1.VÔtta menetlusse ja rahuldada U. O. maksejÔuetusavaldus.
2.Kuulutada vÀlja U. O. (O., isikukood XXX) pankrot 14. mail 2026 kell 15.00 ja algatada U. O. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada U. O. pankrotihalduriks Kauri Rattus (ĂigusbĂŒroo Rattus OĂ, asukoht XXX XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 1. juuni 2026 vĂ”lgniku vara- ja vĂ”lanimekiri.
MÀÀrata U. O. (pankrotis) vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku ajaks 3. juuni 2026 kell
11.00.PÀrnu Maakohtu Paide kohtumajas (aadressil Tallinna tn 18, II korrus, saal nr 1 (ruum A209)). Pankrotihaldur osaleb vÔlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.
5.Kohustada vÔlgnikku U. O.-d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, vÔlgade ja majandus- vÔi kutsetegevuse kohta 3. juunil 2026 kell 11.00 PÀrnu Maakohtusse Paide kohtumajja (aadressil Tallinna tn 18, II korrus, saal nr 1 (ruum A209)). VÔlgniku ilmumata jÀÀmisel vÔib kohus teda trahvida vÔi kohaldada tema suhtes sundtoomist vÔi aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lĂ”puni tĂ€idab U. O. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ĂŒlesandeid pankrotihaldur, eelkĂ”ige vĂ”lgniku nĂ”ustamises ja kohustustest vabastamise menetluses vĂ”lgniku kohustuste tĂ€itmise ĂŒle jĂ€relevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ĂŒlesannetes peab esitama vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 14. maiks, esimene aruanne esitada 14. maiks 2027.
7.VÔlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivÔlausaldajad, sealhulgas need pankrotivÔlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nÔudeid esitanud, pöörata sissenÔuet vÔlgniku varale.
2-25-17192
8.Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates mĂ€rkida pankroti vĂ€lja kuulutanud kohtu nimi, mÀÀruse tegemise kuupĂ€ev ja kellaaeg, andmed vĂ”lgniku ja halduri kohta, ettepanek vĂ”lausaldajatele oma nĂ”uete esitamiseks ja nĂ”uete esitamise tĂ€htaeg, nĂ”ude tĂ€htaegselt esitamata jĂ€tmise tagajĂ€rjed ning vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et vĂ”lgnikule vĂ”lgnevate kohustuste tĂ€itmist vĂ”ib vastu vĂ”tta ĂŒksnes haldur.
9.U. O. vĂ”lausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise pĂ€evast arvates teatama haldurile kĂ”igist oma enne pankroti vĂ€ljakuulutamist tekkinud nĂ”uetest vĂ”lgniku vastu, sĂ”ltumata nĂ”ude tekkimise alusest ja nĂ”ude tĂ€itmise tĂ€htpĂ€evast. NĂ”udest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tĂ”endid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nĂ”udeavaldus). NĂ”udeavalduses mĂ€rgitakse nĂ”ude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nĂ”ue on tagatud pandiga. Kui nĂ”ue on mĂ”juval pĂ”hjusel esitatud pĂ€rast nimetatud tĂ€htaja möödumist, ennistab kohus vĂ”lausaldaja taotlusel nĂ”ude esitamise tĂ€htaja (taotlus esitatakse koos nĂ”udeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nĂ”ude esitamise tĂ€htaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt vĂ”lausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nĂ”ude esitamise tĂ€htaega ei ennistata, vĂ”etakse nĂ”ue vĂ”lausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pĂ€rast Ă”igeaegselt esitatud tunnustatud nĂ”uete rahuldamist. PankrotivĂ”lgnikule vĂ”lgnetavate kohustuste tĂ€itmist vĂ”ib pĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist vastu vĂ”tta ĂŒksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata vÔlgnikul vara kÀsutamine ilma pankrotihalduri nÔusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas tÀidab kohtumÀÀrust pankrotihaldur tÀitemenetluse seadustikus sÀtestatud korras.
11.PankrotimÀÀrus kuulub viivitamatule tÀitmisele.
12.VÔlgnik U. O. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mÔistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nÔudel teavet oma tegevuse vÔi selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).
