Muud

Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Viljandi kohtumajas.

Asjaolud ja menetluse käik 1.R.S esitas 08.01.2026 kohtule nõuetekohase maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tal on üks ülalpeetav. Võlgnikul on põhiharidus ning käesolevalt ei tööta. Töötukassa on võlgnikule määranud töötutoetuse päevamääraga 13,23 eurot. Vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 15 942,18 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

võlgnikul krediidiandjate, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti jt võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku 18 226,80 euro ulatuses. Kõigi võlgniku kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (otsused tsiviilasjades, haldusotsused, otsused väärteoasjades ja kriminaalasjades). Võlgnikul puudub kinnisvara ja vallasvara. Võlgnik ei tööta, tema lapsed ei ela koos temaga ja tal on laste ülalpidamiskohustus. Sissetulekute puudumise tõttu ei ole ülalpidamismakseid lastele peamisel teinud. Võlgnikul sissetulekud puuduvadtöötutoetuse saamine lõppes 20.12.2025, elab vanemate juures ja on nende ülalpidamisel. R.S on püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine. Usaldusisiku ettepanek on välja kuulutada võlgniku R.S pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

5.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik R.S on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 18 226,80 euro väärtuses, milles ei ole käesolevaks ajaks võimalik eristada põhi- ja kõrvalnõudeid dokumentide ebapiisavuse tõttu.. Võlgnikul puudub igasugune vara, s.h. ka sissetulek. Ta elab oma vanemate juures ja vanemate kulul. Võlanimekirjas on loetletud 16 nõuet võlgniku vastu. Pankrotimenetluse käigus tuleb neile nõuetele anda hinnang, kas nõuded alluvad pankrotimenetluse regulatsioonile ja on kohustustest vabastamise menetluses arvestatavad. Nimelt on olulise osa nõuete puhul tegemist karistusotsustega (trahvid) nii väärteo- kui ka kriminaalasjades või haldusotsusega (trahv politsei poolt). Mõistetud karistustest tulenevad rahalised kohustused kuuluvad täitmisele või asendamisele süüteomenetluse raames. Ka kriminaalasjas süüteoga tekitatud varalise kahju nõue ei kuulu kohustustest vabastamise menetluse tulemusena lõppemisele (FiMS § 50 lg 2). Võlgnik R.S on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. 6.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja R.S-i pankroti ja algatab R.S-i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. R.S on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on süütegudega, mis ei kuulu FiMS §-s 45 lg -s 3 loetletute hulka. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Eelkõige on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt endale kohustuste tekitamine süütegudega, aga ka laenude võtmine olukorras, kus nende tasumiseks puudus võlgnikul sissetulek. See on vastutustundetu laenamine. Kuriteo tunnustega teo, samuti tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud. 7.Kohus nimetab R.S-i pankrotihalduriks tema nõusolekul Erik Savi. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 8.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:   



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

4









Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Selliselt on taotlenud ka usaldusisik ise. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest. Kohus peab ajakulu 8 tundi 45 minutit tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Seetõttu on põhjendatud rakendada selles menetluses tunnitasu, mis on võrdne justiitsministri määruses ettenähtud tunnitasuga ehk tunnitasu 66 eurot. Kohus loeb põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu 8 tunni 45 minuti tunni eest 577,50 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et Kaarnas OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, seega tasule käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

6

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.