Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Rahuldada tsiviilhagi täielikult ja mõista Gert Kuusikult ning OÜ-lt Tervise Paradiis solidaarselt X-i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks 15000 eurot ja viivis sellelt summalt alates hagi esitamisest, s.o 21. märtsist 2024 kuni põhinõude (15000 euro) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Väljamõistetud hüvitis tuleb kanda AS-s Swedbank asuvale X-i arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Rahuldada tsiviilhagi täielikult ja mõista Gert Kuusikult ning OÜ-lt Tervise Paradiis solidaarselt Y kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks 15000 eurot ja viivis sellelt summalt alates hagi esitamisest, s.o 21. märtsist 2024 kuni põhinõude (15000 euro) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Väljamõistetud hüvitis tuleb kanda Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Välja mõista Gert Kuusikult KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmises 1419 eurot riigituludesse. Välja mõista OÜ-lt Tervise Paradiis KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmises 1419 eurot riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Gert Kuusikult ja OÜ-lt Tervise Paradiis KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, § 180 lg 1, 182 lg 2 alusel menetluskulud, s.o tunnistajale kulude hüvitamine 16,80 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 222 eurot riigituludesse ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 49 eurot, kannatanutele riigi õigusabi korras määratud esindajale 5027,82 eurot s.o igalt ühelt kokku 2657,81 eurot riigituludesse. Süüdistatava Gert Kuusiku maakohtus valitud kaitsja kulud 36847,13 eurot jätta tema enda kanda. Süüdistatava OÜ Tervise Paradiis maakohtus valitud kaitsja kulud 33954,44 eurot jätta tema enda kanda. Välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Makseinfo koos arvelduskonto ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina.

2(26)

Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kannatanute esindaja apellatsioon rahuldada. Mõista Eesti Vabariigilt Gert Kuusiku kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 8499,90 eurot (sh käibemaks). Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Tervise Paradiis kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 9200 eurot. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks X-ile ja Y-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 1332,50 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3(26)

Kui hüppebasseini juures oleks valves olnud nõuetele vastav töötaja, oleks see C-i surma saabumise ära hoidnud või selle saabumise riski oluliselt vähendanud. 2.1 C-i surma põhjustamist ettevaatamatusest heidetakse ette ka OÜ-le Tervise Paradiis, sest Gert Kuusik pani enda hoolsuskohustust rikkuva teo toime tahtlikult enda tööülesannete täitmisel ja talle seatud pädevuse piires, st OÜ Tervise Paradiisi tegevusvaldkonnas ja ka huvides, tagades eelnevalt kirjeldatud puuduva valveinstruktori administraatoriga asendamisega veekeskuse täieliku, st ilma piiranguteta töös oleku ja seeläbi OÜ Tervise Paradiisi kasumi teenimise. Süüdistuse kohaselt pani OÜ Tervise Paradiis toime KarS § 117 lg-tele 1 ja 3 vastava kuriteo.

4(26)

jäi küll esmasküsitlejaks prokurör). Lisaks eiras maakohtu kohtunik ristküsitluse korda ning eelistas süüdistatava Gert Kuusiku ristküsitlusel selgelt kaitsjaid. 4.3 Kohus on otsuses arutlenud, mida tähendas süüdistuse väide, et Gert Kuusik määras Q valveinstruktorit asendama. Ometi on F ja Gert Kuusik oma ütlustes üheselt arusaadavalt selgitanud, milles see määramine seisnes. Prokurör rõhutab, et valveinstruktorite töö korraldamine, otsustamine, kes mis päeval tööl on, sh puuduvale valveinstruktorile asenduse leidmine oli Gert Kuusiku ülesanne. 4.4 Menetluses leidis tuvastamist, et Tervise Paradiis OÜ-s töötavatel valveinstruktoritel on kindlad pädevuse nõuded. Muuhulgas peavad nad olema suutelised sukelduma 4 m sügavuse hüppebasseini põhja ning seal abi osutama. F, Ei, Q, Gert Kuusiku jt ütlustega leidis kinnitust, et uute töötajate (valve-instruktorite) sobivuse hindamisel tegi Gert Kuusik neile katseid, mis hõlmasid 4 m sügavuse basseini põhjast tooli või mündi ära toomist. Q kinnitas oma ütlustes aga, et tema ei ole kunagi nelja meetri sügavusele sukeldunud. Gert Kuusik tema pädevust ei testinud ning ta ei olnud läbinud ka mitte ühtegi valveinstruktoritele mõeldud koolitust. Väites, et Gert Kuusiku pädevuses ei olnud otsustamine selle üle, kas Q valveinstruktorite graafikusse lisada, on maakohus eiranud asjaolu, et vaneminstruktori põhikohustus oli uue personali valik. Seevastu Tervise Paradiisi veekeskuse juhataja F ametijuhendist nähtuvalt ei olnud tema ülesandeks allüksuste töötajate valimine ja nende pädevuse hindamine. Kohus on jätnud analüüsimata ja arvestamata F ning Gert Kuusiku enda sellekohased ütlused. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei teinud otsustust, kas Q on pädev ja sobiv valveinstruktori asendamiseks, veekeskuse juhataja F, vaid justnimelt vaneminstruktor Gert Kuusik. 4.5 Maakohus on lugenud alusetult tõendatuks asjaolu, et Ql oli sõlmitud Tervise Paradiis OÜ-ga suuline tööleping valveinstruktorina töötamiseks. Seda tehes on maakohus olnud taas erapoolik ja hinnanud tõendeid valikuliselt. Kohus on jätnud tähelepanuta prokuröri argumendid, miks F ütlused väidetava suulise töölepingu kohta on ebausaldusväärsed. Kohus jättis tähelepanuta Q enda ütlused. Maakohus jättis tähelepanuta, et kui tavapärase korra kohaselt tegi Gert Kuusik uute töötajate värbamisel neile erinevaid katseid, sh lasi 4 m sügavuse hüppebasseini põhja sukelduda ja sealt nt mündi või tooli üles tuua, siis Q puhul jättis ta igasugused katsed tegemata. Gert Kuusikul ei saanud seega kuidagi olla kujunenud veendumust, et Q saab sukeldumisega hakkama. Maakohus on otsuses moonutanud süüdistuse väiteid. Kohtuotsuse kohaselt oleks süüdistuses justkui väidetud, et Q võeti esmakordselt kiiruga asendama. Tegelikult oli süüdistuse väide, et Gert Kuusik oli teadlik, et valveinstruktorit asendama määratud Ql puuduvad vajalikud oskused ja väljaõpe. 4.6 Prokurör märgib, et süüdistus ei heida Qle ette mingit süülist käitumist. Etteheidetav tegu on käesoleval juhul Gert Kuusiku otsus teadlikult määrata ja võimaldada selleks tööks vastava väljaõppeta Ql asuda puuduolevat valveinstruktorit asendama. Maakohtu analüüs selle kohta, et Q ei näinud kannatanu vette lükkamist, on täiesti asjakohatu, sest vastupidist ei ole süüdistus kunagi väitnudki. Seevastu ei pea paika maakohtu väide, et siis, kui Q C-i vette kukkumise koha poole vaatas, oli C juba täiesti vee all. Sellel hetkel, kui Q pea kannatanu suunas keerab, on basseinivesi kannatanu vette kukkumise tagajärjel äsja veepinnast kõrgele üles paiskunud ja vahutab. Kohus on jätnud asjakohatutele argumentidele tuginedes kõrvale Q enda ütlused, mille kohaselt ta reageeris sellele, et keegi hüppas vette. Kuivõrd maakohus leidis tõendite valikulise ja erapooliku hindamise tulemusel, et Q ei näinud ega tajunud üldse kannatanu vette kukkumist ja vee alla jäämist, siis ei ole maakohus otsuses analüüsinud süüdistuse väidet, et Q ei veendunud seejärel, kas kannatanu veepinnale tuleb.

