Võlaõigus

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hoolimata eeltoodust märgib kohus lühidalt järgmist. Hagi aluseks on poolte vahel 18.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr x, mille alusel andis hageja kostjale krediiti 3500 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel kuumaksetena 100,93 eurot kuus ja täitma lepingust tulenevad kõrvalkohustused. Kohus kontrollis, kas tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud (dtl 23– 24). Kohus kontrollis omal algatusel tarbijakrediidilepingu tühisuse aluseid (sh krediidi kulukuse määra ja seadusest tulenevaid vormi- ja sisunõudeid) ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostjale laenu andes tuvastati kostja arvelduskonto väljavõtte alusel keskmine sissetuleku suurus 861 eurot, millest 713,82 eurot moodustas töötasu OÜ-st x ja 148,18 eurot töövõimetushüvitis. Kostjal oli pikaajaline töösuhe, mille põhjal peeti tema sissetulekut stabiilseks. Hageja andmetel olid kostja olemasolevad igakuised finantskohustused 372 eurot ning uue krediidilepingu kuumakse 100,93 eurot. Seega jäi kostjale pärast finantskohustuste täitmist 388,07 eurot kuus. Ühisraha kohustus summas 77 eurot kuulus refinantseerimisele. Laenutaotluse esitamise ajal kostjal maksehäired puudusid. Kohus ei tuvastanud omal algatusel lepingu tühisuse aluseid. Krediidi kulukuse määr 12,74% aastas on seadusega kooskõlas. Samuti ei tuvastanud kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist tutvudes asja materjalidega (sealhulgas hageja esitatud arvelduskonto väljavõttega, dtl 35–60). Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 27.04.2026 KÄPO-s, kostja on saatnud ka e-posti teel kinnituse dokumentide kättesaamise kohta (dtl 73). Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema kahjuks. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 1 alusel. Hageja menetluskuluna nähtub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks 385 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.