest noor keeldus kategooriliselt sotsiaalprogrammis osalemast. Kohanemine sotsiaalprogrammis oli raske, motivatsioon kõikus. Ta põgenes turvakodust mitu korda ja meelitas ka teisi turvakeskusest põgenema. Ta oli iseloomult aktiivne, emotsionaalne ja impulsiivne. Muutusi käitumises oli keeruline luua. Kergesti läks kaasa konfliktide ja negatiivse käitumisega. Ta ei usaldanud täiskasvanuid, seetõttu oli temaga koostöö raske. Turvakeskuses keeldus ta tihti võtmast talle määratud antidepressante. Turvakeskuses pakutavatest tegevustest võttis osa, kuid osaliselt vastumeelselt. Tal on olnud palju huvialasid, aga tal puudus turvakeskuses motivatsioon hobidega tegeleda.
1.10.03.01.2024 kell 22.45 sai lasteabitelefon teate Häirekeskusest, kuhu oli helistanud Haiba Lastekodu kasvataja. Teate kohaselt lahkus noor Haiba Lastekodust kella 19.00 ajal. Kokku oli lepitud, et noor sõidab kaheks tunniks Tallinna ning tuleb bussiga tagasi kell 21.00. Ta ei tulnud tagasi. Kasvataja oli püüdnud võtta noorega ühendust telefoni teel, kuid noore telefon on välja lülitatud. Ta on ka varem omavoliliselt lahkunud asenduskodust. Noor võis viibida mõne tuttava pool, kuid võis minna ka oma ema juurde. Asenduskodus oli noorel nii teiste lastega, kui kasvatajatega head suhted ning mingeid konflikte ei ole olnud.
1.11.XXX sotsiaalpedagoogi iseloomustusest selgus, et 2023/2024 õppeaastal puudus noorel motivatsioon koolis käia. Konsultatsioonitundides ei käinud, hinded olid valdavalt negatiivsed, kodused tööd olid enamasti tegemata. Talle oleks olnud jõukohane saavutada häid õpitulemusi kõikides ainetes ja muusikas. Ta võrdleb end eakaaslastega, aga ei samasta end nendega,peab ennast küpsemaks ja elukogenenumaks. Ta ei oska tuua näidet, mis peaks koolis muutuma, et tal oleks klassis ja koolis hea olla. Tal puuduvad eesmärgid, käitumise korrigeerimine ei ole jõukohane. Eneseteadlikkus on 7–9-aastase lapse tasemel. Enda tugevustest ja nõrkustes ei soovi ta rääkida. Tal on väga kõrge psühholoogilise haavatavuse tase, solvub, pettub ja tunneb, et talle tehakse ülekohut. Eneseregulatsioonioskused on 7–9aastase lapse tasemel. Tema mõttemaailm on enesekeskne, koostöös ei näe võimalusi, vaid piiranguid tema isiklikule ruumile, empaatiavõime on vähene. Grupis töötamine on talle vastumeelne, sest klassikaaslased ei meeldi talle. Ennast muutma ja arendama ei ole ta valmis. Teadmised heast ja halvast käitumisest on olemas, kuid nende rakendamine ei õnnestu. Ta on tunnistanud psühholoogilist sõltuvust alkoholist. Ta on öelnud, et kui keegi kutsub, siis läheb jooma. Kui on piisavalt raha, siis prioriteediks on alkoholi ostmine ning selle tarbimiseks kaaslaste kokkukutsumine. Tunnistab, et vajab abi alkoholisõltuvusest vabanemiseks, aga ei ole valmis selleks samme astuma, ei ole nõus haiglaraviga ega ravimitega. Konfliktide
2-24-8726 põhjustajana näeb ta alati teisi ja mitte kunagi ennast. Kool on püüdnud temaga ühendust võtta telefoni teel ja sõnumeid saates, kuid tema telefon on välja lülitatud ning sõnumitele ta ei vasta. 2023/2024 õppeaasta 2. ja 3. trimestri õpitulemused on nõrgad. Kümnes õppeaines on hinded puudulikud ning kahes õppeaines ei ole olnud võimalik hindeid välja panna. Õpitulemustest lähtuvalt jääb 8. klassi kordama.
