Kohtunik Margit Roots-Dervishi Rahvakohtunikud Heidi Lavin ja Anneli Ritsing
Kohtuistungi sekretär
Maarit Maria Kopso
Tõlk
Irina Demnjanovskaja, Eevi Pant
Kriminaalasi
Igor Siyanovichi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Lauri Jõgi
Süüdistatav
Igor Siyanovich isikukood: 35903250308; asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; elukoht vabaduses: xxx; Vene Föderatsiooni kodakondsus; xxxharidus; emakeel: vene keel; ei tööta (pensionär); kehtivad kriminaalkaristused puuduvad
Tõkend
Vahistamine (KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 15. aprillil 2025 ja vahistatud Harju Maakohtu
17.aprilli 2025 määrusega kaheks kuuks, s.o kuni 15. juunini 2025; Harju Maakohtu 12. juuni 2025 määrusega pikendatud vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 15. augustini 2025).
Tunnistada Igor Siyanovich süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 aastat vangistust.
1-25-4034
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 15. aprill 2025.
3.Igor Siyanovichi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4.Rahuldada kannatanu A.S tsiviilhagi osaliselt ja mõista Igor Siyanovichilt välja:
A.S kasuks 5000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks;
A.S kasuks 1365,10 eurot varalise kahju hüvitamise nõude katteks.
5.Musta värvi käepidemega nuga konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Asitõendid:
esmase sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud parema jala sokk surnukeha jalast, vasaku jala sokk surnukeha jalast, T-särk surnukeha seljast, verejälgedega vaip korteri esiku põrandalt, 0,568-liitrine plekkpurk Alexander köögilaua pealt, 2-liitrine plastpudel ROCK söögilaua pealt elutoas, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg söögilaua pealt elutoas, 0,5-liitrine klaaspudel LAUA VIIN köögi põrandalt, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg elutoa põrandalt, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg elutoa põrandalt ja veremäärdumisega saunalina magamistoa põrandalt vereloigust – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
esmase ja täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid vatitikkudel ning laiba vaatluse käigus võetud DNA võrdlusproov, kaapeproovid ja puuteproovid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
tumedat värvi plastikust kast – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX korteriühistule pärast kohtuotsuse jõustumist;
X.Ji isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud triibuline kampsun, jalatsid, sokid ja teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada X.Jile pärast kohtuotsuse jõustumist;
Igor Siyanovichi isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud sinist värvi teksatagi, halli värvi vabaajajalatsid, lillat värvi triiksärk ja sinist värvi teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Igor Siyanovichile pärast kohtuotsuse jõustumist;
A.Slt, M.Olt, J.Ilt, X.Jilt võrdlusmaterjalina võetud süljeproovid ja biomeetria võtmise vormid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
Igor Siyanovichi elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud jope ja mobiiltelefon Samsung ning Igor Siyanovichi sõiduauto Opel Astra Station Wagon reg.nr. XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud punast värvi
1-25-4034 käepidemega nuga musta värvi noatupes ning Pirita jõeorust leitud ja ära võetud teksapüksid –KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Igor Siyanovichile pärast kohtuotsuse jõustumist;
J.I mobiiltelefoni Apple iPhone 18 Plus andmete koopiafailid, raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotod, X mobiiltelefoni nutitelefoni Xiaomi Redmi Note 12 Pro ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab S6 Lite andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod ning Igor Siyanovichi nutitelefoni Samsung Galaxy A52 ja sülearvuti MSI Notebook andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod – kustutada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Menetluskulud
7.Mõista Igor Siyanovichilt menetluskuludena riigi kasuks välja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu 1295,37 eurot, DNA ekspertiiside teostamise kulu 5180 eurot, jäljeekspertiisi teostamise kulu 502 eurot, s.o kokku 9192,37 eurot.
8.Menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igas kuus vähemalt 766 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 766,37 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700003463. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9.Jätta riigi kanda kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi teostamise kulu 3078 eurot, Lukuabi Grupp OÜ arve 90 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 1810,67 eurot ja kohtumenetluse osalemise eest 1464,44 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 318 lg 1, § 319 lg 2). Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest (KrMS § 319 lg 2, 3). Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 5 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (KrMS § 10 lg 10). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav
1-25-4034 kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (KrMS § 189 lg 3).
SÜÜDISTUS
Igor Siyanovichi süüdistatakse selles, et tema lõi tahtlikult 14.04.2025 enne kella 09:18 XXX, Tallinna asuva korteri uksel ja esikus vähemalt kuus korda terariistaga Xt kaela, õla ja turja piirkonda. Noalöögiga kaela piirkonda tekitas Igor Siyanovich Xle tahtlikult neelu ulatuva torke-lõikehaava kaelal vasakul pool unearteri vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega välimisest ja sisemisest verejooksust, vere aspiratsiooniga hingamisteedesse ja ägeda südamepuudulikkusega. Nimetatud tervisekahjustuse tagajärjena saabus sündmuskohal X surm. Samuti põhjustas Igor Siynaovich eelkirjeldatud tegevusega tahtlikult Xle mitte-eluohtlikud tervisekahjustused kokku viis torke-lõikehaava kaelal, lõuatsil ja seljal vasakul poolel. X kukkus Igor Siyanovichi poolt noaga korduvalt löömise tagajärjel, mille tulemusena tekkisid talle elupuhuselt tömbi trauma tagajärjel mitte-eluohtlik tervisekahjustus pea kinnine tömp trauma, mis koosnes verevalumist kõõlustanul vasakul pool oimu-kiirupiirkonnas ning paremal oimul ja otsmikul vastassuunas paiknevatest ämblikvõrkkestaalustest verevalumitest. Oma tahtliku tegevusega pani Igor Siyanovichi toime teise isiku tahtliku tapmise s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTU SEISUKOHT
1.Esmalt hindab kohus Igor Siyanovichile KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust ja annab sellele õigusliku hinnangu (I) ning põhjendab kohus mõistetavat karistust (II). Seejärel võtab kohus seisukoha tsiviilhagi osas (III). Pärast seda lahendab kohus menetluskuludega seotud taotlused (IV) ja muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (V). (I) Teo tõendatus ja õiguslik hinnang
2.Kohtul hinnangul leidis süüdistuses välja toodud tegu aset. Süüdistuse aluseks olev sündmus toimus Tallinnas XXX, Tallinnas 14. aprillil 2025 enne kella 09:18. Kogutud tõendite pinnalt on tuvastatav, et Igor Siyanovich lõi Xt noaga viimase korteris uksel ja korteri esikus kuus korda õla, lõuatsi ja kaela piirkonda. Noalöögiga kaelapiirkonda tekitas Igor Siyanovich kannatanule neelu ulatuva torke-lõikehaava kaelal vasakul pool unearteri piirkonda vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega välimisest ja sisemisest verejooksust, vere aspiratsiooniga hingamisteedesse ja ägeda südamepuudulikkusega. Nimetatud tervisekahjustuse tagajärjena saabus sündmuskohal X surm.
3.Kogutud tõendite põhjal on rekonstrueeritav järgmine sündmuste käik.
4.Igor Siyanovich elas alates 2025.a veebruarikuust aadressil YYY, Tallinn. Tema korteri kohal, korteris nr xx, elas X, kelle juures toimusid aeg-ajalt ka seltskondlikud koosviibimised, kus tarbiti alkoholi. Koosviibimised olid teinekord lärmakad, mistõttu Igor Siyanovich pöördus nii korteriühistu poole (täpsemalt esinaise poole) kui ka politsei poole (kd 1, tl 1954
1-25-4034 197). Igor Siyanovich helistas Häirekeskusesse ka 12. aprillil 2025 kell 12:54 ja 13. aprillil 2025 kell 21:22 (kd 1, tl 199-210; 216-222). Politseipatrull saabus korterisse nr xx ja andis korralduse lärmi tegemine lõpetada, kuid sellest hoolimata jätkus hiljem korteris alkoholi tarvitamine ja lärm.
5.Igor Siyanovich ja X kohtusid juhuslikult ka 13. aprillil 2025 kella 15:56 ajal xxx maja ees ning arutati X korterist kostuva lärmi küsimust (asitõendi vaatlusprotokoll xxx väliskaamera videosalvestised, kd 1, tl 211-215).
6.Igor Siyanovich lahkus 14. aprilli 2025 hommikul xxx majast teenindamaks takso väljakutset. Tagasi saabus ta kell 09:00, kus kohtas xxx maja ees sealt väljunud karkudega meesterahvast (täpselt tuvastamata). Meesterahvas tuli X korterist.
7.Edasi arenesid sündmused kohtu hinnangul nii, et Igor Siyanovich läks oma korterisse, kust võttis noa ja suundus seejärel X korteri ukse taha ja koputas. X avas ukse ning Igor Siyanovich lõi teda noaga uksel ja korteri esikus kuus korda õla, lõuatsi ja kaela piirkonda. X surm saabus Igor Siyanovichi löögist kaela piirkonda, mis tekitas neelu ulatuva torkelõikehaava kaelal vasakul pool unearterit.
8.X surnukeha leidis X ema A.S. Asitõendi vaatlusprotokolli kuupäevaga 15. aprill 2024 (kd 1, tl 1-10) andmetel helistas numbrilt 58806105 A.S 14. aprillil 2025 kell 21:26:14 Häirekeskusesse ja teavitas, et XXX, Tallinn korteris on tema poja surnukeha ning palju verd. Poeg ei reageeri, ei hinga. Kannatanu A.S kohtuistungil antud ütlused kinnitavad seda, et tema leidis oma poja X viimase korterist maas verisena ja kutsus kiirabi.
9.Igor Siyanovich peeti kahtlustatavana kinni 15. aprillil 2025 kell 17:30 aadressil Linnamäe tee 57, Tallinn (kd 1, tl 80-84). Igor Siyanovichi läbivaatuse protokolli (kd 1, tl 90-100) kohaselt oli süüdistataval seljas mh teksatagi ja seal all violetne triiksärk. Vasakul pool krae alt on näha tumedat värvi plekk (foto nr 3) ja paremal pool krae all särgi peal näha kaks tumedamat väiksemat plekki (foto nr 4). Süüdistatava kätel jälgi ei leitud (fotod 9 ja 10). Süüdistatava keha esiküljel ei ole näha värskeid võitlusjälgi ega vigastusi (foto nr 11).