13.PĂ€rast kolme aasta möödumist vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus vĂ”lgniku vabastamise tema pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest, tehes selle kohta mÀÀruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus vĂ”ib menetlust pikendada ja mÀÀrata vĂ”lgnikule tĂ€iendava tĂ€htaja, mille möödumise jĂ€rel otsustatakse kohustustest vabastamise ĂŒle uuesti. Kohus vĂ”ib menetlust pikendada mitu korda. See tĂ€htaeg ei vĂ”i olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
EDASIKAEBAMISE KORD
MÀÀrusele vÔib vÔlgnik esitada mÀÀruskaebuse 15 pÀeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule PÀrnu Maakohtu PÀrnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tÀhtaegse esitamise nÔudest. Kui teade vÔi menetlusdokument tuleb kÀtte toimetada avaliku kÀttetoimetamise teel, loetakse dokument kÀttetoimetatuks viie pÀeva möödumisel vÀljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD
1.U. O. (avaldaja, vĂ”lgnik) esitas 19.10.2025 PĂ€rnu Maakohtule vĂ”lgniku maksejĂ”uetusavalduse, milles milles palub pankroti vĂ€ljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. MaksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamist soovib vĂ”lgnik kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt oli vĂ”lgnik abielus perioodil september 2024 kuni juuli 2025, hetkel on vabaabielus. VĂ”lgnikul on ĂŒks ĂŒlalpeetav, kes elab koos vĂ”lgnikuga. VĂ”lgniku igakuine 2 (5)
2-25-17192 netosissetulek on umbes 1200 eurot ning igakuised vĂ€ljaminekud on samas suurusjĂ€rgus, mistĂ”ttu puudub tal maksevĂ”ime vĂ”lgade tasumiseks. VĂ”lgniku vara koosneb 1â2 kaasomandist korterile XXX, mille hinnanguline vÀÀrtus on 7000 eurot, ning muud vara (sĂ”idukid, investeeringud, Ă€riĂŒhingud) tal ei ole. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist on vĂ”lgnik vÔÔrandanud sĂ”iduauto Mercedes Benz hinnaga 1000 eurot mitteseotud isikule. VĂ”lgniku kohustuste kogusumma on 30 168 eurot ning vĂ”lausaldajateks on muu hulgas Swedbank AS, Placet Group OĂ, LHV Finance AS, Inbank AS, Telia Eesti AS ja teised finantsteenuse osutajad. VĂ”lgnik pĂ”hjendab makseraskusi eelkĂ”ige laenuga, mille ta vĂ”ttis korteri soetamiseks XXX. Abielu ajal andis ta poole korterist ĂŒle abikaasa nimele, kuid pĂ€rast abielu lahutamist elab korteris endine abikaasa, kes ei ole nĂ”ustunud ei vĂ”lgniku osa vĂ€lja ostma ega laenumaksete tasumises osalema. Lisaks vĂ”ttis vĂ”lgnik mitmeid laene ja jĂ€relmaksud sĂ”bra palvel, kes algselt kohustusi tĂ€itis, kuid hiljem maksed katkestas. VĂ”lgnikul esines vahepeal ka tööpuudus ning kuigi ta on praegu taas tööl, ei ole tema sissetulek piisav olemasolevate kohustuste teenindamiseks. VĂ”lgnik kinnitab, et tema elukoht on olnud Eestis vĂ€hemalt ĂŒhe aasta enne maksejĂ”uetusavalduse esitamist ning taotleja soov on vabaneda vĂ”lgadest pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kaudu.
KOHTUMĂĂRUSE PĂHJENDUSED
2.Kohus, tutvunud vĂ”lgniku maksejĂ”uetusavaldusega, on seisukohal, et vĂ”lgniku avaldust tuleb menetleda fĂŒĂŒsilise isiku maksejĂ”uetuse seaduse (FIMS) ja pankrotiseaduse (PankrS) sĂ€tete alusel. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse vĂ”tmisest keeldumise alused, maksejĂ”uetusavaldus on pĂ”hjendatud ning tuleb rahuldada pankroti vĂ€ljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
3.FIMS § 43 kohaselt fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgniku pankroti vĂ€ljakuulutamine ja pankrotimenetluse lĂ€biviimine toimub pankrotiseaduses sĂ€testatud korras, kui fĂŒĂŒsilise isiku maksejĂ”uetuse seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti vĂ€lja, kui vĂ”lgnik on maksejĂ”uetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on vĂ”lgnik maksejĂ”uetu, kui ta ei suuda rahuldada vĂ”lausaldaja sissenĂ”utavaks muutunud nĂ”uet ja see suutmatus ei ole vĂ”lgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgniku maksejĂ”uetusest jĂ€tab kohus pankroti vĂ€lja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jĂ€tmise alus. Kohus vĂ”ib siiski pankroti vĂ€lja kuulutada, kui vĂ”lgnik vĂ”i kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist tĂ€itnud kohustuse, millel maksejĂ”uetusavaldus pĂ”hineb, vĂ”i andnud piisava tagatise kohustuse tĂ€itmiseks. FIMS § 15 lg 9 kohaselt, et kui maksejĂ”uetusavalduse on esitanud vĂ”lgnik ja ta on taotlenud pankroti vĂ€ljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, vĂ”ib kohus vĂ”lgniku varalist olukorda arvestades jĂ€tta usaldusisiku nimetamata ja kĂŒmne pĂ€eva jooksul maksejĂ”uetusavalduse saamisest arvates pankroti vĂ€lja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sĂ€testatule vĂ”i pankroti vĂ€lja kuulutada ja algatada vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja kĂ€esoleva seaduse §-s 45 sĂ€testatule.