5(26)

4.7 Prokurör leiab, et maakohus tegi alusetuid etteheiteid kannatanule ja tema kaaslastele. Maakohtu väide, et C-i kaaslaste käitumine ei andnud mingeid indikatsioone probleemist, on videosalvestisest nähtuvalt väär. Kohus on moonutanud ka tunnistaja Ahti Larini ütlusi. Kohus on põhjendamatult pidanud õigustatuks seda, et Q ei saanud ega pidanudki kogu aeg jälgima hüppebasseini. Maakohus on põhjendamatult tuginenud Daniil Ahmedovi ütlustele, jättes arvestamata, et ütlused lähevad täielikult ülejäänud tõendikogumiga vastuollu. 4.8 Maakohus eksis ka Q väidetavale päästmistegevusele hinnangu andmisel. Maakohtu seisukohad lähevad vastuollu asjatundjate selgitustega. Ka ei saa videosalvestisest lähtuvalt nõustuda maakohtu seisukohaga, nagu oleks Q pärast Z kutsumist viimast kuidagi päästmisel aidanud. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, nagu oleks Q viivitamata kiirabi kutsunud. Maakohus on alusetult samastanud vetelpäästja kutsekvalifikatsiooni ja sukeldumisoskuse või konkreetsest basseinist abi osutamise oskuse, ning sellest tulenevalt teinud alusetuid etteheiteid prokuratuuri käsitlusele. Prokurör on seisukohal, et kutsekvalifikatsioon kui selline pole nõutav, küll aga peab veekeskus, mis pakub teenusena mh hüppetorni koos 4 m sügavuse hüppebasseiniga, olema personal võimeline sellises basseinis abi andma. Maakohtu hinnang süüdistatava Gert Kuusiku ütluste usaldusväärsusele on vale. 4.9 Prokurör toob apellatsioonis välja, et oma kaitsealustele õigusabikulu hüvitamist taotledes näitas Gert Kuusiku kaitsja osutatud õigusabi mahuna palju suuremat ajakulu kui OÜ Tervise Paradiis kaitsja ning maakohus lugeski põhjendatuks täiesti erinevad osutatud õigusabi mahud. Prokurör leiab, et see ei ole loogiline. Seejuures oli prokuröri väitel menetluses kaalukam roll hoopis OÜ Tervise Paradiis kaitsjal. Apellandi hinnangul ei ole seega põhjendatud Gert Kuusikule õigusteenuse hüvitamine maakohtu määratud mahus.

6(26)

väljaselgitatu viivitamatut ja igakülgset teatavakstegemist appi tulnud Zle, aktiivset füüsilist abi Zle ja külastajatele C-i basseinist väljaaitamisel, elustamisel jne. 5.2 Gert Kuusiku kui vaneminstruktori ametijuhendist nähtuvalt oli tema ülesandeks valida sellised töötajad, et oleks tagatud professionaalne ja tööks vajalik meeskond ning oleksid olemas seda põhimõtet järgivad töö- ja puhkusegraafikud. Etteheide Gert Kuusikule seisneb selles, et tema tegevuse tulemusena jäi veekeskuse külastaja elu ja surma küsimus sõltuma väljaõpetamata töötajast, kes objektiivselt ei olnud võimeline hädasolijat aitama. 5.3 Kannatanute esindaja vaidleb vastu maakohtu seisukohale, et Q oli tööle võetud muuhulgas valveinstruktorina. Apellant leiab, et ametikoha täitmise eest palga maksmine ei tähenda iseenesest, et inimene tõesti vastavaid töökohustusi täidab. Valveinstruktorina ei saa käsitada isikut, kes ei ole läbinud vastavaid koolitusi, saanud väljaõpet ja kes pole võimeline ametiülesandeid täitma. Kannatanute esindaja hinnangul lükkab maakohtu seisukoha, et Q töösuhe hõlmas ka valveinstruktorina töötamist, ümber kohtuotsuseski märgitu, et administraatori töökohustuste täitmise tõttu ei saanud Q osaleda valveinstruktoritele tellitud koolitusel. Apellatsioonis osutatakse, et Q nime pole ühelgi valveinstruktorite koolituse osavõtulehel, kuigi neil on märgitud ka sellised valveinstruktorid, kes tegelikult konkreetsel koolitusel ei osalenud (nende nime taga on koolituselt puudumise põhjus). Apellandi hinnangul näitab see, et ka OÜ Tervise Paradiis ei pidanud Qt valveinstruktoriks. Ametijuhendite kohaselt sai valveinstruktorit asendada ainult teine valveinstruktor ning kui Q

7(26)

hüvitise maksmist õigustavad ka erandlikud asjaolud, sest vanemad käisid oma poega haiglas iga päev vaatamas ja pidid nägema poja kannatusi nelja päeva jooksul. Nad pidid matma oma lapse. Mõlemad olid pärast lapse surma haiguslehel: ema neli päeva ja isa kaheksateist päeva diagnoosiga äge stressreaktsioon. Nii Y kui X-i psüühika on kahjustatud senini – mõlemad tarvitavad nii rahusteid kui ka unerohtu. Arvesse tuleb võtta sedagi, et C ei saanud surma liiklus- ega tööõnnetuse ega ekstreemse harrastuse tulemusel. Ta otsustas vaba aega veeta kohas, mis ärinimest tulenevalt presenteerib end kui tervise paradiisi ehk siis kasutas turvalist ja tervisele kasulikku vaba aja veetmise võimalust. KAITSJATE SEISUKOHAD JA VASTUSED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8(26)

pole enam vaidluse all küsimus, kas maakohus on rikkunud kriminaalasja arutades ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet või mitte. Maakohtu poolt ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest prokuröri ja kannatanute esindaja apellatsioonide alusel saab ringkonnakohus maakohtu poolt tehtud rikkumised ise kõrvaldada. 11.2 Prokuratuur toob välja apellatsioonis F ja Gert Kuusiku ütlused, mis maakohtul tulnuks prokuröri kohtuvaidlustes toodud argumentidel osaliselt ebausaldusväärseks tunnistada, kuid mida maakohus ei ole arvesse võtnud. Kolleegiumil tuleb kooskõlas kohtupraktikaga märkida, et prokuratuur tugineb apellatsioonis väitele, et maakohus hindas isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsust valesti, kuid apellant ei ole suulist menetlust taotlenud ega taotlenud ka nende isikute uut ülekuulamist, kelle ütluste usaldusväärsusele antud hinnangu muutmist ta soovib. Kui prokuratuur seda ei tee, jääb taotlus isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse ümberhindamiseks üldjuhul tagajärjetuks (vt RKKKo nr 1-23-5754, p 33, viimati nr 1-237274, p 102).

9(26)