10.Süüdistatav Igor Siyanovich tunnistas kohtumenetluses antud ütlustes X noaga löömist korduvalt. Samuti kirjeldas, kuidas oli šokiseisundis. X korterist lahkudes korjas kõik verega määrdunud asjad enda korteris kilekotti ja viis Pirita jõe äärde. Nuga pesi köögis ja hiljem peitis autosse. Süüdistatava ütluste usaldusväärust löömise ja hiljem kuriteojälgedega asjade peitmise osas kinnitab esmalt Igor Siyanovichi elukohas teostatud läbiotsimisprotokoll (kd 1, tl 55-60, uurimistoimingut teostati 15. aprillil 2025 alates kell 21:26) koos DNAekspertiisiaktiga nr 25E-GE00398-01 (kd 1, tl 61-68), aga ka Igor Siyanovichi autos teostatud läbiotsimisprotokoll (kd 1, tl 74-79) koosmõjus DNA-ekspertiisiaktidega nr 25E-GE00427-01 (kd 1, tl 101-108) ja 25E-GE00567-1 (kd 1, tl 109-113) ja hilisemad asitõendi vaatlusportokollid, mille käigus leiti ja vaadeldi Pirita jõe lähedusest Igor Siyanovichi poolt kantud ja tema poolt sinna visatud teksapüksid.
11.Esmalt tuvastati Igor Siyanovichi elukohas aadressil XXX, Tallinn veremäärdumisi korteriukse siseküljel, vannitoa vaibal ja kraanikausi all seinal. DNA-ekspertiisiakti nr 25EGE00398-01 tulemusel on Igor Siyanovichi proovilt korteriukse sisemiselt poolt, kraanikausi alt ja vannitoavaibalt tuvastatud X bioloogilist materjali (kd 1, tl 61-71).
1-25-4034
12.Samuti on kohtu hinnangul tuvastatud, et teo toimepanemise vahend oli musta käepidemega nuga, mis leiti Igor Siyanovichi mootorsõiduki Opel Astra registreerimisnumbriga XXX läbiotsimisel sõiduki pagasiruumist (kd 1, tl 74-79). DNAekspertiis teostati ka Igor Siyanovichi läbivaatuse käigus ära võetud lillat värvi triiksärgile ja tema elukohas YYY, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus ära võetud tepitud jopele. DNAekspertiisiakti nr 25E-GE00427-01 (kd 1, tl 101-108) tulemusel on noa käepideme ja tera ühenduskohalt leitud Xle kuuluv bioloogiline materjal. Triiksärgilt leiti samuti mh Xle kuuluvat bioloogilist materjali. DNA-tõendi kaalumise ekspertiisiakti nr 25E-GE00567-01 (kd 1, tl 109-113) eksperdiarvamuse kohaselt, et punktist 1.1, et esimene proov triiksärgilt seestpoolt kajastus eelmises aktis punktis 1.1 pärines Xlt ja Igor Siyanovichilt ning mõlema poole tõenäosus on 1021, et see pärineb neilt mitte juhuslikult isikult. Punktist 1.2 nähtub, et teine proov triiksärgilt seestpoolt ja sealt leiti nii Xlt kui Igor Siyanovichilt pärinevat bioloogilist materjali ja selle esinemise tõenäosus oli 10 15, et see kuulub neile mitte juhuslikule suvalisele isikule. Punktis 1.3 nähtuvalt oli kolmas proov triiksärgilt vasakult varrukalt seestpoolt ja seal leiti nii X ja Igor Siyanovichi DNA-d. Ja nende kuulumise tõenäosus oli 1022 korda tõenäolisem kui DNA kuulumine juhuslikele isikutele. Punktis 1.4 on neljas proov triiksärgilt parema õla piirkonnast. Ja sealt leiti samuti Igor Siyanovichile ja Xle kuuluvat bioloogilist materjali ja see oli 1014 korda tõenäolisem, et see oli neilt kui juhuslikelt isikutelt. Punktis 1.5 nähtuvalt teine proov noa käepidemelt altpoolt andis bioloogilist materjali, mille kuulumise tõenäosus oli 1022 korda tõenäolisem, et see pärineb Xlt kui tundmatult isikult.
13.Teostatud on ka jäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 25E-TR00020-01, kd 1, tl 114-126), kus uuritud kinnipidamise käigus Igor Siyanovichi seljas olnud triiksärki. Sellel tuvastati pritsmeid. Eksperdi sõnul vereallikale välisjõu mõjul pihustunud vere langemisel pinnale tekkivad jäljed. Seda siis nii nööpide, nööbiaukude kui nööbiliistude sise- ja väliskülgedel. Ja samuti tuvastati ülekandumisjälgi nööpaukudega nööbiliistu sise- ja väliskülgedel. Teisena uuriti läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud nuga – noa tera pikkus on 14 cm, tera laius maksimaalselt 24 mm ja minimaalselt 1,5 mm ja käepide oli 12,4 cm.
14.Igor Siyanovichi poolt kilekotti pandud ja Pirita jõe orgu viidud pükste vaadeldi 24. aprilli 2025 asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, tl 127-132). Täiendavalt vaadeldi teksapükse ka 6. mail 2025 ja võeti puuteproovid – parempoolse tasku siseküljelt võetud puuteproov annab Tetrabase indikaatorlahusega kontrollimisel vere olemasolule nõrga positiivse tulemuse (foto 16). Samuti võeti kaks puuteproovi teksapükste vasakpoolse sääre esikülje keskosast andsid andsid lahusega kontrollimisel positiivse tulemuse verele (foto 17) ja teksapükste vasakpoolse sääre alumise serva vasakpoolsel küljelt võeti puuteproov – andis vere olemasolule positiivse tulemuse (foto 18). DNA-ekspertiisiakti nr 25E-GE00501-01 eksperdiarvamuse kohaselt teksapükste siseküljelt tõmbluku kattelt leiti bioloogilist materjali ja selle kuulumine oli 1013 korda tõenäolisem Igor Siyanovichile kui juhuslikule isikule. DNA-ekspertiisiakti nr 25E-GE00569-01 eksperdiarvamuse punkti 1.5 kohaselt kuulus teksapükste nööbi juurest võetud proov 1020 korda tõenäolisemalt Igor Siyanovichile kui juhuslikule inimesele.
15.Sündmusele eelnev ja järgnev aeg, aga ka Igor Siyanovichi käitumine ja liiklemine, samuti tunnistaja X.Ji xxx majast lahkumise aeg on tuvastatavad asitõendi vaatlusprotokollist
1-25-4034 (uurimistoimingu teostamise aeg 16. juuni 2025 kell 10:35), milles vaadeldud xxx, Tallinn asuva maja turvakaamera 14. aprilli 2025 salvestisi (kd 1, tl 150-176). Oluline on siinkohal märkida, et salvestisel kujutatud kellaaeg ei vasta reaalajale ja reaalne kellaaeg on 1 tund taga. Samuti ei ole kaamera salvestistel heli. Salvestiselt nähtub, kuidas Igor Siyanovichi poolt juhitud mootorsõiduk registreerimisnumbriga XXX pargitakse xxx maja ette kell 08:59:59. Igor Siyanovich liigub trepikotta ja siseneb majja – seljas tepitud jope ja lillakas triiksärk, jalas sinised teksapüksid. Kell 08:04:30 (reaalaeg 09:04:30) on näha, kuidas Igor Siyanovich ja karkudega meesterahvas koos väljuvad xxx majast ja suhtlevad. Karkudega mees hakkab üksinda liikuma xxx maja suunas. Pärast karkudega meesterahva lahkumist hakkab Igor Siyanovich edasi-tagasi jalutama trepikoja välisukse ees väljas, mõnikord seisab kohal liikumatult. Kell 08:05:56 (reaalajas 09:05:56) siseneb Igor Siyanovich trepikotta. Kell 08:19:04 (reaalaeg 09:18:04) väljub xxx maja trepikohast meesterahvas tuvastatav kui tunnistaja X.J. Kell 08:21:33 (reaalaeg 09:21:33) viskab Igor Siyanovich paberitüki trepikojas asuvasse korvi, kiirustab seejärel trepikojast väljumata majja tagasi. Kell 08:22:43 (reaalaeg 09:22:48) lahkub Igor Siyanovich trepikojast istub enda sõidukisse Opel Astra ja lahkub Linnamäe tee suunas. Naaseb tagasi kell 09:23:20 (reaalaeg). Ja edasi on näha, kuidas Igor Siyanovich liigub korduvalt nii majja sisse, kui lahkub taas autoga xxx maja juurest. Kell 13:37:55 lahkub xxx majast, enne seda otsib Igor Siyanovich trepikoja korvist midagi ja viib taskurätti meenutava eseme prügimaja poole. Kell 13:51.59 siseneb taas majja, kell 14:03:32 väljub majast (seljas lillakas teesärk) istub sõidukisse ja lahkub. Kell 14:27:28 naaseb. Majast tuleb välja taas kell 15:50:19, toimetab auto juures ja liigub edasi xxx suunas. Kell 16:37:13 naaseb Igor Siyanovich käes roheline kilekott ja siseneb xxx majja. Kell 21:11:53 siseneb xxx majja A.S, X ema. Kell 21:32:10 saabub kiirabi.
16.Kohtu hinnangul on usaldusväärselt eeltoodud tõenditega tõendatud, et Igor Siyanovich lõi Xt noaga vähemalt kuuel korral kaela, õla ja turjapiirkonda lõi ja löömise tulemusena X surm saabus. Igor Siyanovichi ütlused on kokkulangevad ka sellega, et tõendid kinnitavad Igor Siyanovichi ütlusi, et peale X noaga löömist suundus Igor Siyanovich enda korterisse, kus asus hävitama ja peitma asitõendeid, mis sidusid teda kuriteo toimepanemisega. Igor Siyanovich on seda ise kinnitanud.
17.Ei ole vaidlust selles, mis põhjusel Igor Siyanovich X ukse taha koputama läks – ilmselgelt oli Igor Siyanovich X tegevusest, s.o tema juures toimunud pidudest, alkoholi tarvitamisest ja lärmamisest häiritud. X tegevusest olid häiritud ka teised selle maja elanikud. Sellele viitavad nii Igor Siyanovichi enda selgitused, kui ka tunnistaja T.T ütlused, lisaks ka Igor Siyanovichi helistamised Häirekeskusesse ja esitatud süüteoteade. Selgelt ilmneb, et X suhtus ükskõikselt naabrite öö- ja kodurahu suhtes. Ilmselgelt (arvestades ka erinevaid kaebuseid naabrite poolt ja politsei väljakutseid) pidi X sellest ka ise aru saama. X ei käitunud ühiselu reegleid arvestavalt.
18.Kokkuvõtvalt ei ole vaidlust selle üle, et Igor Siyanovich X 14. aprilli 2025 hommikul enne kella 09:18 viimase korteris Xt korduvalt noaga lõi ja et X surm selle tagajärjel saabus. Igor Siyanovichi väitel ei jäänud tal aga midagi muud üle, kuna X lõi teda kuklapiirkonda hetkel, mil ta kummardus esiku põrandalt nuga üles võtma. Igor Siyanovichi sõnul ei läinud ta X korterisse enda korterist kaasa võetud noaga, vaid nuga asus Xi korteris ukse juures põrandal. Tema väitel lõi X teda kuklasse ajal, kui ta oli kummargil, ning hoidis teda seejärel
1-25-4034 väga tugevalt kinni, mistõttu puudus Igor Siyanovichil võimalus end lahti rebida. Sellises olukorras ei näinud Igor Siyanovichi muud väljapääsu ning ründas Xt enesekaitseinstinkti ajel põrandalt leitud noaga.