4.Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on vĂ”lgniku pĂŒsiv maksejĂ”uetus PankrS § 1 lg 2 tĂ€henduses. Esitatud maksejĂ”uetusavalduse kohaselt on vĂ”lgniku igakuine netosissetulek ligikaudu 1200 eurot. VĂ€ljaminekute hulgas on vĂ”lgnik arvestanud 300 euro suuruse summaga kohustuste tĂ€itmiseks, kuid ka sellise maksevĂ”ime juures ei ole vĂ”imalik teenindada kĂ”iki olemasolevaid vĂ”lakohustusi kogusummas 30 168 eurot. VĂ”lgniku vara hulka kuulub 1â2 kaasomand korteriomandist XXX. VĂ”lgnik on hinnanud korteri vÀÀrtuseks 7000 eurot, millega kohus ei nĂ”ustu. Kohus eeldab, et vĂ”lgnik on pidanud vÀÀrtuse all silmas kaasomandi osa vÀÀrtust. Korteri hinnanguline koguvÀÀrtus on arvestades kinnisvaraportaalis nĂ€htuvaid andmeid (Kinnisvara KVB.ee on mĂŒĂŒgil samas majas renoveerimata korter ruutmeetrihinnaga 223 eurot) kuskil 17 706 3 (5)
2-25-17192 eurot, millest vĂ”lgnikule kuulub ligikaudu 8853 euro vÀÀrtuses osa. Kinnistusraamatu andmetel ei ole korteriomand hĂŒpoteegiga koormatud ning muud realiseeritavat vara (sĂ”idukid, rahalised investeeringud, Ă€riĂŒhingud) vĂ”lgnikul ei ole Kohus tuvastab, et U. O. on maksejĂ”uetu ning maksejĂ”uetus on pĂŒsiva iseloomuga. Aluseid pankroti vĂ€ljakuulutamata jĂ€tmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
5.Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus vĂ”lgniku pankroti vĂ€lja mÀÀrusega (pankrotimÀÀrus). Pankroti vĂ€ljakuulutamisega moodustub vĂ”lgniku varast pankrotivara ning Ă”igus pankrotivara valitseda ja kĂ€sutada lĂ€heb ĂŒle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). VĂ”lgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti vĂ€ljakuulutamise pĂ€eva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva vĂ”lgnikule vĂ”lgnetava kohustuse tĂ€itmist vĂ”ib pĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist vastu vĂ”tta ĂŒksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti vĂ€ljakuulutamisega loetakse vĂ”lgniku vĂ”lausaldajate kĂ”igi nĂ”uete tĂ€itmise tĂ€htpĂ€ev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). PĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist vĂ”ivad pankrotivĂ”lausaldajad esitada oma nĂ”udeid vĂ”lgniku vastu ainult pankrotiseaduses sĂ€testatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti vĂ€ljakuulutamisel otsustab kohus vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, tĂ€itemenetluse jĂ€tkamise vastavalt tĂ€itemenetluse seadustiku §-s 511 sĂ€testatule ning hagi tagamise abinĂ”ude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinĂ”usid oli kohaldatud enne pankroti vĂ€ljakuulutamist, jÀÀvad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
6.Pankrotihaldur Kauri Rattus on kinnitanud, et on sÔltumatu vÔlgnikust ja vÔlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kauri Rattus on usaldusvÀÀrne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on vÔlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lÔpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
7.Kohus kuulutab vĂ”lgniku U. O. pankroti vĂ€lja, nimetab vĂ”lgniku pankrotihalduriks Kauri Rattuse ja korraldab vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku. Kohus on vĂ”lausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskĂ”lastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus vĂ”ib kohustada vĂ”lgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, vĂ”lgade ja majandus- vĂ”i kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt Ă”iged. VĂ”lgnik peab vande andma enne vĂ”lausaldajate esimest ĂŒldkoosolekut, kui kohus ei mÀÀra vande andmiseks teist tĂ€htpĂ€eva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimÀÀrus kuulub viivitamatule tĂ€itmisele. PankrotimÀÀruse tĂ€itmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimÀÀruse seaduses sĂ€testatud tĂ€itmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
8.FIMS § 45 lg 2 nĂ€eb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lĂ”ikes 1 vĂ”i 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja vĂ”lgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti vĂ€lja ĂŒksnes siis, kui ta otsustab ĂŒhtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. U. O. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud.