ka F. Ühtlasi tulenes ka administraatorite vahetu juhi Kätlin Kärblase ütlustest, et ta oli igati teadlik sellest, et Q töötas nii administraatori kui ka valveinstruktorina. Kolleegiumil tuleb nõustuda prokuröriga, et maakohus jättis aga arvesse võtmata Kätlin Kärblase ütlused selle kohta, et Ql pidi olema instruktorina töötamiseks töövõtuleping (IV kd, tl 102). 12.3 Kolleegium nõustub apellantidega, et Ql puudus suuline tööleping. Hinnates isikuliste tõendiallikate ütlusi, ei ole kolleegiumil võimalik asuda seisukohale, et Q töötas suulise töölepingu alusel. Kuigi F on andnud ütlusi, et Qga oli sõlmitud suuline leping valveinstruktorina töötamiseks, ei kinnita seda Q, sest Q ütlustest tuleneb, et tal oli suusõnaline kokkulepe Gerdiga (III kd, tl 34). Töötas ta Tervise Paradiisis ikkagi administraatorina töölepingu alusel (III kd, tl 32-33). Q täitis valveinstruktori kohustusi ainult juhul, kui oli äärmine vajadus ja ta oli küll instruktorite graafikus, kuid tema töögraafikut ei esitatud, see oli lisatasu osa. Reeglina Qt korralisel graafiku koostamisel graafikusse ei lisatud. Q lisati graafikusse tavaliselt poole kuu pealt ja ta sai graafikusse lisamisest teada lühikest aega ette (III kd, tl 30-31). Kolleegium nõustub prokuratuuriga selles, et F ja Gert Kuusiku endi ütlustest tuleneb see, et Gert Kuusikul puudus õigus kellegagi töölepinguid sõlmida (II kd, tl 118, IV kd, tl 127). F märkis ka seda, et tema ei rääkinud Qga, vaid Gert rääkis, kuid kuna ilma tema allkirjata ei ole võimalik suulist lepingut täita, lisatasu maksta, siis ikka tema esindas ja Gert vahendas (III kd, tl 119). F sellistest ütlustest ei ole võimalik teha järeldust, et sõlmitud oli suuline tööleping ning tegemist oli seega töösuhtega. Viidatud ütlustest saab teha ühese järelduse, et Q ei töötanud ega saanud tasu regulaarselt, kui täitis valveinstruktori kohustusi. Tal puudus regulaarne töökoormus, ta üksnes asendas vajadusel valveinstruktorit ja sai selle eest lisatasu, mitte palka. Seega saab kolleegium teha ühese järelduse, et Q, kes töötas OÜ-s Tervise Paradiis administraatorina tegi vastastikkusel kokkuleppel täiendavaid tööülesandeid, mis ei olnud seotud administraatori tööülesannetega ja talle maksti selle eest lisatasu. 12.4 Prokuratuuriga tuleb nõustuda ka selles, et vaneminstruktori ametijuhendi kohaselt oli vaneminstruktori põhikohustuseks ka uue personali valik, mille kriteeriumiks oli uute töötajate valimine ja hindamine selliselt, et oleks tagatud professionaalne ja tööks vajalik meeskond (II kd, tl 90). Ametijuhendi kohaselt oli selle ametikoha põhieesmärk klientide ohutuse tagamine veekeskuses. Selleks, et seda kohustust täita kuulus vaneminstruktori põhikohustuste hulka ka valveinstruktorite töö korraldamine, mille üks osa on töö- ja puhkusegraafikute tegemine. Seega tuli valvegraafik koostada põhimõttel, et valveinstruktori ülesandeid täidavad nõuetekohaste oskustega töötajad, nii et veekeskuses on tagatud klientide ohutus. Seda on tegelikkuses jaatanud ka maakohus oma otsuses ning viidanud ses osas ka Gert Kuusiku enda ütlustele (V kd, tl 97). Märkimist väärib see, et iseenesest ei olnud välistatud Qt kasutada valveinstruktorina, kui tal on olemas vajalikud oskused ja väljaõpe selleks tööks ning see toimub vastastikkusel kokkuleppel ja tingimustel tööandjaga. Süüdistuse kohaselt puudusid aga Ql vajalikud oskused ja väljaõpe valveinstruktorina töötamiseks. Seega poleks Gert Kuusik tohtinud Qt määrata asendama 11. märtsil 2023 puuduvat valveinstruktorit. Kuivõrd Gert Kuusik määras Q asendama puuduvat valveinstruktorit, siis rikkus ta süüdistusest tulenevalt hoolsuskohustust. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et Gert Kuusik ei saanud teha n-ö lõplikku otsustust Q pädevuse ja tema valveinstruktori asendamise kohta, sest F oli selle kõik heaks kiitnud.

10(26)

13.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium viitas samas asjas p-des 33-37 ja 61, mida tuleb uuel koosseisul asja arutamisel hinnata ja järgida. Vabariigi Valituse määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ § 5 lg 1 kohaselt tuleb osutada veekeskuse kasutajatele vajadusel abi, sh õnnetusjuhtumite korral esmaabi. Määruse kohaselt eeldatakse veekeskuselt sellist abi osutamist, mis ettenähtava riski korral realiseerub ning selleks on ka uppumisoht. Riigikohus on nõustunud varasema ringkonnakohtu seisukohaga, et tagatud abi pidi olema tegelik, s.o uppujat tuli märgata õigel ajal, vajadusel ta päästa veekeskuse ükskõik millisest basseinist ja anda esmaabi (vt RKKKo nr 1-24-1748, p 38-39). 13.2 OÜ Tervise Paradiis pidi tagama ohtude võimaliku realiseerumise korral võimekuse neile adekvaatselt reageerida. See tähendab aga veekeskuse suutlikkust päästa võimaluse korral uppumisohtu sattunud inimene. Süüdistusaktis ei ole küll viidatud määruse nr 80 § 5 lgle 2, kuid see ei takista kolleegiumil käsitataval juhul andmast teole materiaalõiguslikku hinnangut. Määruse nr 80 § 5 lg 2 näeb ette nõude, et vettehüpete sooritamisel tagatakse hüppajale ja ujujate ohutus. Seega tulenes viidatud määrusest üheselt, et veekeskusel tuli tagada tegelik ohutus ka nelja meetri sügavusega hüppebasseinis. Kolleegium nõustub kaitsjatega, et seda, milliseid meetmeid veekeskuse pidaja määruse täitmiseks kasutab, on veekeskuse pidaja enda otsustada. Oluline on see, et abi osutamine ja ohutuse tagamine oleks tegelikult täidetud, mitte pelgalt formaalselt. 13.3 OÜ Tervise Paradiis oli selleks, et täita määruse nr 80 nõuded, loonud vastavad ametikohad ja kehtestanud veekeskuse juhataja ametijuhendi, vaneminstruktori ametijuhendi ja valveinstruktori ametijuhendi. Veekeskuse juhataja ametijuhendist tuleneb üheselt, et juhataja põhieesmärgiks oli ohutusalase töö korraldamine, et esmajoones oleks täidetud määruse nr 80 nõuded, sh ei viidata ainuüksi § 5 lg-le 1, vaid kogu määruse nõuetele (II kd, tl 108). Selleks, et need ametijuhendis märgitud põhieesmärgid oleks täidetud oli loodud vaneminstruktori ametikoht ja kehtestatud vaneminstruktori ametijuhend, mille kohaselt oli vaneminstruktori põhieesmärgiks klientide ohutuse tagamine ja järelevalve teostamine veekeskuses (II kd, tl 90). Selline kohustus oli märgitud ka Gert Kuusiku töölepingu p-s 4.2 (II kd, tl 132). Lisaks oli ametijuhendis kirjas võimalike probleemide ja ohuolukordade ennetamine ja lahendamine, võimalike tööalaste probleemide ennetamine ja lahendamine (võimalikud probleemsituatsioonid on juba eelnevalt läbi mõeldud ja ettevaatusabinõud tarvitusele võetud). Vaneminstruktorina pidi Gert Kuusik koolitama uusi töötajaid (valveinstruktoreid) ja jälgima, et tööaeg oleks efektiivselt kaetud, sh valveinstruktoritele asendaja leitud. Kohustuse täitmise kriteeriumiks oli ka see, et koolitusel oleks töötajad osalenud (II kd, tl 90-91). See kõik tähendas aga seda, et valveinstruktoritena oleksid tööl vastavate oskuste ja väljaõppe saanud isikud ehk professionaalne meeskond. 13.4 Apellantidega tuleb nõustuda, et tulenevalt vaneminstruktori ametijuhendist oli Gert Kuusiku kohustuseks vastutada OÜ-s Tervise Paradiis klientide ohutuse ja turvalisuse eest, tagades selle, et valveinstruktori ametikohal töötaksid isikud, kes oleksid koolitatud ning suutelised andma professionaalset abi uppumisohtu sattunud veekeskuse külastajatele. Seega on ainetu kaitsjate seisukoht, et Gert Kuusik kasutas lihtsalt töötajaid, keda OÜ Tervise Paradiis oli tööle võtnud ning selle eest, kes töötas valveinstruktorina Gert Kuusik ei vastutanud. Kaitsjad jätavad tähelepanuta selle, et tegelikkuses ei ole seda eitanud ka Gert Kuusik ise, et tema kohustuseks oli selle eest vastutada. Nii pidi Gert Kuusik hindama, kas uus töötaja vastab valveinstruktori töökohale, kontrollides omadusi, mida on vaja selle töö tegemiseks. Oluline oli ujumisoskus, mida sai kontrollida 50 m ujumisbasseinis, kuidas tunneb end kandidaat teistes basseinides, sh neljameetrises basseinis (IV kd, tl 115).