19.Vaidlus keskendub seega sellele, kuidas rünnak tegelikult aset leidis ning Igor Siyanovichi ütluste alusel tuleb hinnata sedagi, kas Igor Siyanovich tegevus vastas hädakaitseseisundile karistusseadustiku (KarS) § 28 lg 1 tähenduses.
20.Igor Siyanovichi ütluste kohaselt kohtas ta samal hommikul trepikojas karkudega meest, kes tuli X korterist. Ta tundis tugevat ebameeldivat lõhna, mida oli varem seostanud Xi korteriga. Mees kinnitas, et teised isikud viibivad veel Xi juures, mille järel otsustas Igor Siyanovich minna nendega rääkima. Ta läks trepist üles, koputas uksele ning X avas selle. Esikusse astudes tundis ta, et astus millegi peale. Kummardudes märkas ta põrandal nuga, mille võttis üles ja ütles, et tegemist on noaga. Enne kui ta jõudis püsti tõusta, sai ta kuklasse löögi. Süüdistatava sõnul muutus nägemine uduseks ning ta tundis, et X haaras tal õlast, hoidis tugevasti kinni ja tõmbas enda poole. Reageeris sellele instinktiivselt enesekaitseks, hakates käega vehkima – selles käes oli nuga. Mh selgitas Igor Siyanovich sedagi, et ta keha võis olla osaliselt korteris sees ja ta võis enda kaitsmise käigus teha ka sammu ette korterisse, kuid ta korteris ise sees ei käinud. Konflikt kestis süüdistatava hinnangul vaid mõne sekundi. Ei mäleta täpselt löökide arvu ega seda, kuidas X maha kukkus, kuid tundis hetke, mil haare lõdvenes, ta pääses vabaks ning lahkus korterist. Tagasi teadvusse tuli alles siis, kui kõndis oma korteri poole. Märkas, et ta käes oli verine nuga ning riided olid verega määrdunud. Läks koju, püüdis verest vabaneda – pakkis verised riided ja jalatsid kilekotti, pesi noa köögis ja viskas selle hiljem rõdult alla. Koristas kõik ära, pesi ennast, viskas jõkke püksid ja siis läks sõidule.
21.Mis sündmuskohal tegelikult aset leidis, on tuvastatav eelkõige sündmuskoha vaatlusprotokollides, tunnistaja X.Ji ütlustest ning löökide viisi ja järjekorra osas ka laiba vaatlusprotokollist ja surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist. Eelkirjeldatud tõendites kajastuv on aga vastuolus Igor Siyanovichi versiooniga juhtunust.
22.Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (kd 1, tl 11-17) tõendab, kus täpselt sündmus toimus ning kinnitab A.S ütlusi poja surnukeha leidmise kohta XXX, Tallinna korterist. Vaatlusprotokollist nähtuvad sündmuskohal tuvastatud veremäärdumiste asukohad ja nende ulatus. Fotodel nr 36-46 on X surnukeha, mis asetses esiku ja magamistoa vahel põrandal selili asendis, jalgadega esiku poole.
23.Sündmuskohal tuvastatud jäljed kinnitavad Igor Siyanovichi ütlusi, et esimene löök toimus avatud korteri ukse juures. Nii on vaatlusprotokollis tuvastatavad välisukse kiviplaatidest lävepaku pealispinnal ja lävepaku ees koridori põrandal vere tilkumisplekid (fotod 30-32). Arvestades verejälgede asukohti pidi uks olema seega suuremas osas avatud. Vere tilkumisplekkide asukoht esiku põrandal ja põrandavaibal kinnitab, et X pidi seisma koridori poolt vaadates parempoolse uksepiida lähedal. Edasi on näha esiku vasakpoolsel seinal ja vannitoa ukse välisküljel on vere voolamisjäljed ehk märksa ulatuslikumat veremäärdumist. Esiku põrandavaibal on vere tilkumisplekid ja vere ülekandumisjäljed (fotod 33-35). Korteri esiku seintel on näha mitmeid viibutusjälgi ja verepritsmed. Parempoolsel seinal olevate verepritsmete kõrgeim punkt põrandast on 183 cm (fotod 70-72). Vannitoa-WC
1-25-4034 ukse väliskülje pinnal on ukse alumises osas (ukselingist allpool) vere voolamisjäljed. Vannitoa-WC ukse välisküljel ukselingist kõrgemal on vere liikumisjäljed (fotod 75-77). Esiku põrandapinnal, vannitoa-WC ukse ees on vere tilkumisplekid.
24.Täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd 1, tl 18-22) nähtuvad verepritsmed välisukse siseküljel. Edasi on välisukse ees näha ülekandumise, liikumise jäljed. Korteri esiku põrandal on rohkelt verejälgi: välisukse ees lävepakul ülekandumis -liikumisjäljed ja paremal pool pritsmed, duširuumi ukse ees rohkelt tilkumisplekke ja tilkumisjälgi, magamistoa ukse ees vereloik ja liikumisjäljed ning terve esiku põranda ulatuses ülekandumis-liikumisjäljed ja tilkumisplekid. Välisukse poolt vaadates on esiku parempoolsel seinal järgmised verejäljed: seina ülemises osas, välisukse pool, viibutusjälg. Viibutusjälg (selgitus vaatlusprotokollis): lineaarne verejälgede muster, mis tekib/projekteerub pinnale liikuvalt objektilt või inimese käest eralduvast verest. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et praegusel juhul saab selleks olla eelkõige veriselt noalt eralduv veri.
25.Seina keskosas on pritsmed suunaga allapoole ning seina alumises osas elutoa pool on löögijälg (foto 14). Löögijälg (selgitus vaatlusprotokollist) on verejälgede muster, mis tekib vedelasse verre mingi esemega löömisel laiali paiskunud vere langemisel pinnale. Seega koht, kus löök tehti, pidi olema juba verine. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et esimene löök tehti tõenäoliselt vahetult ukse juures, siis järgnevad löögid kaela ehk hea verevarustusega piirkonda tekitasid ka juba välja imbunud vere paiskumise seinale.
26.Esiku vasakpoolsel seinal seina alumises osas, välisukse pool, pritsmed, duširuumi ukse lähedal seina keskosas ja alumises osas pritsmed, millest osad on suunaga alla paremale ja osad suunaga alla vasakule ning duširuumi ukse ja magamistoa ukse vahelise seina keskosas ülekandumis-liikumisjäljed. Duširuumi ukse välisküljel on ukse ülemises ja keskmises osas ülekandumis-liikumisjäljed, ukse alumises osas, lingi all, voolamisjäljed ning terve ukse ulatuses pritsmed. Esiku ja elutoa vahelisel seinal on näha kolm suuremat verepritsmete vertikaalset kogumit valdavalt suunaga alla, mis viitab dünaamilisele liikumisele löökide tegemise ajal suunaga korteri ukse juurest rõduga toa suunas. Liikumisjälg (selgitus vaatlusprotokollis) on verejälg, mis tekib verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal; tekkemehhanism on dünaamiline.
27.Verejälgede kõrgus viitab, et X oli viimaste löögi või löökide ajal kas põlvili või kummargil asendis, arvestades löökide kõrgust. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti (kd 1, tl 28-49) eksperdiarvamuse punkti 5(a) kohaselt võis kannatanu lõuatsi ja kaela torkelõikehaavade tekitamise ajal kannatanu viibida kõige tõenäolisemalt põlvili, istuvas või selili lamavas asendis. Arvestades verejälgede suunda, kus elutoa ukseava poolt liiguvad verejäljed vannitoa ukse poole, kus on maas näha märksa tihedam veretilkade ja vereplekkide kogum ning nendest tulenev määrdumine, samuti arvestades määrdumisjälgi uksel ja paremal seinal, et ilmselt X on üritanud end püsti ajada, kuid see ei ole osutunud verekaotuse tõttu enam edukaks. Ilmselt on X pööranud Igor Siyanovichile ka selja, millega on selgitatavad ka kannatanu kaks torke-lõikehaavad seljal.
28.Laiba vaatlusprotokollist (kd 1, tl 23-27) nähtuvad järgmised vigastused kannatanul: kaela vasakul küljel on neli lõikevigastust, neist näole lähim on 4cm pikkune ja 0,6 cm laiune (fotod nr 23-25). Sellest 2cm õla suunas, allpool 2 cm pikkune ja 0,2 cm laiume lõikevigastus
1-25-4034 (foto nr 23-24, 26). Sellest lõikevigastusest 2cm õla suunas, allpool on 0,9 cm laiune ja 0,4 cm pikkune lõikehaav (fotod nr 23-24, 27). Sellest õla suunas allpool trapetslihasel 2,5cm pikkune ja 0,6 cm laiune rebimishaav, mis on ebatasaste servadega (fotod nr 23-24, 28). Surnukeha seljal on kaks haava (fotod nr 29-32). Selja keskosas on horisontaalne L-kujuline haav, läbimõõduga 0,2 cm, mille kõrval, paralleelselt on naha all verevalum (fotod 29. 30). Haavast vasaku õla suunas 2 cm pikkune 0,3 cm läbimõõduga sirgete servadega ja verise põhjaga haav, mille suund on alt suunaga pea suunas (fotod 29, 31, 32).