1.12.04.03.2024 kohtus noor Rajaleida juhtumikorraldajaga, eesmärk oli hinnata, kas ja millist lisatuge ta koolis vajab. Kohtumisel rääkis noor, et ta kui ta käib koolis, siis ta istub lihtsalt niisama klassis, tunnis kaasa ei tee, on telefonis. Juhtumikorraldaja selgitas talle une olulisust ja soovitas vähendada telefonis olemist, sest see mõjutab väga palju aju arengut. Juhtumikorraldaja soovitas pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Noor kinnitas, et perearst tahtis teda suunata kliinilise psühholoogi vastuvõtule, aga tema ise ei tahtnud minna. Ta avaldas soovi õppida väikeklassis, sest seal on kõik tema sõbrad, kes teda toetavad. Sellise otsuse saamiseks oli ta valmis minema kliinilise psühholoogi vastuvõtule.
1.13.15.04.2024 tegi kooliväline nõustamismeeskond (KVNM) otsuse, millega soovitas noorele rakendada tõhustatud tuge, sh õpet eriklassis, soovitust koostada individuaalsed õppekavad kõigis neis ainetes, kus avaldub mahajäämus ka eriklassi üldisest õppekavast.
1.14.Tallinna Lastehaigla 22.04.2024 vastuskirja kohaselt hospitaliseeriti noor kiirabiga 11.03.2024 kella 21 paiku alkoholijoobe tõttu. Noore väitel oli ta joonud sõbraga viina. Etanooli hulk veres oli 1,72 g/l. Teda konsulteeris vaimse tervise õde, ägedat psühhiaatrilise abi vajadust ei ilmnenud. Noore sõnul võtab ta perearsti määratud antidepressante vaid siis, kui ta on lastekodus.
1.15.Politsei- ja Piirivalveameti 20.05.2024 vastusest päringule selgub, et politsei andmebaasis on alates 01.01.2023 registreeritud 31 kokkupuudet noorega: 24 korda on teavitatud noore kadumisest või mitte tagasi tulemisest Haiba Lastekodusse, nendest 7 korral on politsei toimetanud noore tagasi lastekodusse, kolmel korral on noorega kokkupuutel olnud ta alkoholijoobes, kahel korral tabatud varguselt ning kahel korral on viibinud kohas, kus ta sel ajahetkel viibida ei ole tohtinud.
1.16.13.05.2024 kell 00.33 sai lasteabitelefon teate Häirekeskusest, kuhu oli noor helistanud ise enda telefonilt. Ta tunnistas, et on alkoholijoobes, jõi sõbrannadega linna peal, elab Haiba Lastekodus, kuid jäi bussist maha ning nüüd vajab endale järele politseipatrulli, kes ta lastekodusse viiks. Noor viibis Taksopargi ühistranspordi peatuses suunaga Õismäe poole. Teade edastati politseile.
1.17.Haiba Lastekodu tegevjuhi kinnitusel hakkas noor käima lastekodus Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammi ajal novembris 2023. Esimesed külastused lastekodusse möödusid rahulikult ja probleemideta. Kasvatajad kiitsid, et ta oli viisakas ja järgis lastekodu kodukorda. Novembri lõpus toimuma pidanud külastusel noor lastekodusse ei jõudnud ja oli kadunud umbes kuu aega. 23.12.2024 toodi ta politseipatrulli poolt lastekodusse hilisõhtul ja turvakodusse ta enam tagasi ei läinudki. Lastekodu tegi noorega kokkuleppe, et ta peab vastama telefonile ja kui jääb bussist maha, siis peab sellest teada andma. Esialgu oli ta lastekoduga kontaktis, aga järjest rohkem tekkis neid kordi, kui ta lahkus lastekodust, tema asukoht oli teadmata ja telefon oli välja lülitatud. Korduvalt on tal olnud lastekodusse jõudes alkoholi lõhnad. Veebruari lõpus 2024 kohtus temaga lastekodus lapse heaolu spetsialist ja noorega lepiti kokku, et peale koolivaheaega hakkab ta käima koolis. Sama päeva õhtul lahkus ta lastekodust ja tagasi tuli 03.03.2024, sest järgmisel päeval pidi ta minema Rajaleidja juhtumikorraldaja juurde. Peale seda nägi lastekodu personal last 14.03.2024, kui asutuse
2-24-8726 autojuht käis noorel järel lastehaiglas, kuhu noor oli sattunud alkoholimürgituse tõttu. 14.03.2024 lahkus ta lastekodust ja 20.03.2024 käis kasvataja tal vastas Laagri Maksimarketi juures, kus politsei noore üle andis. Lastekodus jõudis ta olla vaid paar tundi ja lahkus varahommikuse bussiga. Järgmine kord tõi politsei noore lastekodusse 25.04.2024, lastekodus viibis ta tunni ja seejärel lahkus. 29.04.2024 tuli noor ise lastekodusse. Ta sai endale uue telefoni, sest selgus, et ta telefon oli kadunud. Kui ta sai kätte oma telefoni (07.05.2024), siis ta lahkus kohe lastekodust. 12.05.2024 käis kasvataja noorel Tallinnas järel, sest ta oli helistanud politseisse ja teavitanud, et kasuisa peksab teda ja ta tahab lastekodusse. Koolis ei ole ta käinud, isegi kui ta astub hommikuti koolimaja uksest sisse, siis tundidesse ta ei jõua. 12.05.2024–27.05.2024 oli ta lastekodust ära mõnel ööl. 27.05.2024 ei jõudnud ta lastekodusse ja tema asukoht oli teadmata.