11(26)

Hinnangu, kas inimene sobib valveinstruktoriks andis Gert Kuusik ja ka instrueeris neid, kuidas toimida meeskonnana (IV, tl 116, 119). Valveinstruktori põhiline ülesanne ehk fookus oli jälgida hüppebasseini, sest seal on kõige rohkem ohuolukordi. Prioriteet on näha hüppebasseini, kuid samal ajal jälgida ka teisi alasid. Kui inimene ei olnud valmis hüppama hüppebasseini, siis ei olnud võimalik teda tööle võtta, kui pole valmis inimest abistama. Kohalolu hüppebasseinis on vajalik kogu aeg (IV kd, tl 118, 119, 124, 129). Oluline on päästeprotsessi kiirus ja osalejate turvalisus, et mitte panna enda elu ohtu (IV kd, tl 122). Valveinstruktor võiks olla suuteline inimest basseinist välja tooma ja sukeldumiskatseid neljameetrises basseinis viiakse läbi vajadusel (IV kd, tl 126). Valveinstruktorit saab asendada ainult sama pädev isik, olulised on tingimused, mis vastavad valveinstruktorile (IV kd, tl 127). Abiosutamine veekeskuses seisneb selles, et kui on õnnetusjuhtum, siis peab kõigele sellele reageerima ja abi osutama (IV kd, tl 130). 13.5 Valveinstruktori ametijuhendist nähtub see, et ametikoha põhieesmärgiks on taas klientide ohutuse tagamine ja järelevalve teostamine veekeskuses. Põhikohustuseks oli võimalike probleemide ja ohuolukordade ennetamine ning lahendamine. Muude töökohustuste hulka kuulus ka esmaabi andmine ja parameedikute väljakutsumine ning ohu tekkimisel kiire reageerimine. Lisaks osalemine korralistel ja erakorralistel koolitustel (II kd, tl 80-83). Ametijuhendist tuleneb üheselt, et põhikohustuseks oli ohuolukordade lahendamine ja ohu tekkimisel kiire reageerimine. Ohuolukord hõlmab ka uppumisohtu ning selle lahendamine tähendab abi osutamist ehk veest päästmist. Selleks, et need ametijuhendist tulenevad nõuded (ohutuse tagamine, ohuolukorra lahendamine ja sellele kiire reageerimine) oleksid tegelikult täidetud, pidi valveinstruktoril olema vastavad oskused ja väljaõpe. Ainult sel viisil saab lugeda tegelikult täidetuks määruse nr 80 kehtestatud pädeva abi osutamise nõude ja ohutuse tagamise. 13.6 Z märkis, et valveinstruktorilt oodati ujumisoskust ja head füüsilist vormi. Kui juba töötas, siis läbis ka vetelpääste koolituse, kus õpiti uppuja päästmist ning koolitus toimus neljameetrises bassinis, sh harjutasid inimese basseinipõhjast välja toomist ja ka seda kui kiiresti jõuda kannatanule sügavasse basseini appi. Tema sai aru, et neid asju peab oskama. Basseini valvates oli oluline vaadata, et kõik tuleks basseinist välja ja ei vehiks kätega, sest see viitab, et võib abi vajada. (III kd, tl 6-7, 11). Q selgitas, et instruktor peab olema sportlik, füüsiliselt heas vormis. Kõik teadsid, et ta käis ujumas ja jõusaalis. Tööülesandeks oli ka abivajajatele abi osutamine ning valveinstruktoril on kohustus ka basseinis vajadusel abi osutada, sh hüppebasseinis (III kd, tl 35-36). Valveinstruktor peaks olukorras, kus inimene on vee all ja hädas abi andma, kuid see sõltub väga palju inimesest (III kd, tl 38). H andis ütlusi, et tähtis oli kiire reageerimine, tähelepanelikkus ja hea ujumisoskus. Läbis ka koolituse, kus õpetati kuidas inimest veest välja tuua, lisaks ka vetelpääste, kus õpiti, mida teha kui on uppumis olukord, sh harjutati sukeldumist hüppebasseini põhja. Valveinstruktori ülesanne on uppujale abi osutada (III kd, tl 65-66, 69). Ü kinnitas, et valveinstruktor pidi oskama ujuda ja ka ujumiskatsed olid. Koolitusel on mängitud, kuidas basseini põhjast inimest päästa (IV kd , tl 108). 13.7 Seda, et reaalselt oodati valveinstruktorilt ka inimese veest päästmist on tegelikkuses kinnitanud ka F, kelle sõnade kohaselt paneb Gert töötaja kandidaadid basseini ujuma, teab, et käidi nelja meetri sügavusel asju ära toomas, tooli või münte (III kd, tl 118). Seejuures ka Gert Kuusik on selgitanud, et praktiliselt vaatab kõik Tervise Paradiisi tööle võetavad valveinstruktorid üle. Uute töötajate puhul hindas nende vastavust valveinstruktori töökohale. Kontrollib ujumisoskust 50 m basseinis. Kuidas kandidaat tunneb end teistes basseinides, nt ka neljameetrises (IV kd, tl 115).

12(26)

Kolleegium saab üheselt asuda seisukohale, et lisaks õigusaktides märgitule ja ettevõttes kehtestatud juhenditele oli veekeskuses välja kujunenud tava ja praktika, et uued valveinstruktorid pandi proovile, st kontrolliti nende sobivust valveinstruktori ametikohale. Valveinstruktoritelt eeldati päästmisvõimekust, kiirust, valmidust hüppebasseinis tegutseda, sh uppujat aidata. Lisaks tuli osaleda ka erinevatel koolitustel, sh vetelpääste koolitusel. Isegi kui asuda seisukohale, et valveinstruktori ametijuhendis kehtestatud nõudmised olid OÜ Tervise Paradiis valveinstruktori kompetentsile väga madalad, mõistsid kõik tegelikkuses seda, et valveinspektori ametikoht eeldas oskust uppumisohus klienti päästa ning see abi osutamine pidi olema ka tegelikult täidetud. OÜ-s Tervise Paradiisis pidi Gert Kuusik tagama selle, et veekeskuse külastajatel oleks tagatud klientide ohutus ehk tegelik abi, mis eeldas seda, et tööl olnud valveinstruktoritel on olemas vastavad oskused ja väljaõpe. Seega ei saa nõustuda kaitsjatega, et valveinstruktor ei pidanud olema kõigis oskustes pädev, sest valveinstruktorit saab asendada ainult sama pädev isik, olulised on tingimused, mis vastavad valveinstruktorile (IV kd, tl 127). 13.8 OÜ Tervise Paradiis valveinstruktori ametijuhendi järgi on valveinstruktoritel kohustus osaleda koolitustel. Tõepoolest ei tulene ametijuhendist seda, et valveinstruktoriks saamiseks pidanuks olema läbitud mingi väljaõpe või tehtud eksam, kuid iseenesest on mõistetav see, et koolituse eesmärgiks ongi isiku väljaõpe vastaval ametikohal ehk koolitamine (väljaõpetamine) mingiks tööks või tegevuseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamine, mida võib ametikohal vaja minna. Seda, et koolituse käigus õpitakse võtteid, mida ennast ohtu seadmata saab teha inimese päästmiseks basseinist, on kinnitanud ka Gert Kuusik. Ka on koolitused vajalikud selleks, et tõsta uute inimeste teadmisi ja värskendada olemasolevate töötajate teadmisi (IV kd, tl 117). Koolituse ja selle läbimise vajalikkust on kinnitanud ka M (III kd, tl 97). Ka asjatundja RA selgitas, et nelja meetri sügavuselt päästmine nõuab spetsiifikat, tuleb osata vees liikuda ja tunda oma füüsilisi võimeid. See ei ole niisama, seda tuleb treenida (III kd, tl 111). Sellest saab teha järelduse, et koolitused on olulised just selleks, et valveinstruktorid omandaksid päästmiseks vajalikud oskused ja väljaõppe ning teaksid, kuidas käituda kui on uppumisoht. 13.9 Gert Kuusiku selgitustest nähtub üheselt, et Q sobis valveinstruktoriks tunnetuse ja vaatluse põhjal, mida tegi vestluse käigus. Otsest vajadust kontrollida ei olnud, sest oli näinud Qt ujumas (IV kd, tl 119). Q ei olnud koolitusi läbinud. Oskuste koolitus oli läbimata, kuid hindas Q oskusi, mis olid teada (IV kd, tl 128-129). Seda, et Q koolitustel ei osalenud, kuid olid ohuolukorrad läbi arutanud, kinnitas ka Q ise (III kd, tl 37). Kolleegium ei nõustu maakohtuga (V kd, tl 99-101), et Q oskused ja väljaõpe vastas valveinstruktorile esitatavatele nõuetele. Nõustuda tuleb prokuratuuriga, et tegelikkuses oli Q ettevalmistus selgelt puudulik ja piirdus üksnes teoreetiliste teadmistega, sh videote vaatamisega, et oleks mingi ettekujutus valveinstruktori tööst (IV kd, tl 107). Selline ettevalmistus ei ole aga piisav, arvestades seda, et abi pidi olema tegelik ning ohuolukorra lahendamiseks tuli vajadusel inimene päästa veekeskuse ükskõik millisest basseinist ja anda esmaabi. 13.10 Seda, et Q reageerib kiiresti järeldas Gert Kuusik sellest, et seda oskust oli vaja ka Q põhitöös, st administraatori positsioonis (IV kd, tl 119). Kolleegiumi arvates ei ole võimalik aga valveinstruktori tööl vajaminevat kiiret reageerimist võrrelda administraatori töös vajamineva kiirusega. Sisuliselt arvas Gert Kuusik pelgalt vestluse pinnalt, et Q ei kangestu kriisiolukorras ja jätkab tegutsemist kriisiolukorras (IV kd, tl 120, 128) ning ta lihtsalt eeldas sisuliselt ilma igasuguse eelkontrollita, et Ql on valveinstruktori oskused (need kriteeriumid, mis olid teada, st oskas ujuda) olemas, kuigi mingit koolitust ei olnud Q läbinud (IV kd, tl 128-129).