29.7. juulil 2025 koostati surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 25E-AOS00365-01/TLN148 (kd 1, tl 28-49) X osas. Eksperdiarvamuse järgi on X surma põhjuseks neelu ulatuv torke-, lõikehaav kaelal vasakul pool unearteri vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega välimisest ja sisemisest verejooksust vere aspiratsiooniga hingamisteedesse ja ägeda südamepuudulikkusega. Surm võis saabuda orienteeruvalt 12-24 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal. Surnukehal on tuvastatavad järgmised vigastused: neelu ulatuv torke-, lõikehaav kaelal vasakul pool unearteri vigastusega, torke-, lõikehaavad kaelal lõuatsil ja selja vasakul pool (kokku 6 haava) ning pea kinnine tömp trauma. Surnukehal esinevad vigastused võisid olla tekitatud üksteisele järgnevatena lühikese aja vältel. Vigastuste hulgalisuse tõttu nende tekkimise täpne järjekord ei ole määratav. Suure tõenäosusega vigastused kaela ja selja piirkonnas on tekitatud eraldi (tõenäoliselt minimaalse ajavahemikuga). On võimatu kindlaks teha, et kumb neist esimesena. Torke-, lõikehaavad võisid olla tekitatud löökidest torke-, lõikevahendiga (noaga) keha vastavatesse piirkonda. Kinnine tömptrauma kõige tõenäolisemalt võis olla saadud kukkumisest peaga vastu tömpi pinda. Lõuatsi ja kaela torkeja lõikehaavade tekitamise ajal võis kannatanu viibida kõige tõenäolisemalt põlvili, istuvas või selili lamavas asendis. Aga ei ole välistatud, et püsti ning ründaja ja kannatanu asend võis olla vastamisi. Võimalik, et ründaja kannatanust kõrgemal. Selja torke- ja lõikehaavade tekitamise ajal võis kannatanu viibida püstises, istuvas või kõhuli/külili lamavas asendis. Ning ründaja kõige tõenäolisemalt viibis kannatanu suhtes vasakul. Torke-, lõikehaavad võisid olla tekitatud löökidest torke-, lõikevahendiga ühe lõikeservaga noaga, mille noatera laius on orienteeruvalt 2-2,5 cm ja pikkus vähemalt 8 cm. Eluohtlikuks vigastuseks oli neelu ulatuv torke-, lõikehaav kaelal vasakul pool unearteri vigastusega; torke-, lõikehaavad kaelal, seljal, lõuatsil ja seljal vasakul pool ning pea kinnine tömp trauma ei ole eluohtlikud tervisekahjustused. Lahangu käigus ei ole tuvastatud vigastusi, mis viitavad enesekaitsele. Kõik surnukehal tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused. Pärast kõikide tervisekahjustuste tekitamist võis kannatanu lühikest aega elada, see ajavahemik ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav; kuid arvestades vigastuste olemust võib olla mõõdetav minutitega. Pärast Xle tervisekahjustuste tekitamist ja enne surma saabumist võis X lühikest aega (mõne minuti jooksul) liikuda; on vähetõenäoline, et ta võis selle aja jooksul rääkida, kutsuda appi ja muud sellist.
30.Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on ammendavalt tuvastatud, et X surm saabus just neelu ulatuva tõrke-lõikehaava tõttu kaelal ja sellest tingitud eluohtliku tervisekahjustuse tõttu.
31.Eeltoodud sündmuskoha vaatlusprotokollide (verejälgede kogum) ja Xl tuvastatud vigastuse ja nende paiknemisega ümber on lükatud Igor Siyanovichi versioon juhtunust. Kuigi Igor Siyanovichi kirjelduse kohaselt võis ta ehk paar sammu korterisse sisse astuda, kui
1-25-4034 end kaitsma pidi, kuid edasi korterisse ta ei liikunud, ütleb sündmuskoht ja verejälgede paiknemine ning asukoht sootuks midagi muud.
32.Sündmuskoha vaatlus kinnitab, et jah esimene löök toimus avatud korteri ukse juures, kuid edasi on löögid korteris toimunud dünaamilises liikumises ja jätkusid ka siis, kui kannatanu oli selgelt juba kas kummargil või põlvili. Pärast seda lõi Igor Siyanovich veel kaks korda kannatanut ka selja piirkonda. Arvestades kannatanu vigastuste asukohta (kaela-, õla- ja turjapiirkonnas), ei ole võimalik, et süüdistatav tekitas sellised löögid viisil, nagu ta oma ütlustes kirjeldas. Süüdistatav väitis, et reageeris instinktiivselt enesekaitseks, hakkas vaba käega vehkima ning selles käes oli tal nuga. Samas väitis süüdistatav, et X hoidis tema kätt ühe tema õla pealt, üritas teda enda poole tõmmata ning hoidis tugevalt kinni, mistõttu ei saanud süüdistatav end lahti rebida. Löömisele viitavad jäljed olid piisavalt hajali, mistõttu ei saanud olla tegemist vahetult ja väga kiiresti järjestikku löödud löökidega, mida süüdistatav tegi justkui lihtsalt vehkimisega ja pimesi ning samaaegselt hoiti teda ka õlast tugevalt kinni. Selliselt kirjeldatud löökide tegemine ei ole vastavuses Xl tuvastatud vigastustega ega sündmuskohal tuvastatud verejälgede kogumiga. Tegemist oli suunatud löökidega. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdiarvamuse põhjendavas osas on ekspert mh selgitanud, et arvestades haavakanalite suundasid, haavade morfoloogilisi iseärasusi (noatera lõikeserva ja seljaosa sama asend lõuatsi- ja kaelapiirkonda löökide ajal ning vastupidine asend seljapiirkonda löökide ajal) ning paiknemist kehal kahe grupina, on alust arvata, et vigastused kaela ja selja piirkonnas on tekitatud erialdi. Seega nähtub kohtuarstlikust ekspertiisist, et kannatanul tuvastatud vigastused paiknevad kehal kahes eraldi grupis – lõua- ja kaelapiirkonnas ning seljapiirkonnas. Eksperdi hinnangul on haavakanalite suundi ja haavade morfoloogilisi tunnuseid arvestades alust järeldada, et nimetatud vigastused on tekitatud eraldi. Seejuures on tuvastatud, et noatera lõikeserva ja seljaosa asend oli kaela piirkonda tekitatud vigastuste puhul ühesugune, seljapiirkonna vigastuste puhul aga vastupidine. Kohus leiab, et nimetatud järeldused viitavad vähemalt kahele eristatavale löögigrupile ning noatera asendi muutumisele löökide andmise käigus. Selline vigastuste iseloom ei ole tüüpiline olukorrale, kus isik viibib püsivas haardes ning teeb ühe lühiajalise ja kontrollimatu kaitseliigutuste seeria muutumatus kehaasendis. Vastupidi, vigastuste paiknemine ning tera orientatsiooni muutus viitavad kehaasendite või osapoolte vastastikuse paiknemise muutumisele konflikti käigus. Arvestades kahe lõikehaava paiknemist seljal, kinnitab eelöeldu omakorda sedagi, et kannatanu oli süüdistatava suhtes seljaga, mis omakorda annab tunnistust sellest, et need löögid tehti kahtlemata olukorras, kus otsene füüsiline haare õlast ei olnud süüdistatava kirjeldatud viisil kuidagi võimalik.
33.Eeltoodust tulenevalt ei toeta kannatanu vigastused ja nende morfoloogilised iseärasused süüdistatava kirjeldatud ühefaasilist ja mõne sekundilist instinktiivset enesekaitse stsenaariumi. Kuivõrd osa vigastusi on tekitatud seljapiirkonda ning eraldi löögigrupina, seab see kahtluse alla väite, et kogu noakasutus toimus olukorras, kus kannatanu hoidis süüdistatavat pidevalt õlast kinni ning takistas tal eemaldumist.
34.Süüdistatava ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta ei kinnita ka tunnistaja X.Ji kohtuistungil antud ütlused. X.J oli isikuks, kes viibis kõrvaltoas rünnaku aset leidmise ajal. Uks oli suletud, seega vahetut rünnakut ta pealt ei näinud. Tunnistaja selgitas, et X viibis ühes toas pikali, tunnistaja heitis teises toas välivoodile. Uks oli vahelt kinni. Seejärel kuulis
1-25-4034 tunnistaja koputust uksele ning X läks ust avama. Umbes 15 sekundi pärast paiskus väikese toa uks lahti ja X kukkus. Tunnistaja nägi tugevat verejooksu kaelast, lausa purskas. Tunnistaja püüdis abi osutada, kuid verejooks oli liiga tugev, ei suutnud ka Xit külili keerata. X ütles koriseva häälega, et ründajaks oli naaber. Tunnistajal puudus telefon ning teadmatuses, kuidas abi kutsuda, mistõttu lahkus ta korterist. Ta ei pöördunud tagasi, kartes, et teda peetakse juhtunus süüdlaseks. Tunnistaja hinnangul kaotas X väga lühikese aja jooksul nii palju verd, et tema elu ei olnud enam võimalik päästa – tal ninast ja suust purskas verd.
35.Tunnistaja ütlustega on seega samuti ümber lükatud süüdistatava versioon juhtunust seoses sellega, et X väidetavalt teda õlast kinni hoidis ja et ta üritas haardest lahti pääseda. Seesuguse versiooni puhul oleks madistamist ilmselt kuulnud ka X.J, kuivõrd süüdistatava ütlustest võib aru saada, et ta täiesti jõust üritas kannatanust lahti rabeleda, kuid see ei õnnestunud enne, kui X kukkus.
36.Ka rünnaku iseloom kinnitab, et tegemist ei olnud spontaanse käitumisega Igor Siyanovichi poolt. Rünnak algas korteri ukselt ja jätkus esikus, mis omakorda kinnitab, et Igor Siyanovichi eesmärgiks ei olnud lihtsalt X kahjustamine, vaid eesmärgiks oli siiski soov lahendada enda jaoks olukord lõplikult. Igor Siyanovich lõi kannatanut seni, kuni see viimaks kokku varises. Eelnevalt on tuvastatud seegi, et löögid olid eesmärgipärased ja sihilikud. X.Ji ütlustega on tõendatud seegi, et X jaoks oli rünnak ootamatu. Rünnaku kestus oli ca 15 sekundit ja X ei jõudnud selle aja jooksul isegi appi karjuda või mingitki häält teha. Kannatanu surnukehal ei tuvastatud ka ühtegi kaitsevigastust, mis kahtlemata on loogika vastane juhul, kui X olekski näinud, kuidas Igor Siyanovich maast nuga võtab ja peale seda siis oleks X alles rünnanud. Ilmselgelt oleks sellise teadliku noarünnaku puhul X vähemalt teinud katseid haarata vähemalt noaterast, et säästa oma elu. Samuti ei tuvastatud mingeidki vigastusi ka Igor Siyanovichil. X oli turske mees, 182 cm pikk, mistõttu selleks, et kannatanut kaela piirkonda neljal korral lüüa, pidi Igor Siyanovich olema kannatanule väga lähedal (mis ei ole võimalik väidetavalt X haardest lahti rabelemisel).
37.Eluliselt usutav ei ole süüdistatava versioon sellestki, et Igor Siyanovich läks X ukse taha üksnes rääkima ning isiklikku nuga ta kaasa ei võtnud. Esmalt ei ole eluliselt kuigi usutav, et ajal, mil Igor Siyanovich X ukse taha läks, siis just sel samal hetkel leidis ta maast ukse juures talle sobivalt noa, mida hakkas üles võtma ja siis X teda kuklasse lõi. Eluliselt usutav ei ole just noa leidmise asukoht - esikus täpselt ohvri ukse ees. Ka ei ole eluliselt usutav, et X ründas Igor Siyanovichit just siis, kui Igor Siyanovich oli nuga maast üles võtmas. Siinkohal on oluline välja tuua seegi, et olgugi, et ka teisi kortermajas elavaid elanikke X häiris, kuid siiski kirjeldasid nii A.S kui ka tunnistajad T.T ja X.J Xt kui inimest, kes ei muutunud vägivaldseks või ähvardavaks. Teiseks kinnitab Igor Siyanovichi enda varasem elukäik, et tal on ka varasemalt just naabritega konflikte olnud ja et Igor Siyanovichil ongi kalduvus konfliktseid ja tema jaoks ebameeldivaid situatsioone lahendada füüsilist vägivalda kasutades.