1.18.30.05.2024 edastas Haiba Lastekodu juhataja lapse heaolu spetsialistile info, et lastekoduni jõudis info, et noor oli liinibussis kokku kukkunud ja talle kutsuti kiirabi. Info kohaselt oli ta olnud alkoholijoobes. Politsei viis ta lastekodusse. Lapse heaolu spetsialist on regulaarselt suhelnud Haiba Lastekodu juhataja ja tegevjuhiga, XXX sotsiaalpedagoogiga, tehtud on võrgustikukohtumine sotsiaalkindlustusameti siseriikliku nõustamisteenuse konsultandiga.
1.19.24.05.2024 esitas lapse heaolu spetsialist taotluse sotsiaalkindlustusametile noore vabadust piirava meetme kohta arvamuse saamiseks. 27.05.2024 saatis sotsiaalkindlustusamet esmase tagasiside, et PACTi riskihindamise tulemuseks on keskmine risk.
1.20.Noorega on lapse heaolu spetsialist rääkinud 27.02.2024 Haiba Lastekodus, 05.03.2024 Rajaleidja keskuses ja 22.05.2024 veebi teel. Nendel kohtumisel sõlmiti kokkulepped, et ta ööbib lastekodus ja vastab lastekodu kõnedele. Samuti räägiti erinevatest noore toetamise võimalustest. Tema mõtted, soovid ja valmisolek abi saamiseks muutuvad sekunditega. Kui ta ühel vestluse avaldab soovi teha koostööd kliinilise psühholoogiga, siis järgmine hetk ta teatab, et kõik on mõttetu. Lapse heaolu spetsialist on talle tutvustanud kinnise lasteasutuse teenust. 22.05.2024 kohtumisel arvas ta, et tema mitte mingil juhul ei lähe kinnisesse lasteasutusse, kui teda sinna saadetakse, siis ta juba eelnevalt põgeneb, kasvõi üle mere Soome ujudes. Vestluse käigus ta arvas, et kui teda kinnisesse lasteasutusse suunatakse, siis ta on nõus minema ainult Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe keskusesse.
1.21.Puudutatud isiku puhul on täidetud kõik asjaolud ja tingimused, et paigutada ta kinnisesse lasteasutusse. Tal puudub igasugune käitumis- ja haiguskriitika, mistõttu on ta ohtlik endale. Kinnises lasteasutuses oleks talle tagatud turvalisus, tema võimetekohane areng, ravi, koolikohustuse täitmine, tema juhendamine, planeeritud tema vaba aja veetmine ning liikumine järelevalvega territooriumil. Samal ajal planeerib lapse heaolu talitus teha intensiivselt võrgustikutööd Haiba Lastekoduga ja noore kooliga, mis aitaks kaasa noore paremale toimetulekule peale kinnise lasteasutuse teenuse lõppemist. Teenuselt lahkumise järel on noorele planeeritud KLAT jätkutugi.