13(26)

13.11 Olukorras, kus nii Z (III kd, tl 11), Q (III, tl 36), H (III kd, tl 68), M (III kd, tl 96, 101), F (III kd, tl 124) ja Gert Kuusik (IV kd, tl 118) on kinnitanud, et kõige ohtlikum on neljameetrine hüppebassein ja seal on kogu aeg valveinstruktor ettenähtud, siis on nõutava hoolsuse määr eriti kõrge. Arvestades seda, et nõutava hoolsuse määr on eriti kõrge just veekeskuses, kus on sellised atraktsioonid, siis ei saa valveinstruktori kompetents olla vähene ning põhineda pelgalt teoreetilisel teadmisel. Hoolsuskohustuse täitmiseks ei piisa sellest, kui valveinstruktori ettevalmistus on puudulik ja üksnes teoreetiline. Ka ei saa olla aktsepteeritav see, et valveinstruktori kompetents põhineb kellegi isiku arvamusel või eeldusel, et küll valveinstruktor saab vajaduse tekkimisel loodetavasti hakkama, sest sellega ei ole tagatud võimekus osutada tegelikku abi. Seda eriti siis, kui abi vajab uppumisohus inimene või hüppebasseini põhja vajunud inimene. Loomulikult ei ole võimalik teada, kuidas reageerib valveinstruktor päris ohu olukorras, kuid praktilised koolitused ongi selleks, et päris ohu olukorras suudaks valveinstruktor reageerida adekvaatselt ning vastutavad isikud oleks teinud kõik selleks, et oleks täidetud nõutava hoolsuse määr. 13.12 Kokkuvõtvalt tuleb apellantidega nõustuda, et tegelikkuses oodati sukeldumise võimekust ja vastava koolituse läbimist kõigilt valveinstruktoritelet, sest abi osutamise kohustus hüppebasseinis oli kõigil valveinstruktoritel. Seda on tegelikkuses sedastanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium samas asjas nr 1-24-1748, p 52. See tähendab, et vaneminstruktor pidi tagama, et ükskõik, kes valveinstruktoritest valvab parasjagu hüppebasseini, oleks olemas sukeldumise oskus ja võimekus ning vajadusel oleks valveinstruktoril võimalik jõuda kiiresti appi, et päästa abivajaja enne, kui tekivad pöördumatud tervisekahjustused. Seega ei saa nõustuda kaitsjatega, et hoolsuskohustuse täitmiseks piisab sellest, kui kellelgi, st kas või ühel meeskonnaliikmel on oskus ja võimekus vajaduse korral sukelduda sügavaimasse basseini, et sealt abivajaja välja tuua. Olukorras, kus valveinstruktor ei ole läbinud abi osutamise koolitust, mis ei hõlma ainult päästmist 4 meetrisest basseinist, siis on valveinstruktori väljaõpe ilmselgelt puudulik ja valveinstruktoril jääb vajaka oskustest, kuidas ja mil moel käituda, kui on reaalne oht.

14(26)

on ta ise kinnitanud, et basseini ääres olnud inimesed tema tähelepanu köitsid ja ta jäi neid jälgima (III kd, tl 43-44). Kell 16.14.17 hüppab kannatanuga koos olnud naisterahvas keelatud kohast vette, st basseini ääre pealt, kuid Q olles taas näoga hüppebasseini poole, sellele ei reageeri (ei vilista, ei lähe inimeste juurde, sest äärelt hüppamine on reeglite vastane), vaid lihtsalt seisab taamal ja vaatab hüppebasseini poole. 14.3 Seda, et valveinstruktori kohuseks on jälgida seda, et inimene basseinist välja ujuks või pinnale tõuseks on tõendatud nii Q enda (III kd, tl 38) kui ka H (III kd, tl 69), Z (III kd, tl 23) ja M ütlustega (III kd, tl 101-102). Ka Gert Kuusik ei ole seda eitanud, vaid on märkinud, et tuleb veenduda, et isik ka pinnale tuleks (IV kd, tl 129). Samale seisukohale asus ka E (IV kd, tl 105). Samas on Q selgitanud, et tal ei olnud põhjust teda, st kannatanut pikalt jälgima jääda. Tegu on veekeskusega, kus hüppab palju inimesi vette, vahel ka reeglite väliselt. Ta ei pruugi näha ka inimest, kes hüppab kõige kõrgema platvormi pealt vette. (III kd, tl 42). Kolleegium asub seisukohale, et isegi kui Q ei reageerinud koheselt ega vaadanud, kas pärast nn plärtsatust kannatanu pinnale tuleb, siis pärast teiste isikute (kannatanu sõprade) poolt käega vette osutamist samas kohas, kus kannatanu just vähem kui minut tagasi vee all oli ja mida Q enda sõnade kohaselt ka märkas, ning naisterahva V vette hüppamisele keelatud kohast, pidanuks Q reageerima. Seda enam olukorras, kus ta ei näinud (veendunud), et kannatanu oleks pärast vee all olekut pinnale tulnud (III kd, tl 43). Seega on üheselt kummutatud maakohtu seisukoht, et Q midagi ei näinud ja kõik kannatanuga toimuv ei olnud tema vaateväljas (V kd, tl 101-106). 14.4 Maakohus on küll analüüsinud Q tegevust, mis nähtub turvakaamera salvestiselt, kuid jätab tähelepanuta mõned olulised momendid (V kd, tl 107-108). Maakohus ei arvesta, et kell 16.14.38 vaatab Q taas hüppebasseini poole ning jälgib hüppebasseinis olevaid inimesi, sh naisterahvast, kes keelatud kohast vette hüppab, kuid ei lähene basseinile ega tee midagi, vaid lihtsalt vaatab. Samal ajal vaatavad basseinis kannatanu sõbrad basseini põhja ja sukelduvad. Alles kell 16.14.56 liigub Q hüppebasseinis olevate inimeste juurde ja tunneb huvi vees toimuva vastu ja vaatab vette kell 16.15.00. Kell 16.15.35 saab Q aru, et basseini põhjas olev kannatanu vajab ilmselgelt abi. Selleks hetkeks on möödunud juba kaks minutit ajast, kui Q tajus plärtsatust ja tahtis sellele vilega reageerida, kuid seda ei teinud ja ka ei veendunud, kas kannatanu pinnale tõuseb. Minut on möödunud sellest, kui Q seisis näoga hüppebasseini poole ja ei reageerinud, kui hüppebasseini hüppas keelatud kohast vette naisterahvas (kannatanu sõber), kes eelnevalt oli käega näidanud basseini, kus just vähem kui minut tagasi oli kannatanu vee all olnud. Sellisest Q käitumisest saab teha järelduse, et Q ei täitnud enda tööülesandeid nõutava hoolega ega märganud kannatanu uppumist, kuigi ta pidanuks seda märkama, sest eelpool kirjeldatu toimus tema vaateväljas. Seetõttu saab seda viivitust Qle ette heita. Selline käitumine aga oli tingitud puudulikust väljaõppest. Kuivõrd Q väljaõpe, kuidas käituda oli puudulik, siis vastutus lasub selle eest Gert Kuusikul. 14.5 Vaidluse all ei ole küsimus, kas valveinstruktoritel tuleb ohuolukorrale, sh uppumisohule kiiresti reageerida. Q saades aru, et kannatanu vajab abi ja rääkides midagi raadiosaatjasse kell 16.15.36, liigub täiesti tavalisel sammul trepist üles kell 16.15.48. Q käitumine ei väljenda mingit aegkriitilist olukorda, kuigi sellises olukorras on elutähtis tegutseda kohe, ülimalt kiiresti ja operatiivselt. Trepist alla jõuavad valveinstruktorid kell 16.16.26, seejuures ei suutnud Q anda arusaadavalt edasi Zle seda, mis on hüppebasseinis juhtunud (nt teavitanud, et inimene on basseini põhjas), vaid kutsus teda lihtsalt alla hüppebasseini juurde (III kd, tl 13, 47). Arusaam, et tegemist on aegkriitilise olukorraga jõudis Z teadmisse alles siis, kui ta ise hüppebasseini juures olukorda hindas ja sukeldus (III kd, tl 13-14). Sel ajal, kui Z kell 16.16.49 lõpuks sukeldus, oli kannatanu vee all olnud juba kolm minutit. Z sukeldumise ajal