9.VĂ”lgnik on oma makseraskusi pĂ”hjendanud eeskĂ€tt eluaseme soetamiseks vĂ”etud laenuga seotud asjaoludega ning perekondliku olukorra muutumisega, samuti sellega, et osa laenukohustustest vĂ”eti sĂ”bra palvel, kes esialgu maksis kohustusi, kuid hiljem seda enam ei teinud. Esitatud andmetest ei nĂ€htu, et vĂ”lgnik oleks kohustusi vĂ”tnud otseselt pahatahtlikult vĂ”i maksevĂ”ime teadlikul puudumisel. Samas tuleb kohustustest vabastamise eelduste hindamisel arvesse vĂ”tta, et vĂ”lgnikul on nĂ”ue sĂ”bra vastu, kelle eest vĂ”etud kohustuste tĂ€itmist vĂ”lgnik ise kannab. VĂ”lgnikul lasub kohustus kasutada mĂ”istlikke meetmeid oma varalise seisundi parandamiseks, sh nĂ”uda kolmandalt isikult tema poolt ĂŒle vĂ”etud vĂ”i tema eest tasutud kohustuste hĂŒvitamist. Seni esitatud avaldusest ei nĂ€htu, millises ulatuses ja milliste tulemustega on vĂ”lgnik sellist nĂ”uet sĂ”bra vastu maksma pannud, mistĂ”ttu vĂ”ib see asjaolu omada tĂ€htsust kohustustest vabastamise menetluses vĂ”lgniku kĂ€itumise ja hoolsuse hindamisel. VĂ”lgnik on kinnitanud valmisolekut tegeleda tulutoova tegevusega, teavitada kohut ja usaldusisikut oma sissetulekutest ja varast ning tĂ€ita muid seadusest tulenevaid kohustusi. VĂ”lgnikul on alaealine 4 (5)
2-25-17192 ĂŒlalpeetav, mis samuti mĂ”jutab tema majanduslikku olukorda, kuid ei vĂ€lista iseenesest kohustustest vabastamise menetluse algatamist Seega andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3 sĂ€testatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine. VĂ”lausaldaja vĂ”ib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuvĂ€ite. Kui kohus algatab vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti vĂ€ljakuulutamisega.
10.FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lĂ”puni tĂ€idab usaldusisiku ĂŒlesandeid pankrotihaldur, eelkĂ”ige vĂ”lgniku nĂ”ustamises ja kohustustest vabastamise menetluses vĂ”lgniku kohustuste tĂ€itmise ĂŒle jĂ€relevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lĂ”ppemise jĂ€rel jĂ€tkub kohustustest vabastamise menetlus, vĂ”ib haldur jĂ€tkata usaldusisiku ĂŒlesannetes vĂ”i kohus vĂ”ib nimetada uue usaldusisiku.
11.FIMS § 46 lg 3 kohaselt vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lĂ”ppemisel, eeldades, et fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tĂ€hendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.5.2027, et oleks tĂ€idetud FIMS § 46 lg 3 nĂ”ue.
12.Kohus selgitab vĂ”lgnikule jĂ€rgmist: ï Kohustustest vabastamise menetluse eesmĂ€rk on vabastada fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgnik pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). ï FĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgnik, sĂ”ltumata sellest, kas tegemist on ettevĂ”tjaga, vĂ”idakse vabastada pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal vĂ”etud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). ï VĂ”lgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mĂ”istlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nĂ”udel teavet oma tegevuse vĂ”i selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2). ï PĂ€rast kolme aasta möödumist vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus vĂ”lgniku vabastamise tema pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest, tehes selle kohta mÀÀruse (FIMS § 49). ï Kohus vĂ”ib menetlust pikendada ja mÀÀrata vĂ”lgnikule tĂ€iendava tĂ€htaja, mille möödumise jĂ€rel otsustatakse kohustustest vabastamise ĂŒle uuesti. Kohus vĂ”ib menetlust pikendada mitu korda. See tĂ€htaeg ei vĂ”i olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
13.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimÀÀruse kohta teate vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles mĂ€rgitakse pankroti vĂ€lja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupĂ€ev ja kellaaeg, andmed vĂ”lgniku ja halduri kohta, ettepanek vĂ”lausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nĂ”uete esitamiseks ja nĂ”uete esitamise tĂ€htaeg ning vĂ”lausaldajate esimese ĂŒldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb mĂ€rkida nĂ”ude tĂ€htaegselt esitamata jĂ€tmise tagajĂ€rjed. Menetluskulud
14.Praeguses menetlusstaadiumis hĂŒvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilĂ”iv, mis jÀÀb vĂ”lgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒĂŒmitud. Andmed on informatiivsed.