1.22.Sotsiaalkindlustusamet leidis 19.06.2024 arvamuses, et noore käitumine seab ohtu tema enda või teiste elu, tervise või arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava meetmega. Sotsiaalkindlustusamet toetab noore paigutamist kinnise lasteasutuse teenusele kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üks aasta. Kinnise lasteasutuse teenuse rakendamine oleks noore parimates huvides, kuna teenus toetab noore heaolu ja arengut, hoiab ära ennastkahjustavat käitumist ning võimaldab planeerida tema tulevikku tema vajadustest lähtuvalt. Kinnise lasteasutuse teenusel saavutatud positiivsete muutuste säilimise eesmärgil soovitame aegsasti alustada ettevalmistusi noore naasmiseks
2-24-8726 tema tavapärasesse keskkonda ja kogukonda. Arvestades noore elus olnud korduvaid traumakogemusi ja püsiva usaldussuhte puudumist ühegi täiskasvanuga, peab Sotsiaalkindlustusamet vajalikuks juhtida avaldaja tähelepanu asjaolule, et juba teenusele minnes on vajalik hakata rakendama jätkutoe mudelit, et tagada noorele turvaline kogukonda naasmine. Samuti on avaldajal vajalik arutada läbi kooli ja asenduskoduga nende vajadused edasise toimetuleku osas ja korraldada vajalik toetus ja abi.
2.Maakohus kuulas 26.06.2024 puudutatud isiku ära koos määratud korras esindajaga Tallinna lastehaigla EMO-s.
2.1.Noor sattus öösel EMO-sse alkoholimürgistuse tõttu. Noor selgitas, et tavaliselt tarbib ta kanget alkoholi, eeskätt viina, lahjendab seda millegagi, seda nii koos oma poiss-sõbra kui ka teiste sõpradega. Praegu tarbis koos poiss-sõbraga, tema kutsuski kiirabi.
2.2.Kinnisesse lasteasutusse minna ei soovi. Koolikohustuse mittetäitmise kohta selgitas, et ei tahtnud Saku koolis käia, olid halvad suhted. Ta on 7. klassi lõpetanud, 8. klass jäi paljude võlgade tõttu pooleli. Ta ei saa aru, miks ta peab Haibas olema. Enne viibis hooldusperes, aga sealt tuli ära, ei viitsinud rohkem jamada. Tahaks pääseda hoopis Tallinnas asuvasse lastekodusse. Tallinnas on rohkem tegevust, liikumist, trenne (käiks võimalusel poksis). Haibas on enamasti öösel kohal. Mõnikord on puudunud, kui jäi viimasele bussile hiljaks.
2.3.Leiab, et muidugi saaks alkoholist loobuda. Joobki põhiliselt siis, kui on midagi peas, kui on sassis omadega. Teab, et puudus viimati psühholoogi vastuvõtult. Ta olevat olnud kodus ja saanud viimasel hetkel teada, et on psühholoogi aeg. Laagrisse homme läheb kindlasti. Laagris ei ole alkoholiga probleeme olnud, eelmisel aastal oli probleem e-sigaretiga.
2.4.On ühel korral tarbinud ka muid aineid, „jup“, see on nagu tablett, komm. Tekitab selle, et öö läbi ei maga ja näeb nägemusi. See talle ei meeldinud, rohkem ei tarbi. Haiglasse sattus nii, et võttis Medikineti viinaga. Sai ravimit tuttavalt, seda ei ole talle endale välja kirjutatud. Nüüd teab, et niimoodi koos ei tohi võtta. Talle endale välja kirjutatud antidepressante ei võta.
2.5.Bioloogilise emaga suhtleb. Ema ütles Haibas viibimise kohta, et noorel ei ole selles suhtes midagi teha, peab olema. Noor on kuulnud kinnisesse asutusse paigutamise menetlusest ja ei ole nõus minema, aga kui peab, siis on tal ükskõik (lepib sellega). Kui peab minema, siis sooviks Tapale, sest seal oli tema poiss-sõber ja ta teab, et seal on OK olla. Sõber saab seal teda külastamas ka käia. Ta leiab, et tal on probleeme keskendumisega, sooviks saada psühhiaatri vastuvõtule. Kümne aasta pärast tahaks ta näha end töötamas, valdkond sõltub sellest, milline haridus tal õnnestub omandada.
3.Määratud korras esindaja üritas noorega mitmel korral Haibas kohtuda, kuid ta ei olnud ühelgi korral kohal. Personali kinnitusel liigub ta ringi ja on politsei poolt otsitavate nimekirjas, ta on ilmunud korduvalt alkoholijoobes Haibasse ja toodud ka politsei poolt.