38.Ka süüdistatava teojärgne käitumine ei toeta tema väidet, et temapoolne X rünnak ei olnud ette planeeritud ning toimus spontaanselt X korterist leitud noaga. Igor Siyanovich lahkus küll vahetult pärast juhtunut sündmuskohalt, kuid trepikojas (teel süüdistatava korterisse) ega ka süüdistatava korteris ei tuvastatud ulatuslikke verejälgi, -määrdumisi ega 12
1-25-4034 pritsmeid. Sellised jäljed oleksid olnud ootuspärased olukorras, kus rünnak toimunuks ootamatult ja süüdistatava jaoks üllatuslikult ning ta oleks seejärel šokiseisundis viivitamata põgenenud. Oluliste verejälgede puudumine viitab pigem sellele, et Igor Siyanovich puhastas juba sündmuskohal noa ja oma käed. Spontaanse ja etteplaneerimata rünnaku korral, kui verine nuga oleks kaasa haaratud ning veriste kätega oleks liigutud koridoris, oleks sündmuskoha vahetus läheduses paratamatult leidunud veretilkasid ja pritsmeid.
39.Ka rünnaku iseloom kinnitab, et tegemist ei olnud spontaanse käitumisega. Esmalt algas see korteri ukselt ja jätkus esikus. Ehk ründaja sooviks ei olnud pelgalt kahjustada Xt vaid lahendada olukord enda jaoks lõplikult liikudes X suunas ja lüües teda noaga kuni ohver viimaks kokku varises. Teiseks on löögid olnud kindlasti X jaoks üllatuslikud. Tema surnukehal ei tuvastatud mingeid kaitsevigastusi. Raskete isikuvastaste kuritegude puhul on täheldatav, et noarünnakute puhul on tihti näha ohvri poolt katseid kasvõi noaterast käega haarata selle nimel, et oma elu säästa. Sellele vastavaid lõikehaavu kätel või sõrmedel, enesekaitsele viitavaid hematoome või turseid aga X kehal ei tuvastatud. Lisaks on kõnekad ka vigastuste asukohad. Selleks, et 182 cm pikkust tursket meest lüüa kaela piirkonda ja järjest neli korda, peab ründaja saama ohvrile väga lähedale. Tunnistaja X.Ji sõnul oli uksele koputamise ja kukkumise hääle vahe umbes 15 sekundit. Rünnaku ootamatust kinnitab ka asjaolu, et selle aja jooksul ei jõudnud X appi karjuda või kõvemat häält teha.
40.Puuduvad viited sellelegi, et süüdistatav oleks olnud šokiseisundis või et tal oleks X rünnaku ajal esinenud mälulünk. Süüdistatav kirjeldab endal olevat nimelt „groggi“ seisund – kui inimene on saanud kuklasse tugeva löögi raskest inimesest, tõused püsti, automaatselt hakkad ennast kaitsma ja see reaktsioon töötab. Veri voolab alla ja tegemist on justkui teadvuse kadu episoodiga. On ainult poksijale iseloomulik ja tema varasemalt poksiga tegelenud.
41.Igor Siyanovichi väite vastuseks tuleb lugeda tema suhtes teostatud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akti (kd 1, tl 223-244) ja täpsemalt eksperdiarvamuse põhjendusi, kus mh on selgitatud järgmist: objektiivsetest andmetest nähtub 14. aprilli 2025 hommikul tema ruumiline ümberpaiknemine trepikoja välisukse eest oma korterisse suunduvasse vahekoridori ning kätes esemete hoidmine, mida seal enne ei olnud. Väidetava mälulüngaga hõlmatud perioodile vahetult eelneva ja järgneva aja kohta on Igor Siyanovichil püsivad, terviklikud, ajas seoslikult kulgevad mälestused ümbruse ja oma tegevuse kohta, mis ei sisalda psühhootilisele häirele iseloomulikke tunnuseid. Vahetult väidetavale mälulüngale järgnenud perioodil oli Igor Siyanovichil teadmine „millegi juhtumisest“, sellest lähtuvalt seadus ta eesmärgi (kõrvaldada veremäärdumine), mille täitmiseks sooritas omavahel seotud keerukate tegevuste järjestikuse jada (käte ja esemete pesemine, riiete ja jalanõude pakendamine, esemete aknast väljaviskamine, esemete paigutamine autosse teadvalt väljaspool maja turvakaamera vaatevälja, autosõit jõe äärde ning esemete viskamine jõkke, naasmine kodu juurde, murult noa leidmine ning selle viimine majast eemale), mida mäletab üksikasjalikult. Selgelt piiritletud mälulünga esinemine täieliku teadvusselgusega, terviklike mälestustega ning aktiivse liikumisvõime säilimisega perioodide vahel ei ole iseloomulik mistahes geneesiga tegelikule mälestuste puudumisele. Igor Siyanovichil ei esinenud ka psühhootilisele häirele ega raskekujulisele meeleoluhäirele omaseid sümptomeid. Tema poolt
1-25-4034 kirjeldatud nägemiselamused jäävad psüühika normaalse toimimise raamidesse. Mälulünga välistab ka väidetava täieliku mälulüngaga hõlmatud perioodi lühiaegsus .
42.Samuti selgitas kohtuistungil ekspert Tiina Kompus kohtuistungil seonduvalt mälulüngaga, et mäluhäire ehk mälulünk võib olla üks psüühikahäire väljendus. Eriteadmistest lähtuvalt ei ole võimalik tuvastada mälestuste sisu ega ka mõtete sisu, ei ole võimalik tuvastada, mida inimene mäletab ja mida ei mäleta. Ei saa olla ka sellist, et algul justkui mälu ei olnud ja nüüd järsku nagu hiljem, tasapisi nagu meenub – nii ei või olla. Ei saa olla, et täielikult puuduvad mälestused ja mõne aja pärast justkui hakkab nagu, tuleb meelde, et kuidas päriselt oli. Mälu nii ei toimi. Selleks, et oleks mälulünk, selleks peab olema põhjus. Ja mis iganes seda mälulünka võis põhjustada, sellel on mingi kulg. Ei saa olla niimoodi, et nipsust mälu kaob ja nipsust tekib. Peavad olema mingid põhjused millega kaasnevad ka muud tunnused lisaks neile mälestuste puudumisele. Ekspertiisiaktist tulenevalt ei olnud ühtegi põhjust, mis oleks võinud põhjustada sellist mälulünka. Selleks, et inimesel oleks mingi ajavahemiku kohta puuduvad mälestused, siis peab olema selline põhjus, et inimene ei olnud suuteline välist infot vastu võtma sellel ajal. Kogu, mitte ainult mingis teatud kitsas. Ja selliseid tunnuseid ei ole. Mitte ükski teiste isikute käitumine ei põhjusta mäluhäiret. Mäluhäiret põhjustab ikkagi psüühikahäire. Ja seda Igor Siyanovichil tuvastatud ei ole.
43.Viimaks märgib kohus, et Riigikohus on korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a otsus asjas nr 1-18-86, p 58; vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 8, ja 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.)
44.Eeltoodu tõttu loeb kohus Igor Siyanovichi ütlusi teo toimepanemise viisi osas ebausaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist välja.
45.Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et Igor Siyanovich on täitnud KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese (X) tapmise, objektiivse koosseisu.
46.Kohus ei välista seejuures sugugi, et vahetult sündmuse eel ja selle käigus oli Igor Siyanovich emotsionaalselt erutunud või ärritunud, millele avaldas mõju kannatanu X alkoholisõltuvus ja lärmakad koosviibimised X korteris ja sellega kaasnevad sotsiaalprobleemid. Samuti võis Igor Siyanovich olla ärritunum ka unehäiretest ja sellest, et ta oli pidanud olema mitu päeva ilma antidepressantideta. Ehk et kannatanu käitumine tervikuna oli süüdistatava jaoks kahtlemata emotsionaalselt tüütu ja kurnav ning ta soovis seda lõpetada. Samas ei ole kohtu hinnangul kriminaalasjas avaldatud ja uuritud selliseid tõendeid, mis viitaks sellega seoses süüdistatavalt just äkki tekkinud tugeva hingelise erituse seisundile lisaks objektiivsele faktile, et ta lõi Xt korduvalt noaga. Süüdistatav küll mainib enda šokiseisundit pärast sündmust, kuid tema käitumine on muude tõendite pinnalt olukorrale
1-25-4034 kohane. Ta asub koheselt peale toimunut hävitama kuriteojälgedega riideid, peitma nuga. Samuti oli ta juba kell 09:23 täiesti võimeline istuma tagasi rooli ja jätkama taksoteenuse osutamisega ja seda nii terve päeva. Turvakaamera salvestisel on näha, et süüdistatav juhib sõidukit kindlalt ja sihipäraselt. Ei ole mitte ühtegi märki, et ta oleks kuidagimoodi psühholoogiliselt erilises seisundis. Seda ei ole tuvastatud ka kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis. Turvakaamera salvestistelt on kella 11:28 paiku näha Igor Siyanovichit rääkimas naisterahvaga ning ka seal ei ole tema välises käitumises näha midagi ebatavalist. Samuti on videosalvestise pinnalt tuvastatav ka tema edasine täiesti igapäevaste toimetuste tegemine, kus ei esine ühtegi viidet tema erilisele meeleseisundile.
47.Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et Igor Siyanovich vastab erilisele isikutunnistusele KarS § 115 tähenduses ehk tegu oleks toime pandud kannatanupoolsele provotseerivale tegevusele reageerides äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis.