15(26)

Q lihtsalt seisab taamal ja ei osuta mingit abi. Seejuures ei seisne abi osutamine ainult sukeldumises hüppebasseini, vaid ka teiste isikute ohutuse tagamises. Alles kell 16.17.03 takistab Q külastajatel vette hüppamist, kuid teeb ka seda rahulikult ja aeglases tempos, mitte ei kasuta vilet, et külastajaid ohuolukorrast teavitada ja nad õnnetuspiirkonnast päästmistoimingu hõlbustamiseks kiiresti eemaldada. Märkimist väärib seegi, et enne Q korraldust mitte enam basseini hüpata on seda teinud juba üks külastajatest (kell 16.16.54), sh korraldanud ka ujuja väljatuleku basseinist päästmistegevuse ajal (kell 16.17.23). Pärast seda kell 16.17.32 jalutab Q taaskord Z poole, kuid ei tee midagi, et Zt aidata. Taaskord ei seisne abi osutamine meeskonnaliikmele üksnes selles, et Q pidanuks koos Zga sukelduma basseini põhja, vaid nt abistama Zt ajal, mil Z kannatanust kinni haarab ja üritab pinnale tõusta ehk osutada abi kannatanu basseinist väljatõstmisel. Seega ei oma tähtsust kaitsjate viited asjatundja A ütlustele, et kahekesi ei ole võimalik inimest põhjast päästa. Meeskonnaliikmele saab abi osutada ka muul moel. Q aga lihtsalt seisab nõutult ja jälgib olukorda, nagu täiesti tavaline veekeskuse külastaja. Sellises olukorras eeldaks valveinstruktori käitumine meeskonnatööd ja igakülgset abi osutamist ja kiiret reageerimist. Kell 16.17.46 lahkub Q üldse hüppebasseini juurest ja naaseb trepile kell 16.18.50, kust jääb vaatama hüppebasseinis toimuvat. Selline käitumine on täiesti arusaamatu valveinstruktori poolt. Q ega H ütlustest ei tulene seda, et selline lahkumine ja meeskonnaliikme üksi jätmine uppuja päästmistegevuse ajal oleks olnud tingitud mingist tegevusest, millest oleks kannatanu päästmisel abi olnud (nt kiirabi kutsumine). Pärast naasmist seisab Q trepil, kuniks saab Zlt korralduse kutsuda kiirabi (III kd, tl 15). Q lahkub trepilt kiirabi kutsuma kell 16.19.18. 14.6 Kolleegium ei nõustu maakohtu arutluste ja järeldustega ka selles, et kannatanu kaaslaste tegevus oli selline, millest nähtub, et nad ei tajunud ohuolukorda. Videolt nähtub üheselt, et peale kannatanu vette lükkamist ei lahku V tegelikkuses hüppebasseini juurest (see on tuvastatav, kui jälgida tunnistaja jalgu) ning kell 16.13.45 läheb V basseini äärde asja uurima. Seega vette lükkamisest kell 16.13.13 kuni uuesti basseini vaatamiseni kell 16.13.45, on möödunud ainult pool minutit. Sisuliselt minut hiljem kell 16.14.09 hüppab basseini keelatud kohast kannatanu sõber ja seejärel koheselt ka kell 16.14.16 V, mida näeb üheselt ka Q, kuid sellele ei reageeri. Selle fakti jätab maakohus tähelepanuta. Seejuures sukelduvad kannatanu sõbrad korduvalt, et kannatanuni jõuda, kuid ebaõnnestuvad selles. Selle kohta, et nad püüdsid kannatanut omal jõul veepinnale aidata on andnud ütlusi ka V (III kd, tl 82). Hiljem, kui Q ja Z koos trepist alla tulevad, siis annavad kannatanu sõbrad ka veest märku, et valveinstruktoritel tuleks kiirustada (vt kell 16.16.14 ja 16.16.24). 14.7 Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu etteheited kannatanu kaaslastele (V kd, tl 108-110) on põhjendamatud, sest basseini valves oleva valveinstruktori kohustus on reageerida, sh on kohustus jälgida korda veepargis. Valveinstruktori kohustus ei ole reageerida ainult siis, kui keegi abi palub, vaid ta peab ohuolukordadele reageerima ka ennetavalt. Jättes kontrollimata, kas kannatanu veepeale tuleb ning reageerimata kannatanu sõbra V vettehüppele vales kohas, käitus valveinstruktor ebapädevalt. Selge on see, et kui valveinstruktor oleks käitunud vastavalt oma ametikohustustele ja tal oleks olnud ka praktilise koolituse kogemus, oleks Q ohuolukorda õigesti ja õigeaegselt tajunud, siis saanuks tuvastada kannatanu abivajaduse juba hiljemalt kell 16.14, st minut hiljem kui kannatanu vette lükati. Edasi saanuks alustada juba kannatanu päästmist või vähemalt teavitada kannatanu päästmise vajadusest teistele meeskonnaliikmetele. Seda, et Q ei olnud suuteline kannatanut päästma, sest ta tundis ohtu oma elule on kinnitanud Q ise (III kd, tl 46, 49). 14.8 Kolleegium asub seisukohale, et nõuetele vastav valveinstruktor oleks kiire ja operatiivse tegutsemise korral, sh tegutsedes meeskonnana oluliselt vähendanud aega, mil kannatanu vee

16(26)