3.1.26.06.2024 sai esindaja noorega kokku Lastehaiglas, kuhu neiu toimetati raskes alkoholijoobes 25.06.2024. Esindaja vestles noorega koos kohtunikuga.
3.2.Esindaja hinnangul vajab noor käesolevaks õppeaastaks struktureeritud päevarežiimi, proaktiivseid kokkuleppeid, stabiilset keskkonda, täiskasvanud isikuid, kellega tekiks turvalised usalduslikud suhted. Õppimine kinnises lasteasutuses tagaks noore hariduse omandamise. Momendil ei ole üheselt selge, kas noor suudaks tavakooli tingimustes haridust
2-24-8726 omandada, sest tekkinud Hariduskolleegium.
on
koolitõrge.
Sobivat
keskkonda
pakub
Maarjamaa
3.3.Noore senine eluviis ei ole olnud kohane 15-aastasele. Ta on korda saatnud tegevusi, millised on ilmselgelt ohtlikud eelkõige talle endale. Arvestades eeltoodut on noore esindaja hinnangul noore huvides see, et alaealine saaks vajalikku ravi, täidaks koolikohustust ja omandaks põhihariduse, mis on Eesti Vabariigis kohustuslik. Arvestades tema probleeme ja kogutud tõendeid, ei ole esindaja üheselt veendunud, et noor saab hakkama väljaspool kontrollitud keskkonda ilma jätkuva riskita tema elule ja tervisele. Noore elustiil ja käitumine võivad põhjustada noorel endal tõsiseid ja pöördumatuid tervisekahjustusi. Alternatiivsed võimalused noore abistamiseks puuduvad. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas 26.06.2024 määrusega avaldaja avalduse ja paigutas noore kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegium tähtajaga üks aasta, s.o kuni 25.06.2025. Menetluskulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohus määras, et määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest avaldajale.
5.Maakohus luges esitatud tõendite, seisukohtade ja ärakuulamisel saadud teabe alusel tõendatuks, et puudutatud isik on oma käitumisega seadnud ohtu enda elu, arengu ja tervise. Maakohtu hinnangul ei ole seda ohtu võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega peale noore kinnisesse lasteasutusse paigutamise.
6.Avalduse kohaselt esinevad noorel alates aprillist 2023 käitumisprobleemid, nagu koolikohustuse mittetäitmine, enesevigastav käitumine, alkoholi kuritarvitamine, ta on keeldunud talle määratud ravimitest ja tarbinud koos alkoholiga ravimeid, mida ei ole talle määratud. Ta on olnud hospitaliseeritud SA Tallinna Lastehaigla alkoholimürgistuse tõttu 11.03.2024 (alkoholisisaldus veres oli 1,72 promilli). Politsei andmebaasis on alates 01.01.2023 registreeritud noorega 31 kokkupuudet. 24 korda on teavitatud noore kadumisest või mitte tagasi tulemisest Haiba Lastekodusse. Kolmel korral on noorega kokkupuutel olnud ta alkoholijoobes, kahel korral tabatud varguselt. Noor ei täida alates märtsist 2024 koolikohustust; ööbib väga harva asenduskodus; asenduskodu personalil ja lapse heaolu spetsialistil puudub noorega kontakt, puudub info, kus ja kellega ta viibib; noor ei võta perearsti määratud ravimeid; noor on ise tunnistanud, et tal on sõltuvus alkoholist, aga ta ei ole motiveeritud abi vastu võtma. Kui politsei on noore leidnud või noor on ise asenduskodusse tulnud, siis enamasti on ta alkoholijoobes või tarvitanud alkoholi eelmisel päeval.
7.Täidetud on kõik alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldused. Noore varasem elukäik näitab, et kõikvõimalikud teistsugused, vähem piiravad abinõud on juba kasutusele võetud, kuid ohtu ei ole olnud nende meetmetega võimalik ära hoida. Risk varasema käitumise kordumiseks ning ohtlikus seisus haiglasse sattumiseks on väga kõrge. Kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral jääb noore koolitee ilmselt pooleli. Kinnise lasteasutuse teenusel on noorele tagatud tema võimetekohane areng, ravi, koolikohustuse täitmine, turvalisus, tema juhendamine, planeeritud vaba aja veetmine ning liikumine järelevalvega territooriumil.