48.Järgnevalt kontrollib kohus, kas Igor Siyanovichi teo subjektiivne külg vastab KarS § 113 tunnustele ehk kas tegu on tahtlik. Kohus leiab, et Igor Siyanovich lõi Xt õla, lõuatsi ja kaela piirkonda tahtlikult. Noaga löömine õla, lõuatsi ja kaela piirkonda oli eesmärgipärane, s.o Igor Siyanovichi tahtluse vormiks oli kavatsetus. Nimetatu tuleb juba ainuüksi tema enda ütlustest, kus ta väidab, et enesekaitse eesmärgil lõi Xt korduvalt noaga, seega seadis ta endale eesmärgiks tabada Igor Siyanovichit noaga. Kohtupraktikas on pead, kaela, rindkere piirkonda peetud selliseks piirkonnaks, kuhu löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada elutähtsaid organeid (kus on suured veresooned.), mis võivad põhjustada kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi ja ka surma. Korduvad löögid noaga mh kaela piirkonda viitavad ilmselgelt kannatanu tapmise soovile. Löökide asukoht ja intensiivsus, tekitatud vigastused (mis ilmselgelt nähtusid koheselt, arvestades vigastuste iseloomu kaelal ja korteris olevad hulgalised verepritsmed ja veri põrandal) sai süüdistatav aru, et see toob endaga kaasa X surma. Kohtus tuvastatud asjaolusid arvestades, oli see ka Igor Siyanovichi eesmärk – lõpetada naaberkorterist kostuv müra ja lärm igaveseks. Mingi muu ajendi osas puuduvad käesoleval juhul mistahes viited. Kuivõrd kohus allpool ka tuvastab, et Igor Siyanovich ei olnud ka hädakaitseseisundis, kinnitab see veelkord, et Igor Siyanovichi soov oli kannatanule eluohtlik vigastus tekitada ja tema elu lõpetada. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid Igor Siyanovichil loota, et kannatanut noaga korduvalt kaela piirkonda ja lisaks näopiirkonda löömisel ei saabu kõige raskem tagajärg ehk X surm ja seda koheselt. Tugevate löökide järel ei kontrollinud süüdistatav enam sündmuste käiku ega saanud ka mõjutada tagajärje saabumist. Igor Siyanovich liikus löökide tegemise ajal X suunas ja lõi teda noaga seni kuni ohver viimaks kokku varises. Viimati öeldu tõttu ei ole alust Igor Siyanovichi teos rääkida ka tema võimaliku teo kvalifitseerimisest KarS § 118 lg 1 p 7 järgi.
49.Järgnevalt kontrollib kohus, kas Igor Siyanovich võis tegutseda hädakaitseseisundis. Viited võimalikule hädakaitse seisundile tulenevad Igor Siyanovichi enda ütlustest. Nii väidab Igor Siyanovich, et tal ei jäänud midagi muud üle kui enesekaitseks X suunas noaga vehkida, sest X lõi teda kuklapiirkonda hetkel, mil Igor Siyanovich kummardus esiku põrandalt nuga üles võtma ja et X hoidis teda väga tugevalt kinni.
1-25-4034
50.Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 1-21-3307 p 24, 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Kohtu hinnangul ei olnud praeguses asjas tegemist hädakaitsega ja seda põhjusel, et praeguses asjas ei ole tuvastatud X poolset õigusvastast rünnet, mis tingiks hädakaitse vajaduse. Kogutud tõendid ei kinnita Igor Siyanovichi versiooni sellest, et X oleks kuidagi konflikti alustanud või süüdistatavat löönud või teda õlast kinni hoidnud. Kohus on eelnevalt tõendeid hinnates jõudnud järelduseni, et rünnak Xle oli üllatuslik ja Igor Siyanovichi kavatsetud ning eesmärgipärane tegevus. Mingile kaitsetegevusele kummagi isiku poolt viitavaid vigastusi ei tuvastatud - ei tuvastatud selliseid vigastusi ei Xl ega ka Igor Siyanovichil. Eeltoodust tulenevalt oli Igor Siyanovichi tegu õigusvastane.
51.Kohtu hinnangul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Kaitsja on tõstatanud küsimuse süüdistatava piiratud süüdivusest. Kaitsja hinnangul ei saa mööda vaadata süüdistatava elust kui tervikust ja kõigist neist haigustest, mis tal olnud on. Igor Siyanovichil on tuvastatud varasemalt kohanemishäire segatüüp ärev depressiivne reaktsioon, on tuvastatud patoloogiline hasartmängu mängimine, siis on aasta hiljem kirjutatud, et on mõõdukas depressioon – kui sellised diagnoosid on olnud aastaid enne seda sündmust, siis selge on see, et need tegelikult ei kao, vaid jäävad kuidagi varjatuks inimese sisemusse.
52.KarS § 35 kohaselt on piiratud süüdivusega tegemist siis, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on sama seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Seega on toimepanija süüdivus piiratud, kui tal on teo toimepanemise ajal mõni selline KarS §-s 34 loetletud raske psüühikahäire, mis ei võta inimeselt küll täielikult võimet mõista oma teokeelatust või enda käitumist selle arusaamise järgi juhtida, kuid mille tõttu on normikuulekas käituminetoimepanijale siiski oluliselt raskem, kui see oleks süüdimatuse meditsiiniliste tunnusteta inimese jaoks.
53.Sarnaselt süüdimatusega tuvastatakse piiratud süüdivus kahel astmelt. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas toimepanijal oli teo ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt üks KarS § 34 p-des 1-5 loetletud raske psüühikahäire. Psüühikahäire tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi abil. Üksnes juhul, kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab kinnitust, kuid samas pole alust rääkida toimepanija süüdimatusest (KarS § 34), tuleb kohtul liikuda piiratud süüdivuse kontrolli teisele astmele.
54.Igor Siyanovichi osas on teostatud kohtupsühhiaatria kompleksekspertiis, mille järelduseks on, et Igor Siyanovichil ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Igor Siyanovichil ei ole tuvastatud teo ajal mitte ühtegi süüdimatuse meditsiinilist tunnust ehk mitte ühtegi KarS § 34 p-des 1-5 loetletud raskest psüühikahäirest.
55.Samuti on ekspert Tiia Kompus kohtuistungil selgitanud, et Igor Siyanovichi diagnoosid nähtuvad meditsiinilises dokumendis aastal 2011 ja 2012, kuid see ei tähenda, et need püsivad siiamaani, et kord diagnoositi ja nüüd jätkuvalt püsib see häire ja püsis ka teo toimepanemise ajal. Selliste diagnostiliste nüansside eristamine nüüd ei ole praegusel ajal kuskil aastaid
1-25-4034 hiljem, ei ole enam kohane. Kas isikul esines või ei esinenud häireid, see on ekspertiisiaktis on ammendavalt, vähemalt erialases vaates vastatud küsimusele mistahes häire esinemise või puudumise kohta. Praegusel juhul nähtub ekspertiisiaktist, et Igor Siyanovichil teo ajal häireid ei esinenud. Ekspertiisiaktis on vastatud, et teo toimepanemise ajal tal mingeid takistusi ega piiranguid ei psüühilise seisundi ega kognitiivsete funktsioonide poolt tal ei esinenud. Eksperdi ülesanne on ikkagi mitte lihtsalt piirduda diagnoosiga ja diagnoosist endast ei lähtu iseenesest veel järeldus kas esines takistusi või piiranguid. Ja ekspertiisi eksperdi arvamuses ongi selgelt väljendatud, mitte ainult ei ole piirdutud, et ei olnud häiret, vaid on eraldi seletatud, et mingeid takistusi, piiranguid arusaamisvõimele ja sihipärasele käitumisele tal ei esine. Ehk siis sõltumata võimalikest seisunditest, põhjustest. Ekspert ei saa eksperdiarvamust anda isiklike kogemust pinnalt, vaid ikkagi lähtuvalt olemasolevatest andmetest, neid hinnates ja analüüsides. Ja selle tulenemisena kognitiivseid defitsiite ei tuvastatud.
56.Kokkuvõtvalt. Kuna süüdimatuse meditsiiniline tunnus puuduba, ei ole vajalik ega ka võimalik piiratud süüdivuse muude kriteeriumite tuvastamise juurde asuda.
57.Järelikult tuleb süüdistatav KarS § 113 lg 1 järgi süüdi tunnistada. (II) Karistus
58.KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tapmise sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud vangistust.
59.KarS § 56 kontekstis Igor Siyanovichi süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et süüdistatav lõi kannatanut kuuel korral elutähtsatesse piirkondadesse – õla, lõuatsi ja kaela piirkonda. Ühe noalöögiga kaela piirkonda tekitaski Igor Siyanovich kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, mis põhjustas ekspertiisiakti kohaselt võrdlemisi kiire kannatanu surma. Seega räägivad süüdistatava keskmisest suurema süü kasuks asjaolu, et kannatanu suhtes rakendatud vägivald oli ulatuslik - neli lööki terava pigem kitsama 14 cm pika teraga noaga kogumis kaela piirkonda on kahtlemata intensiivne vägivald. Süüdistatav ründas noaga sellist kannatanut, kellel ei olnud relva ja kes oli seetõttu süüdistatavaga võrreldes selgelt ebavõrdses olukorras. Kannatanu jaoks oli rünnak/vägivald kahtlemata ootamatu, seega ei olnudki kannatanul võimalik ennast üldse kaitsta. Kannatanu surnukehal ei tuvastatud mingeid kaitsevigastusi. Seejuures löökide lähedus üksteisele kinnitab, et need olid sooritatud sihipäraselt kindlasse kohta. Xl puudus tõhus vahend ründe tõrjumiseks hoolimata tema füüsilisest tugevusest, kuivõrd rünnak oli tema jaoks täielikult üllatuslik. Igor Siyanovich tegutses kavatsetult, tal oli piisavalt võimalusi loobuda kuriteo toimepanemisest, kuid ta ei teinud seda. Igor Siyanovich lahkus sündmuskohalt, tundmata huvi kannatanu saatuse vastu ja püüdmata talle abi anda.
60.Ei saa mööda vaadata ka sellest, et surm ei saabunud kohe ning vigastuste asukohta arvestades (kaks torkehaava seljal) on alust arvata, et kannatanu püüdis süüdistatavast
1-25-4034 eemalduda, kuid rünne oli liiga intensiivne ja jätkuv ning kannatanu varises lõpuks kokku. Ka on tuvastatav, et X oli mingi hetk peale vigastuste tekitamist ka teadvusel, sest X siiski tunnistaja X.Jile vastas, mistõttu on alust arvata, et Igor Siyanovichi rünne tekitas ohvrile enne surma õudu, hirmu ja valu.
61.Samas arvestab kohus teo üldist pilti vaadates, et süüdistatava tegevus kestis lühikest aega.
62.Teosüü juures arvestab kohus ka kannatanu enda osa ja käitumist. Samas ei saa X käitumist õiguslikus mõttes lugeda sihilikuks provokatsiooniks. Tegemist oli ükskõikse suhtumisega naabrite öö- ja kodurahu suhtes. Küll aga pidi ka Xle kui täiskasvanud ja eakohase arengutasemega inimesele olema arusaadav ebamugavused, mida selline tegevus naabritele tekitab. Ilmselt pole aga kahtlust, et kui X oleks käitunud ühiselu reegleid arvestavalt, siis ei oleks Igor Siyanovich tema ukse taha noaga läinud. Siiski ei saa tähelepanuta jätta, et lisaks kannatanule A.Sle kirjeldasid tunnistajad T.T ja X.J Xt kui inimest, kes ei muutunud vägivaldseks või ähvardavaks.