all viibis. Kui Q tegutsemise tulemusel hakati kannatanut päästma alles kolm minutit hiljem ajast, mil kannatanu vette lükati, siis nõuetele vastava instruktori puhul oleks see aeg lühenenud vähemalt pooleteist minuti võrra. Vähetähtis ei ole seegi, et Z ei suutnud kannatanut üksi päästa ning see päästmine võttis aega, kuid tema abistamisel ehk töötades meeskonnana oleks see toimunud oluliselt kiiremini. Nii nähtub videosalvestiselt, et kell 16.16.50 läheb Z vette ja sukeldub. Q lihtsalt seisab taamal ega tee Z abistamiseks midagi (mõni sekund hiljem, küll ajab inimesed hüppetornist alla, kuid teeb seda peale külastaja eelnevat sekkumist). Kell 16.17.43, st pea minut hiljem sukeldub Z uuesti ning Q seisab taas tegevusetult ja jälgib lihtsalt Z tegemisi ning seejärel lahkub üldse basseini juurest. Kell 16.18.02 sekkuvad kõrvalised isikud ning lähevad Zle appi. Kell 16.18.24 õnnestub tänu kõrvalseisja sukeldumisele ja koostöös Zga päästa kannatanu veest. Seega osutades Zle abi, õnnestus kannatanu päästa sisuliselt 20 sekundiga. Kuivõrd Q ei teinud mingeid mõistlikke jõupingutusi oma meeskonnaliikme aitamiseks, siis eelduslikult pikenes päästmine veel ühe minuti. Ebapädeva valveinstruktori tegevusetuse tõttu pikenes päästmine vähemalt kaks ja pool minutit. Tegelikkuses käitus Q mitte ühtse meeskonnana liikmena, vaid nii, et iga meeskonnaliige vaadaku ise, kuidas hakkama saab. 14.9 Ühtlasi on selge seegi, et Q viivitas ka kiirabi kutsumisega. Kiirabi kutsus Q alles kell 16.20 ning sedagi alles Z korraldusel. Seda, et vajalikuks osutub ka kiirabi kutsumine, pidanuks Q aru saama juba kell 16.16.50, kui Z basseini sukeldus, et kannatanu pinnale tuua. Vaadates ex ante Q käitumist, saab teha ühese järelduse, et ta ei olnud võimeline hädasolijat mitte kuidagi aitama ja tal puudusid elementaarsed valveinstruktori tööks vajalikud oskused ja arusaamad, kuidas tuleb ohuolukorras käituda. Q ütlustest tuleneb ka see, et ega talle ei olnud selgitatud, millal tuleks kutsuda kiirabi, kui tervisekeskuses juhtub mingi olukord või on selge, et inimene vajab kiirabi, sest ta saab ise ka olukorrast aru (III kd, tl 58). Tulenevalt eelmärgitust ei ole maakohtu järeldused päästmistegevuse ja hädaabi kõne kohta õiged (V kd, tl112-120) ning maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, sh jätnud tähelepanuta kõik selle, mis selliseid järeldusi ei toeta. Seejuures omistas maakohus Qle ka tegevusi, mida keegi väitnud ei ole, sh Q ise. Seega on tegemist oletustega, et Q fookus (tegelikult tegevusetus ja passiivsus) oli seotud päästetoimingute segamatule läbiviimisele, sest ta justkui valvas, et keegi vette ei hüppaks. 14.10 Analüüsides videosalvestist ja viidatud ütlusi, ei saa Q puhul rääkida isegi elementaarse valveinstruktori töökohustuse täitmisest, sh hoolsuskohustuse järgimisest, liiati siis piisavast või veelgi enam - kõrgendatud tähelepanelikkusest ja kohusetundlikkusest. Olukorras, kus valveinstruktor ei tegutse uppumisohu korral kiiresti ega adekvaatselt ning ei suuda täita elementaarseid valveinstruktori kohustusi (nt ohuolukorra lahendamine, sh teavitada selgelt meeskonnaliikmeid hädasolijast, uppuja päästmisel abi osutamine, esmaabi andmine ja iseseisev parameedikute väljakutsumine, mis kujunenud olukorras oli täiesti elementaarne), ei vasta selline valveinstruktori käitumine kehtivale üldisele hoolsuskohustusele, rääkimata hüppebasseini valvaja kõrgendatud hoolsuskohustusest. Kolleegium asub seisukohale, et Q jäi uppuja päästmisel passiivseks ning mingil määral ka lausa tegevusetuseks. 14.11 Tõepoolest asus Z kannatanut elustama ning teda abistasid elustamisel veekeskuse külastajad, kuid nõustuda tuleb apellantidega, et Q puudulike oskuste ja sellest tulenevalt ebapädeva tegutsemise tõttu viibis kiirabi väljakutsumine. See omakorda aga pikendas aega, mil kiirabi sai alustada kannatanu päästmist kvalifitseeritud elustamisvõtetega. 14.12 Kokkuvõtvalt tuleb nõustuda apellantidega, et kui Gert Kuusik oleks Q asemel valveinstruktoriks määranud vastava väljaõppe saanud ja koolituse läbinud inimese, kes oleks

17(26)

õigeaegselt tajunud ohuolukorda (vähemalt reageerinud külastajate ilmselgetele rikkumistele) ning asunud koheselt kannatanut päästma või sellest arusaadavalt meeskonnaliikmeid teavitama ning osutama kaasabi kannatanu päästmisel ja õigeaegne kiirabi kutsumine, oleks see C-i surma saabumise riski oluliselt vähendanud või sootuks ära hoidnud.

18(26)

eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). 17.1 KrMS § 331 lg-te 2 ja 3 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Prokurör on taotlenud Gert Kuusikut karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud. Apellatsioonis karistuse osas mingeid argumente prokurör ei esita, kuid viitab süüdistuskõnele. 17.2 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, nr 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 117 lg 1 sanktsioon näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 1 aastat 6 kuud vangistust. Süüdistuskõnes on prokurör märkinud, et Gert Kuusiku süü suurus on keskmine. Samas tuleb arvestada sedagi, et kuigi Gert Kuusik rikkus hoolsuskohustust ning määras üheks töötajaks sellise valveinstruktori, kellel puudus selleks tööks vajalikud oskused ja väljaõpe, ei teinud ta seda selliselt, et 11. märtsil 2023 valveinstruktorite meeskonnas ei oleks olnud ühtegi professionaalset ja koolitatud valveinstruktorit. Seega tuleb kolleegiumil asuda seisukohale, et Gert Kuusiku süü on alla keskmise. 17.3 Karistuse mõistmisel arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Prokurör ei ole süüdistusaktis ega süüdistuskõnes Gert Kuusiku karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid märkinud. Neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. 17.4 Järgnevalt arvestab kolleegium võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestada tuleb süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, st süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning üldpreventiivseid eesmärke. Vastavalt karistusregistri väljavõttele ei ole süüdistatavat kriminaalkorras karistatud, ta töötab. Seega esinevad positiivsed süüdistatavat iseloomustavad andmed. 17.5 Kolleegium ei saa asuda seisukohale, et süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks, mis oleks eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt rangema karistuse mõistmiseks. Kuriteo toimepannud isikule rangeima karistuse mõistmine ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel ei ole kohane. Kolleegium ei pea prokuröri poolt taotletud vangistuse määra põhjendatuks arvestades süü suurust. Arvestades kõike eeltoodut leiab kolleegium, et süüdlast tuleb karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud. 17.6 Prokurör taotleb kohaldada KarS § 73 sätteid katseajaga 2 aastat. Kolleegium asub seisukohale, et Gert Kuusiku suhtes tuleb kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Gert Kuusik ei pane 1- aastase 6- kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust tuleb lugeda otsuse tegemise päevast.

19(26)

20(26)

põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Seega hindab kolleegium, kas esitatud matusekulud on mõistlikud. VÕS § 129 lg 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Matusekulud on kantud hagejate poolt. 19.5 Sisuliselt vaidlustavad kaitsjad matusekulude suurust. Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et graniidist hauapiirdele, graniidist haualaternatele ja hauakivile tehtud kulud on ebamõistlikult suured. Puuduvad tõendid selle kohta, et hauapiirete, haualaternate ja hauakivi valmistamisel oleks kasutatud tavapäratuid materjale, mis oleksid pillavad või suurejoonelised. Nende summade vähendamine ei ole põhjendatud, kuna mõistlik ei ole kahju tekitaja asetamine paremasse olukorda sõltuvalt sellest, millisest firmast lähedased teenust tellivad. Eriti küüniline on kaitsjate seisukoht, et vanemad pidanuks poja matmiseks matusetalitusel tellima tseremooniakirstu, mitte aga eraldi puusärki. Tegemist on matusetalituse läbiviimisega seotud põhjendatud kuluga ning see kuulub matusekulude hulka. 19.6 Kuigi peielaua kohta ei ole esitatud kuludokumente, sest tasumine toimus sularahas, siis kolleegium ei kahtle selles, et C-i mälestamiseks pidasid tema lähedased peiesid. Vaatamata kuludokumendi puudumisele, on ringkonnakohtul õigus määrata õiglane hüvitis enda äranägemisel, seda võimaldab VÕS § 127 lg 6. Seega määrab ringkonnakohus õiglase hüvitise suuruseks 600 eurot. 19.7 Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kannatanu esindaja poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 9107 eurot on põhjendatud täielikult ja kolleegium rahuldab tsiviilhagi summas 9107 eurot, mis tuleb välja mõista solidaarselt Gert Kuusikult ja OÜ-lt Tervise Paradiis X-i ja Y kasuks. 19.8 Kannatanu esindaja taotleb ka välja mõista kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivis VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras alates viimase kulutuse tegemisest, s.o 27. maist 2023 kuni kohustuste kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kolleegium sellise taotluse ka rahuldab.