8.Noor vajab turvalise ja kontrollitud järjepideva keskkonna tagamiseks ööpäevaringset tuge professionaalse väljaõppe saanud inimeste poolt, kellel on olemas pidev valmisolek noore käitumisega toimetulekuks. Käesolevas situatsioonis pole kohalikul omavalitsusel võimalik
2-24-8726 kohaldada noore huvides vähem piiravaid meetmeid kui kinnise lasteasutuse teenus, kuna nendega ei suudeta järjepidevalt kõrvaldada ohtu tema elule ja tervisele ning luua samal ajal stabiilne kontrollitud keskkond.
9.Puudutatud isiku suhtes on piirangu kohaldamine vajalik meede ja ühegi vähem noore vabadust piirava meetmega ei ole võimalik teda abistada. Maakohus leidis, et Maarjamaa Hariduskolleegium on noorele sobivaks kinniseks lasteasutuseks. Määruskaebus
10.Noor esitas määratud esindaja kaudu määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.
11.Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme. Noor ei ole käitunud järjepidevalt viisil, mis seaks tõsisesse ohtu tema elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise.
12.Noor selgitas, et ta ei tahtnud Saku koolis käia, kuna suhted kaaslastega olid halvad. Tal on seitsmes klass lõpetatud, kaheksas klass jäi paljude võlgade tõttu pooleli. Ta soovib täiendavat võimalust ning lastekodu ja kooli vahetusel üritaks ta koolis käia. Probleemide tekke põhjuseks olid hooldusperes valitsevad jäigad reeglid. Ta soovib pääseda Tallinnas asuvasse lastekodusse. Tallinnas on rohkem tegevust, liikumist, rohkem trenne. Ta prooviks alkoholist loobuda ja käia psühholoogi nõustamisel.
13.Kohus peab iga noore puhul võrdlema kahju, mis leiab aset, kui last kinnisesse asutusse ei paigutata, kahjuga, mis leiab aset, kui noor kinnisesse asutusse paigutatakse, ning tegema otsuse lähtuvalt selle kaalumise tulemustest. Samuti tuleb igal juhtumil põhjalikult kaaluda, kas konkreetse noore puhul on rakendatud kõiki muid võimalikke meetmeid peale kinnisesse asutusse paigutamise või veendutud, et nende rakendamine ei oleks sobiv. Noor palub kohtul arvestada seda, et ta on avaldanud valmisolekut muuta oma käitumist. Menetluse edasine käik
14.Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
16.Ringkonnakohus palus 03.10.2024 kohtunõudega Maarjamaa Hariduskolleegiumil esitada teave selle kohta, kuidas puudutatud isik on uue elukorraldusega kohanenud, kas ta osaleb õppetöös ja millise tulemuslikkusega, kas ja kuidas on noor lasteasutuses sotsialiseerunud, millised on tema saadavad tugiteenused ja millised tugispetsialistid noorega töötavad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
18.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 järgi paigutatakse noor kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui noore käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või
2-24-8726 teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib noore paigutada kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene käsitleb noore käitumise ohtlikkust ning teine seda, et noore käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Noore kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada noore heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19).