63.Igor Siyanovich on kahtlemata kahetsust väljendanud, märkides, et kellelgi ei ole õigust elu võtta ja et mõtleb sündmusele igapäevaselt. Riigikohus on selgitanud, et puhtsüdamlik kahetsus ei eelda kõigi süüdistuse alusfaktide omaksvõttu. Samas kahtlemata oleneb puhtsüdamliku kahetsuse mõju ka süüdistatava üldisest suhtumisest toime pandud teosse. Selles kontekstis on kahtlemata oluline, et tema versiooni järgi ründas teda esimesena kannatanu ning tema vaid tõrjus õigusvastast rünnakut.
64.Samas jäi siiski süüdistatava ütluste pinnalt kõlama, et süüdistatava kahetsus hõlmab abstraktselt elu võtmise fakti hukkamõistetavust, kuid X ja tema pere suhtes ka peale X tapmist, tal mingit sisulist kaastunnet ei ole. Seega ei saa kahetsuse väljendamisel olla sellist kaalu karistuse mõistmisel, et pidada põhjendatuks miinimumi lähedast karistust.
65.Lisaks on karistust kergendavateks asjaoludeks ka Igor Siyanovichi kõrge iga KarS § 57 lg 1 p 5 järgi, kuivõrd kuriteo toimepanemise ajaks oli ta 65 aastane, täna algab pensioni iga aga 64 aastast ja 9 kuust. Kergendavaks asjaoluks on ka kuriteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 järgi pidevas pingeolukorras elamine tulenevalt ohvri enda käitumisest.
66.Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
67.Süüdistatava puhul on täheldatavad iseloomujooned, mis võivad sarnastes konflikti situatsioonides taas tuua kaasa raskeid tagajärgi.
68.Süüdistatava puhul on aga täheldatavad iseloomu jooned, mis võivad sarnastes konflikti situatsioonides taas tuua kaasa raskeid tagajärgi. Tunnistaja T.T selgitas kohtuistungil, et peale seda kui Igor Siyanovich sai maja ees parkimiskaardita trahvi hakkas ta nõudma temalt kui korteriühistu esinaiselt selle tühistamist. Saades vastuseks, et esinaisel sellist pädevust pole, hakkas süüdistatav talle saatma ebameeldivaid ja matsliku sisuga sõnumeid. Tunnistaja sõnul kirjutas talle Igor Siyanovich, et ta suhtles naabritega ja nad ütlesid, et sa oled täielik lits. Ka süüdistatava ütlused konfliktidest alkohoolikust naabriga üle-eelmises korteris kajastavad väga must-valgeid rolle, kus alkohoolikust naaber piirkonna politseiniku abiga asusid tema vastu tegutsema olukorras, kus ta üksnes proovis aidata. Lõpuks kinnitab ka
1-25-4034 süüdistatava käitumine kohtuistungitel, et Igor Siyanovich käitus nagu ta ise kõige õigemaks pidas. Seda iseloomustavad kohtu korduvad korraldused süüdistatavale püsida kas küsimuste või muu konkreetse tõendi raamides.
69.Igor Siyanovichil puuduvad kriminaalkorras kehtivad karistused. Siiski on ta elu jooksul kandnud viiel korral vangistuslikku karistust. Ehkki Riigikohus on eripreventiivsete kaaltuluste juures lubanud tugineda arhiveeritud karistustele tuleb silmas pidada, et mida kaugemale süüdistuse aluseks olevast teost karistused jäävad, seda väiksem mõju neil reegeljuhul on. Samas kinnitab eeltoodu, et varasematel vangistuslikel karistustel on olnud süüdistatava käitumisele piiratud mõju. Siiski ei saa süüdistatava puhul tähelepanuta, et tal on olnud püsiv sissetulek ja puuduvad andmed, et tal endal oleks olnud probleeme alkoholiga või muid sõltuvusi, millel oleks kuriteo toimepanemist mõjustanud.
70.Karistusregistrist nähtub karistus KarS § 218 alusel, tegemist on kehtiva karistusega. Samuti on teda varasemalt
71.Kokkuvõttes leiab kohus, et Igor Siyanovichi teosüü jääb sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalamale. Arvestades Igor Siyanovichi poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, samuti tema isikut, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, on kohtu hinnangul võimalik teda karistada KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalama vangistusega 9 aastat.
(III)
Tsiviilhagi
72.Kannatanu A.S esitas 28. juulil 2025 tsiviilhagi (kohtutoimik, tl 6-8) varalise kahju nõudes 1365,10 eurot ning mittevaralise kahju nõude 10 000 eurot.
73.Süüdistatav kohtuistungil tsiviilhagi ei tunnistanud, ei varalise ega ka mittevaralise kahju nõudes. Varalise kahju nõue
74.Hageja varalise kahju nõue seisneb X matuste korraldamise kuludest, mis koosnevad surnukeha kremeerimise kuludest summas 1833,10 eurot (Tallinna Krematooriumi AS arve) ja kalmistul matuste korraldamise kuludest 418 eurot (Kadrioru pargi arve) – kokku seega kulud summas 2251,10 eurot. Kirjeldatud kuludest 886 eurot on tasutud Ohvriabi teenuse kaudu (Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule). Seega kokku on A.S varalise kahju hüvitamise nõue suuruses 1365,10 eurot.
75.Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde.
76.KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.
1-25-4034
77.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.
78.Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist Igor Siyanovichi süü X surmas. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale on süüdistatavale KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud tegu alati õigusvastane. Vaidlust ei ole selles, et A.S on X ema, kes kandis matusekulud ja seeläbi on tal õigus nõuda varalise kahju, s.o matusekulude hüvitamist. Tekkinud kulusid tõendavad kohtule esitatud Tallinna Krematooriumi AS-i arve 1833,10 eurot (kd 1, tl 248) ja Kadrioru pargi arve (kd 1, tl 247). Sotsiaalkindlustusameti vastusest päringule (kd 1, tl 249) nähtub, et 886 eurot tasuti A.Sle Ohvriabi teenuse kaudu. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud A.S varalise kahju hüvitamise nõue 1365,10 eurot. KrMS § 310 lg 1 alusel kohus rahuldab kannatanu A.S tsiviilhagi ja mõistab Igor Siyanovichilt kannatanu A.S kasuks välja 1365,10 eurot Mittevaralise kahju nõue
79.A.S on esitanud mittevaralise kahju nõude 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks asjaolu, et A.S pidi matma oma poja, kes oli jõhkralt tapetud enda korteris. Poja surm on põhjustanud A.Sle psühholoogilise trauma, mis seisneb selles, et nägi oma poega surnuna ja see pilt on kogu aeg silme ees. Kannatanu näeb pidevalt hallutsinatsioone surnud pojast ehk juhuslikul ajahetkel visualiseerub talle sündmuskohal nähtu. Käib pidevalt surnuaial oma poja haual. Kannatanul on keeruline suhelda teiste inimestega peale seda sündmust, kadunud on huvi kõige vastu. Enne meeldisid erinevad tele ja raadiosaated, maailmas toimuv, kuid ei suuda nendele enam keskenduda. On keeruline näha abikaasa ja tütre kannatusi seoses poja surmaga, mis on sama rasked kui tal endal.
80.Süüdistatava ja kaitsja hinnangul ei ole mittevaralise kahju hüvitamine põhjendatud.
81.Kohtu hinnangul on A.Sl tuvastatud asjaoludel õigus nõuda süüdistatavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske tervisevigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Selleks, et lähedasel tekiks õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, peavad seega esinema erandlikud asjaolud. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustab eelkõige isiku ruumiline lähedus hukkunuga kahju tekkimise ajal, lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised.
82.Kannatanu A.S oli X ema. A.S kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtles ta pojaga tihti, nii telefoni teel, aga poeg käis iganädalaselt ka ema juures külas. Seega on kohtu
1-25-4034 hinnangul X ema A.S isikuks, kellel on õigus kohtus tuvastatud nõuda süüdistatavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamist.
83.VÕS § 134 lg-s 3 ei ole nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Seda ei tule kohtupraktikast ega Riigikohtu otsustest. Õigus hüvitisele ei ole üksnes lähedase kaotanud inimesel siis, kui ta surma pealt näeb. Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2022.a otsus asjas nr 1-21-3082 p 26 jj).
84.Kõnesolevas otsuses - ega ka üheski teises Riigikohtu otsuses - ei ole aga toodud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Kolleegium jagab õiguskirjanduses väljendatud seisukohta, et kindlasti ei tähenda Riigikohtu osutatud seisukoht seda, et lähedase kaotanud inimene võib hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb (M. Vutt. Lähedase isiku surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktika - Juridica 2012, nr 6, lk 471). Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus.
85.Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa olla „erandlikuks asjaoluks“ surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 2025 lahend nr 2-19-14759). Selliseks asjaoluks ei saa olla ka lihtsalt poja surm ehk perekonnaliikme kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus, kuna need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti. Erandlikuks asjaoluks VÕS § 134 lg 3 tähenduses võib olla nt elu kaotamine ebatavaliselt rängal viisil, millest teada saamine on hukkunu lähedastele äärmiselt raske mõjuga (RKKKo 07.10.2022, 1-21-3082/28, p-d 29-30), samuti lähedase surma tõttu tekkinud psüühikahäire (RKKKo 27.10.2010, 3-1-1-57-10, p 25.2).
86.Surma saabumise asjaolude erandlikkusele peab andma hinnangu kohus. Praeguses asjas saab kohtu hinnangul rääkida sellistest erandlikest asjaoludest, mis eristavad X surma paljudest teistest lähedase kaotamise juhtudest ja õigustavad A.Sle mittevaralise kahju hüvitise maksmist. X surm oli A.S jaoks – ka kõrvalseisjale äratuntavalt – eriliselt ränk kogemus. Seesuguse järelduse A.S iseäranis traumaatilise üleelamise kohta saab teha ainuüksi tollest 14. aprilli 2025 õhtust ja sellest, et ema pidi leidma oma poja ilmselgete vägivallatunnustega surnukeha suures vereloigus korteri esikus lamamas. Kohtus uuritud fotod korterist annavad selge pildi sellest, missugune kohutav vaatepilt A.Sle avanes. Tegemist oli vahetu ja kannatanu jaoks kahtlemata šokeeriva sündmusega, milleks ükski inimene ei ole ette valmistunud, ei saagi olla ette valmistunud ning ka ei saa seesugust vaatepilti psühholoogiliselt „pehmendada“. Eriti kaalukas on praegu aga see, et vägivallatunnustega poja surnukeha vereloigus leidjaks on ema – tegemist on tema oma lapsega, kellega neil olid lähedased suhted. Et X oli vereloigus, viitab juba välisel vaatlusel vägivaldsele, traagilisele ja brutaalsele surmale ning tekitab visuaalselt ja sensoorselt
1-25-4034 äärmusliku psüühilise šoki. Häirekeskuse 14. aprilli 2025 kõnesalvestis, kus A.S Häirekeskusesse helistab, ei jäta kahtlust, et A.S oli talle avanenud vaatepildist ja poja surnukeha leidmisest emotsionaalselt täiesti murtud ja šokeeritud.