21(26)

hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. 20.3 Kolleegium leiab, et kaitsjad tõlgendavad VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude mõistet liiga kitsalt ning jätavad tähelepanuta, et kohtupraktika ei ole muutumatu osas, mida saab käsitada erandliku asjaoluna VÕS § 134 lg 3 mõttes. Kohtupraktikas on märgitud, et ekslik on see, et erandlikeks asjaoludeks VÕS § 134 lg 3 tähenduses on üksnes lähedase isiku hukkumise ja sellega seotud kannatuste pealtnägemine ning pealtnägijal niisuguste asjaolude kogemise tõttu tekkinud kohesed või hilisemad üleelamised. Kohtupraktikas ei ole ühtegi lahendit, milles oleks toodud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Surma saabumise asjaolude erandlikkusele peab andma hinnangu kohus (vt RKKKo nr 1-21-3082, p 28-29). 20.4 Tõepoolest ei ole pelgalt surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine erandlikuks asjaoluks, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlikuks asjaoluks VÕS § 134 lg 3 tähenduses võib olla nt elu kaotamine ebatavaliselt rängal viisil, millest teada saamine on hukkunu lähedastele äärmiselt raske mõjuga (RKKKo nr 1-21-3082, p 30). Sellist seisukohta on jaatanud üsna hiljuti ka Riigikohtu tsiviilkolleegium (vt RKTKo nr 2-19-14759, 13.1). 20.5 Kahjuhüvitise ulatuse määramisel ei saa arvestada kõiki hagiavaldustes esitatud argumente, millega nõuet ja selle suurust põhjendati. Kuid kolleegium asub seisukohale, et käsitataval juhul esinevad täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Selleks asjaoluks on elu kaotamine viisil, mis põhjustas ilmselgelt palju kannatusi, sest üheselt on selge, et uppumissurma korral ei kaotata koheselt teadvust (II kd, tl 67). Tuvastatud faktikogum, mis oli lähedastele teada, annab aluse asuda seisukohale, et surm mehhaanilise lämbumise tagajärjel oli piinarikas, sest tekitas lämbumistunde. Seejuures oli uppuja alguses täiesti teadvusel (rabeles, see nähtub videolt) ja tajus lähenevat surma, sest lootus abi saada viibis. Sellise surma saabumise teadmine lähedastele on mõnevõrra talumatum, kui silmapilkne surm autoavarii läbi, sest silmapilkse surma saabumise puhul ei pruugi inimene toimuvast aru saada ja elu kaotamise asjaolud ei ole nii traagilised lähedastele. Puuduvad tõendid, et C oleks vette kukkudes koheselt teadvuse kaotanud ja ei kannatanud ning ei tajunud surma saabumist (II kd, tl 68). Tuvastatud surma saabumise asjaolud ületavad selle piiri, mille puhul saab väita, et juhtunu mõju hukkunu lähedastele on tavapärasest raskem. Elu kaotamine sel viisil ja veel kontrollitud keskkonnas, kus on ümber inimesed ja tagatud peaks olema pädev abi, ei ole võrreldav teiste uppumissurmadega, kus järelevalve puudub (nt järelevalveta veekogud). Seega ei saa asuda seisukohale, et selline uppumissurm olnuks tavapärane ja ei ole traagiline. Kolleegium leiab, et C-i elu kaotamise asjaolud kontrollitud tingimustes olid erandlikud, traagilised ning häirivad. Nendest asjaoludest teadasaamine oli lähedastele äärmiselt raske. Ka teadmine, et poja aju on suremas, isegi kui poeg jääb ellu ning tervenemise lootus on väga väike, on asjaolu, mis põhjustab tavapäraselt suuremaid hingelisi üleelamisi. Kuivõrd esinevad VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlikud asjaolud, siis on mittevaralise kahju hüvitise maksmine X ja Y-le põhjendatud. 20.6 Kohtupraktika kohaselt otsustab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Seejuures peab järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte

22(26)

taotlusest, tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKKKo nr 1-21-3082, p 31). 20.7 Kohtupraktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika analüüside kohaselt („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“, „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“, „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“; „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“, kättesaadavad arvutivõrgus aadressil: http://www.riigikohus.ee) jäid mittevaralise kahju hüvitised lähedase isiku surma põhjustamise korral vahemikku 5000 kuni 127000 eurot, mediaan oli 17500 eurot (vt nt TrtRnKo 1-15-1618, TlnRnKo 1-15-10975, TlnRnKo 1-15-9505, TrtRnKo 1-15-5273, Harju MKo nr 1-18-3978). Alles hiljutises kohtuasjas nr 1-24-3280 oli mittevaralise kahju hüvitiseks määratud mõlemale kannatanule 22000 eurot, st kokku 44000 eurot. 20.8 Kolleegium arvestab rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist pärast rikkumist ning rikkumise tagajärgi ja varasemas kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurust ning ka seda, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust, kuid mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks talutav ka märkimisväärse pingutuseta. Tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult ja mittevaralise kahju hüvitiseks määrata X-ile 15000 eurot ja Y-le 15000 eurot. Kolleegium leiab, et mittevaralise kahju hüvitised vastavad kohtupraktikale. 20.9 Kolleegium rahuldas mittevaralise kahju nõude, siis tuleb rahuldada ka kannatanute nõue mõista süüdistatavatelt VÕS § 113 lg 1 alusel välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest, s.o 21. märtsist 2024 kuni nõude täitmiseni.

23(26)

21.3 Süüdistatava Gert Kuusiku maakohtus valitud kaitsja kulud 36847,13 eurot jätta tema enda kanda. Süüdistatava OÜ Tervise Paradiis maakohtus valitud kaitsja kulud 33954,44 eurot jätta tema enda kanda. 21.4 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026. a määrus nr 36 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates 1. aprillist 2026 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot. Süüdistatavad mõistetakse süüdi teise astme kuriteos, mistõttu tuleb süüdistatavatelt välja mõista sundraha 1419 eurot.

24(26)

tehtud töö ajakulu (apellatsioonide analüüs, vastuse koostamine apellatsioonidele, täiendavate tõenditega tutvumine jms). Esiteks on juba Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et kaitsja apellatsioonivastus sisaldab lehekülgede kaupa refereeringuid psühholoogiaalasest raamatust, milles esitatud populaarteaduslike seisukohtade mitmel leheküljel taasesitamist ei saa käsitada õigusabi osutamisena. Teiseks on ulatuslikult kopeeritud maakohtu otsuse lõike ning mingeid enda sisulisi seisukohti vastuseks apellatsioonidele ei esitata. Seetõttu ei saa õigusteenuse osutamisele kulutatud aega lugeda täies ulatuses põhjendatuks. Märgitud põhjustel loeb kolleegium valitud kaitsjatele makstud õigusabikuludest mõistliku suurusega tasuks 4800 eurot. 22.4 Lisaks esitas OÜ Tervise Paradiisi kaitsja menetluskulude aruande ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks kogusummas 11408 eurot, mis puudutab kriminaalasja uuesti arutamist ringkonnakohtus. Ka ses osas leiab kolleegium, et kirjaliku seisukoha koostamisele ja kaitsekõne argumentide koostamisele kulunud aeg on ebamõistlik. Ka kohtuistungile kulunud aeg ei vasta tegelikule ajakulule. Kolleegium loeb mõistliku suurusega tasuks 4400 eurot. Kuna OÜ Tervise Paradiis on käibemaksukohustuslane ega ole kinnitanud, et tal pole võimalik õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata, on taotlus käibemaksu osas alusetu (vt RKKKo nr 1-24-1748, p 66). Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Seoses sellega tuleb 9200 (4800+4400) eurot Eesti Vabariigilt süüdistatava OÜ Tervise Paradiis kasuks välja mõista.

25(26)

/allkirjastatud digitaalselt/

26(26)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.