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus SHS § 130 2 lg 1 sätestatud tingimuste kindakstegemisel materiaalõiguse ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebemenetluses esitatud väited ei lükka maakohtu järeldust ümber.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud SHS § 130 2 lg-st 1 tulenev esimene tingimus – noore käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu. Erinevalt noore enda hinnangust nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et noor on viimase pooleteise aasta jooksul käitunud järjepidevalt viisil, mis seab tõsisesse ohtu tema elu, tervise ja arengu. Alates märtsist 2024 ei täitnud noor vabatahtlikult koolikohustust, ta ööbis väga harva asenduskodus ja asenduskodu personalil ja noore heaolu spetsialistil puudus pidevalt noorega kontakt. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku käitumine olnud ennasthävitav – ta ei võtnud perearsti määratud ravimeid, tunnistas sõltuvust alkoholist (sh on vajanud seetõttu hospitaliseerimist), tabati vargustelt. Esile toodust nähtuvalt ei ole olnud noore elustiil turvaline ja tema käitumine võib põhjustada noorel tõsiseid ja pöördumatuid tervisekahjustusi Noorele on vaja pidevat järelevalvet, personaalsemat lähenemist õppimisel ja ranget režiimi, mis aitaks tal tulla toime depressiooniga ja aitaks saada üle õpiraskustest, mis on tekkinud. Noor tunnistab ka ise, et vajab kooli vahetust, kuna senises koolis jätkamise suhtes oli tal tõrge. Maarjamaa Hariduskolleegiumi 15.10.2024 vastusest ringkonnakohtule nähtub, et noorel on mõningaid probleeme igapäevaelus ja suhtlemisel, kuid samas naudib ta grupitegevustes osalemist ja on aktiivne füüsilistes tegevustes. Noor võtab osa õppetegevusest ja on motiveeritud hästi õppima, kuid tema keskendumisvõime vajab arendamist. Noor on Maarjamaa Hariduskolleegiumis viibides saanud kahel korral eripedagoogi teenust, iganädalaselt tegeleb temaga sotsiaalpedagoog ja ta on käinud ühel korral ka vaimse tervise õe vastuvõtul. Ringkonnakohtu hinnangul võib eeltoodu alusel nõustuda, et noore kinnisesse asutusse paigutamine on olnud vajalik nii tema tervise ja kasvatusliku järelevalve huvides kui põhihariduse omandamiseks ja suunamiseks seaduskuulekale teele. Kinnises lasteasutuses on talle tagatud turvalisus, tema võimetekohane areng, ravi, koolikohustuse täitmine, tema juhendamine, planeeritud tema vaba aja veetmine ning liikumine järelevalvega territooriumil.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud ka teine SHS § 130 2 lg-st 1 tulenev tingimus – noore käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud juhul, kui kohus on veendunud, et noor ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja pikaajalised pingutused noore mõjutamiseks olnud piisavad, kuid noor ei ole soovinud siiski koostööd teha. Noor küll väidab määruskaebuses, et ta on avaldanud valmisolekut muuta oma käitumist, kuid kahjuks asja materjalide põhjal ei ole ringkonnakohus veendunud, et noor tegelikult väljaspool kinnist asutust suudab iseseisvalt oma käitumist muuta. Kinnises lasteasutuses saavad spetsialistid noore abistamiseks tööd teha
2-24-8726 ning ei teki võimalust, et noor ei lähe spetsialisti juurde kohale. Puudutatud isik vajab kindlat päevakava, järjekindlust, kindlaid reegleid ja turvalisi piire, järelevalvet, emotsioonidega toimetuleku õpetamist ja regulaarset ravimite võtmist. Selleks, et tagada puudutatud isikule ohutus, noorele vajalik abi rehabiliteerivate teenuste näol ning turvaline ja kontrollitud keskkond tema käitumisprobleemide leevendamiseks ja põhihariduse omandamiseks, vajab ta suunamist kinnise lasteasutuse teenusele. Seni kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud mingeid positiivseid tulemusi, et jätta noor kinnisesse lasteasutusse paigutamata.
22.Noore kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on oluline arvestada ka kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kohtul tuleb kaaluda, kuidas mõjutaks noore elu ja arengut see, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks (RKTKm 12.12.2018, 2-18-5333, p-d 21 ja 28). Ringkonnakohus leiab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju noore tervisele ja arengule. Maarjamaa Hariduskolleegiumi 15.10.2024 vastusest ringkonnakohtule nähtub, et seal viibitud aja jooksul on noor käinud kolmel korral kodukülastusel, millest kaks ebaõnnestus, kuna ta tarbis alkoholi ja ei jõudnud seetõttu õigel ajal kooli. Seega asenduskoju naastes on hetkel veel väga tõenäoline, et noore ohtlik ja ennasthävitav käitumine jätkub. Asja materjalidest nähtuvalt ei suudaks noor ilmselt oma sõltuvus- ja riskikäitumist kontrollida. Samuti esineks noore kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisel risk, et tal jääb põhiharidus omandamata. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine toetab antud juhul noore emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, saavutamaks püsivad muutused, mis võimaldavad noorel tulevikus tulla edukalt toime tavakeskkonnas oma elu, tervist ja arengut kahjustava käitumiseta (SHS § 1301 lg 2).
23.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi jätta noore menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud) ringkonnakohtus riigi kanda ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
24.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.