87.Kannatanu A.S selgitas kohtuistungil poeg X külastas teda praktiliselt iganädalaselt. Helistasid tihti. Xil esines krooniline eesnäärmehaigus, mis põhjustas talle igapäevaelus ebamugavusi. Ta töötas ning alkoholi tarvitas peamiselt vabal ajal. Tal käisid aeg-ajalt külas ka sõbrad. Viimati suhtles kannatanu pojaga telefoni teel 13. aprillil, mil poja hääle järgi oli tajutav vähene alkoholi tarvitamine. 14. aprillil ei õnnestunud kannatanul pojaga telefoni teel kontakti saada ning õhtul sõitis ta xxx asuvasse korterisse, kuhu tal olid võtmed. Korterisse sisenedes leidis kannatanu poja surnuna ning teavitas juhtunust kiirabi ja politseid. Kannatanu märkis, et poja surm on teda sügavalt mõjutanud. Ta kandis koos lapse isaga matusekulud, pöördus leinaga seoses psühholoogi poole ning mõtleb poja surmale pidevalt. Sündmuskohal avanenud vaatepilt on tal siiani meeles. Pärast poja surma külastab kannatanu iganädalaselt kalmistut ning kirjeldas end kurvameelse ja nutvana. Kannatanu sõnul on tema elu pärast poja surma täielikult muutunud, kuid konkreetseid muutusi ta täpsustada ei osanud.
88.Kohtu hinnangul asjaolu, et kannatanu kohtuistungil ei osanud konkreetselt muutusi täpsustada või anda selgitusi selle kohta, milles seisnevad tema läbielamised, ei muuda olematuks kohtu poolt eelnevalt kirjeldatud üleelamisi. Seadus ei nõua, et kannatanu kirjeldaks detailselt oma tundeid. Iga inimene ja tema isikuomadused on erinevad ja kui kannatanu ongi kinnine või vaoshoitud või emotsionaalselt sedavõrd murtud, et ta ei suudagi kohtus adekvaatseid selgitusi, põhjendusi anda, siis ei saa kohus arvestada seda tema kahjunõude kahjuks. Ilmselt tajutu jätkuv traumeeriv toime on kahtlemata ka põhjuseks, miks kannatanu oma üleelamistest põhjalikumalt rääkida ei soovi. On ka üldteada, just psühholoogias, et šokis või traumas inimesed võivadki olla rohkem kinnised, lakoonilised ja emotsioonitud. Ka kohtuistungil kannatanu olek ei jätnud kahtluseks, et A.S oli murtud. VÕS § 134 lg 3 kontekstis tuleb hinnata just aset leidnud sündmuse mõju tüüpilisele isikule (praegusel juhul on nö ka erilise isikutunnusega, et ema leiab oma poja surnukeha, mis kahtlemata traumeerivam), mitte seda, kui ilmekalt konkreetne inimene end väljendab.
89.Kohus nõustub prokuröriga selles, et kui kannatanu soov olekski üksnes rikastumine nagu süüdistatav väitis, siis ei oleks tal ilmselt raske oma emotsioonidest rääkida, kuivõrd ta ise saabki olla tsiviilhagi vaatest kõige põhilisemaks tõendiallikaks.
90.Kõiki asjaolusid koostoimes hinnates, kohtus tuvastatud tapmise asjaoludest, välisest pildist, ületavad surma saabumise asjaolud ja surnukeha leidmine sellisena nagu käesolevalt leiti, just selle piiri, mille puhul saab väita, et juhtunu mõju hukkunu lähedastele (emale) on tavapärasest raskem. Elu kaotamine sedavõrd brutaalsel ja jumal viisil ei ole kahtlemata tavapärane. Ja sellises seisundis oma poja surnukeha leidmine, on mistahes viisil kahtlemata emale äärmiselt raske mõjuga. Ei ole alust kahelda, et A.Sle jääb poja hukkumisest kohutaval viisil kahtlemata vaevama ja tema mällu. On kahtlemata usutav, et poja surnukeha pilt on emal kogu aeg silmade eest. Äärmiselt häiriv teadmine lisandub kahtlemata kannatanu leinakogemusele ja võimaldab praeguses asjas jaatada VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude olemasolu.
1-25-4034
91.Seega on mittevaralise kahju hüvitise maksmine A.Sle põhjendatud. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Seejuures peab järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest, tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. novembri 2021. a otsus nr 1-20-3535/66, p 18 ja tsiviilkolleegiumi
18.veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). A.S palub mittevaralise kahjuna välja mõista 10 000 eurot.
92.Kahjuhüvitise ulatuse määramisel saab arvestada kõiki hagiavalduses esitatud argumente, millega nõuet põhjendati. Samuti tuleb silmas pidada, et Igor Siyanovich on toime pannud raske isikuvastase kuriteo – teise inimese tapmise. Ta on selle teo toime pannud kavatsetult ja süüd kahetsenud osaliselt. Kannatanu ees kohtuistungil ta vabandanud ei ole, sest lõppkokkuvõttes ei olnud tal X surmast kahju. Arvestada tuleb ka kohtupraktikas väljakujunenud hüvitisemääradega sarnastes olukordades. Arvestades, et liiklusalase süüteo toimepanemisel ettevaatamatusest pidas Riigikohus põhjendatuks maksta kannatanutele hüvitist, kes sündmust pealt ei näinud, 3000 eurot, siis arvestades käesoleva kuriteo raskust ja kannatanu üleelamisi on põhjendatud määrata kannatanu A.Sle hüvitis 5000 eurot. (IV) Menetluskulud
93.KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb Igor Siyanovichilt välja mõista riigi kasuks menetluskuludena esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 25E-AOS00365-01/TLN148 teostamise kulu 1295,37 eurot, DNA ekspertiiside teostamise kulu 5180 eurot (s.o DNA ekspertiisi nr 25E-GE00398-01 kulu 840 eurot, DNA ekspertiisi nr 25E-GE00427-01 kulu 1470 eurot, DNA ekspertiisi nr 25E-GE00567-01 kulu 350 eurot, DNA ekspertiisi nr 25EGE00501-01 kulu 1470 eurot ja DNA ekspertiisi nr 25E-GE00569-01 kulu 1050 eurot) ning jäljeekspertiisi nr 25E-TR00020-01 teostamise kulu 502 eurot, s.o kokku 9192,37 eurot.
94.Kuigi üldjuhul hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, annab KrMS § 180 lg 3 kohtule võimaluse jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda. Nimelt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluskulude suurust, Igor Siyanovichi vanust ning asjaolu, et tal tuleb kanda pikaajalist vanglakaristust, käiks menetluskulude tervikuna hüvitamine ilmselt Igor Siyanovichile üle jõu. Teisest küljest ei saa aga Igor Siyanovichil olla õiguspärast ootust, et raske isikuvastase kuriteo toimepanemisega kaasnevad ulatuslikud menetluskulud jääksid täies ulatuses riigi kanda.
95.Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi nr 19/12 teostamise kulu 3078 eurot, Lukuabi Grupp OÜ arve nr K32 No-20-1.5/3045-5 90 eurot ning riigi õigusabi korras
1-25-4034 määratud kaitsjale Sven Sillarile määratud tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 1810,67 eurot ja kohtumenetluse osalemise eest 1464,44 eurot.
96.Seega tuleb Igor Siyanovichil KrMS § 180 lg 1 alusel tasuda menetluskuludena kokku 9192,37 eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse pikaajaline vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumine ajatada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igas kuus vähemalt 766 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 766,37 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700003405. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (V) Muud küsimused Tõkend
97.Kohtu alla andmisel jättis kohus Igor Siyanovichi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata, kuna esines edasiste kuritegude toimepanemise oht. Nimetatud vahistamisalus ei ole kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu jääb kohaldatud tõkend muutmata. Igor Siyanovich tuleb jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid
98.KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Seega otsustab kohus järgnevat:
tumedat värvi plastikust kast – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX korteriühistule pärast kohtuotsuse jõustumist;
X.Ji isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud triibuline kampsun, jalatsid, sokid ja teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada X.Jile pärast kohtuotsuse jõustumist;
Igor Siyanovichi isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud sinist värvi teksatagi, halli värvi vabaajajalatsid, lillat värvi triiksärk ja sinist värvi teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Igor Siyanovichile pärast kohtuotsuse jõustumist;
Igor Siyanovichi elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud jope ja mobiiltelefon Samsung ning Igor Siyanovichi sõiduauto Opel Astra Station Wagon reg.nr. XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud punast värvi käepidemega nuga musta värvi noatupes ning Pirita jõeorust leitud ja ära võetud teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Igor Siyanovichile pärast kohtuotsuse jõustumist.
99.KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kuulub väärtusetu asi hävitamisele. Samuti konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 1 alusel vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Seega otsustab kohus järgnevat:
1-25-4034
esmase sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud parema jala sokk surnukeha jalast, vasaku jala sokk surnukeha jalast, T-särk surnukeha seljast, verejälgedega vaip korteri esiku põrandalt, 0,568-liitrine plekkpurk Alexander köögilaua pealt, 2-liitrine plastpudel ROCK söögilaua pealt elutoas, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg söögilaua pealt elutoas, 0,5-liitrine klaaspudel LAUA VIIN köögi põrandalt, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg elutoa põrandalt, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg elutoa põrandalt ja veremäärdumisega saunalina magamistoa põrandalt vereloigust – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
esmase ja täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid vatitikkudel ning laiba vaatluse käigus võetud DNA võrdlusproov, kaapeproovid ja puuteproovid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
A.Slt, M.Olt, J.Ilt, X.Jilt võrdlusmaterjalina võetud süljeproovid ja biomeetria võtmise vormid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
Igor Siyanovichi sõiduauto Opel Astra Station Wagon reg.nr. XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud musta värvi käepidemega nuga sõiduki pagasiruumist – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
J.I mobiiltelefoni Apple iPhone 18 Plus andmete koopiafailid, raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotod, X mobiiltelefoni nutitelefoni Xiaomi Redmi Note 12 Pro ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab S6 Lite andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod ning Igor Siyanovichi nutitelefoni Samsung Galaxy A52 ja sülearvuti MSI Notebook andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod – kustutada pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Roots-Dervishi kohtunik
Heidi Lavin rahvakohtunik
Anneli Ritsing rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.